Möödunud aasta viimastel päevadel valitsuse poolt kinnitatud uus KOIT-kava toob suurimad investeeringutoetused Võru Kreutzwaldi gümnaasiumile (40 miljonit krooni) ja Valga gümnaasiumile (30 miljonit). 2009–2012 saab kavast toetust kaheksa Kagu-Eesti suurprojekti (teiste seas ka lasteaiad ja spordirajatised) ca 130 miljoni krooni ulatuses.

Valitsus kinnitas 29. detsembri istungil kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT) aastateks 2009–2012 kogusummas 443 miljonit. Valitsuse korraldusega kinnitatud investeeringutoetuste kavas on seekord 39 projekti, milleks saab 2009–2012 taotleda struktuuritoetust Euroopa Regionaalarengu Fondi kohalike avalike teenuste arendamise meetmest.

Põlva-, Võru- ja Valgamaal saab toetust kokku kaheksa projekti kogusummas ca 130 miljonit krooni. Suurim neist on Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rekonstrueerimine, milleks ette nähtud maksimaalne toetussumma on 40 miljonit krooni. Minimaalne omafinantseeringu määr on 15 protsenti. Kavade kohaselt peaks projekt saama alguse tuleva aasta algul ja lõppema 2012. aasta sügiseks.

„Meile tähendab see seda, et 2011 on võimalik hakata renoveerima koolimaja täies ulatuses,“ rõõmustas Kreutzwaldi gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld valitsuse otsuse üle.

Tema sõnul on kooli renoveerimise vajadus õhus olnud juba kümmekond aastat. 2004. aastal remonditi Martinfeldi teatel B-korpust, kuid oodatavate tööde kõrval oli tegu üsna väikse remondiga.

Millistesse kohtadesse koolis direktor ehitus- ja remondimehed esimesena saadaks?

„Kõik teeks ringi,“ tõdes Martinfeld. „Vajadused on väga suured. Igapäevased probleemid on küttesüsteem, veevarustus, põrandad, seinad... Enamik aknaid on vahetamata. Polegi sellist asja, mida poleks vaja teha.“

Koolijuht tõdes, et ilmselt hakkavad rekonstrueerimistööd õppetööd märkimisväärselt häirima. Martinfeld loodab, et ehitajaga saab kokkuleppele selliselt, et töid tehakse etapiti, näiteks korrushaaval. Nii oleks võimalik õpilasi vastavalt tööde edenemisele koolimajas ümber paigutada.

Kindlasti on aga vaja osa õpilasi ka majast välja kolida. Osa õpilasi oleks võimalik kolida vene põhikooli hoonesse, kuid tõenäoliselt tuleb leida ka rendipindu – neid aga õnneks praegusel ajal Võru linnas jätkub.

Võrumaalt toetab KOIT-kava veel Urvaste valla Kuldre kooli õppehoone ja spordihoone rekonstrueerimist maksimaalselt 12 750 000 krooniga.

Valga gümnaasium saab 30 miljonit

Valgamaa suurim maksimaalne toetus – 30 miljonit krooni – on ette nähtud Valga gümnaasiumi rekonstrueerimiseks. Valga linn peab juba tänavu algavateks töödeks ise leidma 46-protsendilise omafinantseeringu. Valga linnavalitsusest on maakonnalehele öeldud, et sellisteks investeeringuteks on praegu õige aeg eeskätt sellepärast, et ehitushinnad on varasemaga võrreldes märgatavalt langenud ja mõne aasta taguse ajaga võrreldes saab sama raha eest rohkem ära teha.

Veel saab Valgamaal KOIT-kavast toetust Tõlliste vald. Tsirguliina keskkooli tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks on ette nähtud kuni 11,7 miljonit krooni.

Põlvamaal toetatakse kavast Vastse-Kuuste lasteaiahoone ehitust (7,5 mln), Põlva lasteaia Mesimumm rekonstrueerimist (13,5 mln) ja Orava põhikooli spordiväljaku ning abihoone ehitustöid (5,5 mln).

Värskas valmib tervisespordikeskus

Lisaks näeb KOIT-kava ette Värska terviseradade ja mänguplatside ehitust ning staadioni rekonstrueerimist kokku 8,8 miljoni krooni eest.

„Saame vajaliku asja endale. Asula külje all järve ääres hakkab valmima tervisespordikeskus. Valmib pooleteise kilomeetri pikkune valgustatud suusa-jalgratta-jooksurada, rekonstrueeritakse staadion, tehakse juurdepääsuteed, mänguväljakud noortele ja lastele, väike skate-park, kelgumägi,“ selgitas Värska vallavanem Raul Kudre, mida toetatav projekt täpsemalt sisaldab.

Kudre sõnul soovis vald ehitada ka külastuskeskuse hoone, mida radadel ja staadionil sportijad saaksid kasutada, kuid seda KOIT-kava ei toeta, sest sellise ehitise rajamine ei kuuluvat kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka. Siiski soovib vald vallavanema sõnul selle hoone projektiga edasi tegeleda.

Kas praegusel raskel ajal omafinantseeringu leidmine teile probleemiks ei kujune?

„Ma ei ütle, et probleemiks. Selleks on tööd tehtud, meil on kaasfinantseerijaid. Sihtasutus Terviserajad paneb õla alla, vald paneb enda raha alla. Saame hakkama,“ oli Värska vallavanem lootusrikas.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/01/2010 12:06:52