Mõni nädal tagasi võis koolinoorte seas mängitav kägistamismäng saada 11-aastasele Valgamaa koolipoisile Rainerile saatuslikuks. Kuigi Kagu-Eesti maakondade haiglate teatel kägistamismängu tagajärjel siinkandis haiglasse sattunuid pole, on tegu ohtliku, surmaga lõppeda võiva mänguga.

Detsembris kirjutas Õhtuleht, et 11-aastase Valgamaa Puka keskkooli õpilase Raineri kummaline surm võis saada ajendi internetist leitud tobedast ideest. Rainer leiti toona oma toa põrandalt, sõlm tihedalt kaela ümber tõmmatud. Koomasse langenud poiss suri hiljem.

Raineri klassivennad kinnitasid lehele, et kägistamismängu mängimine koolis on kuulujutt ega vasta tõele. Ka koolijuht Tõnis Mark pidas seda juttu valeks. Ta kinnitas, et ükski laps ei tunnistanud, et niisuguseid mänge koolis mängitakse.

,,Õpetajad ei ole seda täheldanud. Aga kui lapsed kodus või kuskil alevikus lollitavad, siis ei pruugi see ka meieni jõuda. Sellistest mängudest jäävad kaelale jäljed ja neid juba ei peida, nagu ei peida ka sinist silmaalust," oli Mark kindel.

Naabrimees Jüri Luts kahtlustas siiski kägistamismängu. ,,Igati tore poiss oli ta küll, nagu kogu ta pere. Eks ta selle kägistamismõtte internetist sai, sest enne traagilist otsust oli ta pikalt arvutiklahve klõbistanud. Kuna ta otsustas üksinda katsetada, siis ei olnud ka kõrval sõpra, kes oleks aidanud. Kui sa juba meelemärkuseta oled ja kukud, siis on hilja sõlme lahti teha. See jutt pole kuigi veenev, et meie kohalikud lapsed sääraseid kägistamismänge ei mängi. Ega siis keegi seda direktori nina alla tegema lähe," rääkis ta Õhtulehele.

Ohtlik, ent haiglasse ei satuta

Lõuna-Eesti haigla ülemarsti Agnes Aarti kinnitusel Lõuna-Eesti haiglasse kägistamismängu ohvreid sattunud pole. Ka Valga haigla ülemarst Merike Salumäe ei osanud välja tuua ühtki juhtumit, kus kägistamismängu ohver Valga haiglasse oleks sattunud. ,,Meile mingit informatsiooni selle kohta laekunud ei ole," selgitas ta.

Kuigi Põlva haigla ülemarsti Margit Rikka andmetel pole ka Põlva haiglasse kägistamismängu ohvreid toimetatud, on ta kuulnud, et kägistamismängu noorte seas siiski mängitakse ning mängiti juba paar aastat tagasigi.

Kuigi tavaliselt lõpeb kägistamismäng Rikka andmetel hästi, on tegu ohtliku mänguga, kuna kägistamise käigus tekib ajus lühi- või pikaajaline hapnikupuudus. ,,Me kunagi ju ei tea, millised haigused võivad olla meile kaasa sündinud," rääkis Rikka. Ta selgitas, et mõned haigused ei pruugigi tavaolukorras avalduda ning võivad välja tulla üksnes ekstreemolukorras. Nii näiteks võib aju reageerida kägistamismängule nii, et süda seiskub.

Põhjus, miks kägistamismängu mängitakse, võibki Rikka sõnul olla asjaolu, et see mäng tekitab teatavat kaifi. Näiteks võivad tekkida hallutsinatsioonid. Mida kägistamine inimesel konkreetselt esile kutsub, päris täpselt öelda ei saagi, kuna sellele reageeritakse erinevalt. Täpselt nii, nagu reageeritakse erinevalt ka näiteks uimastite tarvitamisele. ,,See on teispoolsuses olek," selgitas Rikka kägistamismängu kohta loetule toetudes. ,,See on väga ohtlik mäng," lisas ta.

Tundke oma last

Võimalikule kägistamismänguga tegelemise sümptomitele viidates tõi Rikka välja, et kägistamisest peaksid järele jääma mingidki jäljed. Kui aga hapnikupuudust tekitatakse kilekotti pähe pannes, siis jälgi ei jää.

Põlva haigla ülemarst paneb lapsevanematele südamele, et oma last tuleb tunda ning temaga sõprade ja nende tegemistega kursis olla. ,,Ei ole nii, et laps on tubli, käib koolis ja trennis ja siis tegeleb selliste asjadega," selgitas Rikka. ,,Kui on teada, et laps oleks valmis näiteks benjihüpet tegema, võib ta olla valmis proovima ka kägistamismängu." Samasugune efekt võib ilmneda ka näiteks lapse arvutimängu või hasartmängusõltuvuse korral. ,,Võiks ikka teada, kus laps on ja mida ta teeb," pani Rikka lapsevanematele südamele.

Autor: MARI LEOSK
Viimati muudetud: 07/01/2010 12:04:30