Uuringud: eestlasi kiusab rahamure, reisitakse vähem, allahindlusi otsitakse rohkem
Vähemalt kolm uuringut näitavad, et eestlased on pidanud püksirihma pingutama. Ootamatu raha kuluks esmavajaduste katmisele, reisitakse senisest vähem ja jätkusuutlike kaupade eest maksta ei taheta.
Credit24 tellitud värske Baltikumi-ülene uuring näitab, et kuigi paljud Eesti elanikud on oma tarbimisharjumusi muutnud, tunnetab märkimisväärne osa inimesi jätkuvalt hinnatõusu ja inflatsiooni mõju oma igapäevaelus.
40% Eesti elanikest ütles, et nad on oma kulutusi ja elustiili kohandanud, et hinnatõusuga paremini toime tulla – see on kõrgem näitaja kui Lätis (35%) ja Leedus (32%). Samal ajal tunnistab 27% Eesti vastajatest, et nad tunnevad endiselt tugevat rahalist survet, ning 15% sõnul on olukord küll veidi paranenud, kuid raskused on endiselt igapäevased. Vaid 3% märkis, et hinnatõus ei ole nende eluviisi ega rahalist olukorda mõjutanud.
„Eesti inimesed on paindlikud ja kohanemisvõimelised, kuid uuring näitab selgelt, et hinnatõusud on jätnud jälje pea igaühe rahakotile,” ütles Kristi Saaremets, IPF Digital Eesti äriüksuse juht. ”
SEB tarbijauuringu järgi kasutaks 2000-euro vaba raha saamisel summat igapäevakulutuste katmiseks 20% inimestest. Seejuures on kahe kvartali võrdluses kasvanud inimeste hulk, kes maksaksid suurema rahasumma tekkimisel oma võlgu, ent samas kahanenud summa eest suuroste tegevate inimeste arv.
„Suurema summa vaba raha tekkimisel on majanduslikult kindlas kohas olevatel inimestel finantstervislik suundumus panna raha intressi koguma. See, et inimeste osakaal, kes kasutaks keskmise palga suurust rahasummat igapäevakulutuste katmiseks ja võlgade tasumiseks, on tõusnud, näitab, et liigume tarbijakindluses hetkel vastupidises suunas. Suuremate eesmärkide täitmise ja pikaajalise heaolu saavutamise nimel vaatavad tarbijad varasemast enam, kuidas lühiajaliselt palga ja kulude suhe nulli tuleks,“ avas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Mida kindlamalt tajuvad tarbijad oma finantsvõimekust, seda sagedamini ollakse valmis vajaduste katmise kõrval kulutama raha ka elamustele. Tarbijauuringu kohaselt on viimase aasta jooksul välismaale reisinud eestimaalaste osakaal 38%. Seejuures reisis 5% inimestest rohkem kui eelmisel aastal ning ligi neljandik eelmise aastaga võrreldes vähem.
„Mõõtsime tänavu esimest korda reisimisharjumusi kui üht võimalikku indikaatorit finantskindlusele. Vaatamata sellele, et Tallinna lennujaama statistika näitab külastatavuse kasvu, on jätkuvalt suur osa neid, kes ei saa endale reisimist lubada. Kuigi ligi kolmandiku jaoks on välisreiside tihedus jäänud samaks ning ka väike osa on reisinud varasemast rohkem, tähistavad arvestatavalt suurt näitajat eestimaalased, kes on reisimisega tagasi tõmmanud. Nõnda saavad lausa 23% inimestest reisida võrreldes eelmise aastaga vähem,“ jagas Visnapuu.
Uuringu- ja konsultatsioonifirma BCG üle-euroopaline raport näitab, et 54% inimestest on oma riigi majandusliku seisu osas pessimistlikud ning oma üldise rahalise seisu osas ollakse murelikud. Omapärasel kombel näitab uuring aga ka seda, et kuigi tarbijad peavad enda ostude juures oluliseks, et tooted oleksid valmistatud jätkusuutlikkult, on ainult 17% tarbijatest valmis selle eest ka rohkem maksma.
See vastuolu – soov jätkusuutlikult toodetud kaupade järele, kuid valmiduseta maksta kõrgemat hinda – kujutab endast kaupmeestele olulist väljakutset. Uuringust selgub, et ligi pooled vastanutest peavad keskkonnahoidu ostu juures oluliseks kriteeriumiks, kuid palgasurve ja üldine majanduslikult keeruline olukord suunab nad olukorda, kus nad ei soovi selle eest rohkem tasuda.
Lisaks näitab uuring, et tarbijate kindlustunne on oluliselt langenud – 52% vastanutest ütlesid, et nad muretsevad iga päev oma isiklike rahaasjade pärast. See mõjutab ka ostuharjumusi – rohkem otsitakse allahindlusi, soodsamaid brände ja ka impulssoste tehakse vähem. Samas on ka märgata uut tüüpi teadlikkust: kasvab huvi kasutatud kaupade vastu, jagamismajandus ning inimesed hindavad tooteid, mis kestavad kauem ja millel on madalam keskkonnajalajälg.
Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 31/07/2025 09:00:21
Tagasi uudiste juurde