Põllumajandus-kaubanduskoja uuringust selgus, et piimatootjate olukord on kehv – viie aasta jooksul võib neljandik neist piimatootmise lõpetada, kümnendik aga on selles sammus kindel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt veebruaris tehtud Eesti piimatootjate küsitlus kinnitab viimaste aastate trendi, mille järgi igal aastal lõpetab sadakond ettevõtet piimatootmise. Seni pole vaatamata tootjate arvu vähenemisele toodetud piima kogus vähenenud, ent viimasel raskel aastal on paraku vähenenud ka piima kogus.

Vastanutest üle 14 protsendi märkis, et ettevõte tõenäoliselt ei tooda viie aasta pärast enam piima, 9 protsenti väitis, et kavatsevad viie aasta jooksul tootmise üldse lõpetada. Seega ligi veerand piimatootjatest kavatsevad või on sunnitud tootmise lõpetama.

Küsitlusele vastas 202 piimatootjat. Eestis on 1140 piimatootmisega tegelevat piimakvoodi omanikku. Seega osales uuringus 17,7 protsenti tootjaist.

Kohustused sunnivad

Võrumaa Taluliidu konsulendi Sirje Madissoni hinnanguil võib talunikke, kes kaaluvad piimatootmise lõpetamist, olla siinmail Eesti keskmisest näitajast isegi rohkem, kuna vits lööb valusamalt just väiketootjaid.

Piimatootja Aare Rätsepp Põlvamaalt Orava vallast aga ei näe tootmise lõpetamises lahendust. „Loomakasvatus ei ole kumminukkude tootmine, et panen liini kinni ja kõik korras. Sellise suhtumisega loomi ei pea," nentis Rätsepp. „Olen teinud investeeringuid. Mulle jäävad kohustused PRIA, euroliidu ja panga ees."

Talunik on viie aasta jooksul karja suurendanud järk-järgult kuni 75 lüpsilehmani, kes toodavad päevas kokku 800–900 kilo piima. „Riiklik lehmatoetus väiketootjatele on hea, kuid väike abi," tõdes mees. „Kuue- kuni seitsmekümne tuhande kroonine toetus katab vaid kahe kuu miinuse, ülejäänud aasta kümme kuud maksan ikka tootmisele peale."

Projektide kaudu investeeringutoetuste taotlemise ja kättesaamise teeb mitme taluniku hinnangul raskeks põhjendamatult keeruline ja aeganõudev bürokraatia. Aare Rätsepp näeb ainsa jätkusuutliku lahendusena stabiilset ja mõistlikku piimahinda.

Eksport Venemaale

Võrumaal Lasva vallas piimakarja pidav Tarmo Kokk tänab taevast, et robotlauda ehitamata jättis. „Ostsin tootmishooned üheksa aastat tagasi, külmlaudad olen ehitanud, õnneks ei alustanud suurte investeeringutega. Ei taha depressiooni külvata. Elustiil on see, mis aitab mõõnast üle," rääkis perefirma Kuustemäe OÜ juht Kokk.

Perefirma laudas on vasikate ja mullikatega kokku ligi 300 veist, neist lüpsilehmi 110 ringis. Tarmo Kokk meenutas aegu, kus piimaliitri hind küündis ligi viie kroonini, praegu tuleb leppida kolme krooni ja 75 sendiga. Kokk näeb lahendust piimatoodete ekspordis Venemaale ning pigem karja suurendamises kui kärpimises.

Nopri Talumeierei OÜ omaniku Tiit Niilo sõnul iseloomustab piimatootjate seis Eesti ettevõtluse langust tervikuna.

„Karm aeg nõuab süvitsi lähenemist ja läbikaalutud otsuseid," võttis Niilo aja märgid kokku.

Niilo sõnul tuleb kulusid vähendada ja läbi tõhusama tegutsemise tulusid suurendada. „Oma kogemus ütleb, et veel aasta-pooleteise eest olid teenuste hinnad poole võrra kõrgemad. Aga kaubelda tuleb, keegi ei anna sulle odavamalt, kui sa ei küsigi. Tuleb võtta kõik pakkumised, kaaluda, rääkida läbi ja alles siis otsustada," soovitas Niilo.

Suurenda karja, liitu ühistuga

Mõnekümnepealise lüpsikarja omanikele tuleks Niilo hinnangul kasuks karja suurendamine või ühistusse kuulumine. „Väiketootjad müüvad piima ligi 40 protsenti odavamalt, see on liiga suur vahe," tõdes Niilo.

„Kvootide kehtimist kuni 2015. aastani pole mõtet karta, Eesti ei jõua seda niipea täis toota," lisas ta.

Riigi meetmetest rääkides nimetas ta väikekarjadele makstavat toetust ning toonitas Euroopa Liidu eeskujul ühtsete baaslepingute väljatöötamist, mis reguleeriks tootjate ja kokkuostjate suhteid ning sunniks pooli kokkulepitust kinni pidama. Niilo teada on ühtsed lepinguvormid Leedus juba kasutusel.

Niilo sõnul on piimatoomine suures plaanis Eesti perspektiivseim põllumajandusharu, aga see ei sünni lähiajal. „Enne jõuavad mitmed põlvkonnad karjakasvatajaid inglite manu minna, kui piimajõed meie hoovist läbi jooksma hakkavad," mõtiskles ta.

Kolmveerand väiketootjaist lõpetab

Kõige halvem on väikeste talude olukord. Kuni 10 lehmaga ettevõtetest tervelt 73 protsenti märkis, et nad kavatsevad kindlasti või tõenäoliselt viie aasta jooksul piimatootmise lõpetada.

Keskmisest skeptilisemad tuleviku suhtes olid ka 71–100 lehmaga ettevõtted.

Kõige kindlamad tootmise jätkamise osas olid suurimad piimatootjad: 301–600 lehmaga karja pidajatest vaid 4 protsenti märkis, et võivad tootmisest loobuda.

Üle 600 lehmaga ettevõtted jätkavad kõik.

Allikas: EPKK uuring

Autor: KÜLLI PIIRISILD
Viimati muudetud: 11/03/2010 11:38:50