Umbes viieaastane tüdruk langes Põlvamaal tunnistajate juuresolekul pahura kasuema väärkohtlemise ohvriks: talle ei antud süüa ega juua, rääkimata maiustustest, lisaks ei vaevutud teda ujumagi viima. Paljudel juhtunust sotsiaalmeediast lugenud inimestel tilgub süda verd.

„Loodetavasti tüdruku isa ja pärisema tunnevad selle seltskonna ära ja panevad pildi kokku,” kirjutas hiljuti sotsiaalmeedias Kai. „Ma ei suuda ette kujutada, et kaks naist, olles ka ise emad, suudavad ühe lapsega sedasi käituda.”

Ta viitas kellegi anonüümse kodaniku poolt kinnises grupis avaldatud loole, mis toimus Põlvamaal ja mille peategelane oli umbes viieaastane Mari.

Loo kirjapanija käis enda sõnul sõbrannaga Põlvamaal metsas puhkamas – see olnud mõnus RMK kohake järvega. LõunaLeht oletaks omalt poolt Mustjärve.

„Meie kõrvale tuli kaks noort naist kolme lapsega. Kiiresti sai selgeks, et kummalgi naisel on üks laps ja kolmas laps on siis ühe naise elukaaslase oma,” kirjeldas naine.

„See oli ikka äraütlemata vastik käitumine selle lapsega. Talle ei antud ei süüa ega juua. Me käisime vahepeal ennast vees jahutamas. Tüdruk tahtis ka vette, aga kumbki neist naistest ei läinud temaga kaasa. Üks naistest ütles: näe, seal need kaks ujuvad, mine ka siis. Tuli siis, seisis see tüdruk sinna kaldasse, aga noh, peaks ütlema, see kallas seal mõnus polnud: paras mudane ja läks kähku sügavaks. Võtsin lapsel käest kinni ja lasin tal ennast lihtsalt kükitades jahutada,” jätkus lugu.

„Tüdruk läks istus siis nende naiste juurde tagasi. Nad grillisid vahukomme ja viinereid. Uskumatu, aga temal ei lubatud võtta. Ma ei saanud seda jama vaadata ja sekkusin. Muidugi saadeti mind igasse võimalikku auku nende naiste poolt. Laps siis tuli, istus meie juurde: andsime talle juua ja süüa,” kirjeldas pealtnägija.

„Selle postitusega tahaks naistele südamele panna, et kasuemad võivad ikka peletised olla. Iga laps väärib normaalset kohtlemist. Üle poole Eesti elab kärgsuhetes ja paljud vanemad ei tea tegelikult, kuidas nende lapsi võidakse kohelda,” muretses loo kirjapanija.

„See ei olnud lihtsalt vastik käitumine, vaid see oli pesuehtne väärkohtlemine,” kirjutas üks loo lugejaist. „Kahju, et andmeid nii vähe, sisuliselt on see lastekaitse juhtum: lapse ohtu seadmine teda üksi vette saates, lapse veeta ja toiduta jätmine.”

Teised loo lugejatest olid peaaegu tummaks löödud.

„Appi, kui haigeid inimesi on olemas,” tõdes üks.

„Nagu päriselt. Mida ma just lugesin? Nagu filmis,” ahastas teine.

„Laps on laps, vahet pole kelle oma või kelle tehtud. Hoolt tuleb kanda ikkagi. Häbiväärne juhtum ja sellised tahavad ise emad olla,” kirjutas vahelduseks üks meesterahvas.

„Haiget teeb lugeda sellist asja,” kurvastas Tiina.

Lasteabi nõustajate sõnul tuleks sellist olukorda pealt nähes alati sekkuda: pöörduda politsei poole või lasteabi telefonile 116 111.

***
Laste rihmaga karistamine tõi mehele endale kriminaalkaristuse
46-aastane Sven oli sel kuul Võrus kohtu all süüdistatuna korduvas kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes.

Süüdistuse kohaselt lõi mees aastatel 2021‒2024 korduvalt alaealist IT-d käega vastu tagumikku ning rihmaga vastu kätt, reit ja tagumikku.

2023. aasta suvel haaras mees oma elukoha juures õues alaealisel NT-l käega tagant kaelast ja tiris, lõi käega tagumiku peale ja lükkas, mille tagajärjel kannatanu kukkus põlvili.

Ajavahemikul 2024 augustist kuni 2025 märtsini lõi Sven lõi järjepidevalt alaealist ST-d käe ja rihmaga vastu tagumikku ning tekitas sellega talle füüsilist valu.

Tartu maakohtu Võru kohtumaja kohtunik mõistis mehe kokkuleppemenetluse korras süüdi ning määras talle karistuseks kümnekuulise tingimisi vangistuse pooleteiseaastase katseajaga. Sel ajal peab nüüdsest kriminaalkorras karistatud mees alluma kriminaalhooldusele ning lisaks läbima viha juhtimist käsitleva sotsiaalprogrammi. Tal tuleb aasta jooksul kinni maksta ligi 1700 eurot menetluskulusid.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 03/08/2025 16:37:08