Küsitlus

Kas igatsed püsiva lumekatte tulekut?

Raiskamine? Riik teeb kalli kanepikasvanduse maatasa

Foto: erakogu

Tagasihoidlik, aga kenake servamata plankudest vooderdisega majake Võrumaa metsade keskel. Näeb välja nagu lahtiste kätega, aga mitte liiga rikka mehe suvila, kus linnatööst linnulaulu kuulates puhata. Kuid see on vaid fassaad, jäämäe veepealne osa. Majakese all peitis end veel mõnd aega tagasi vähemalt Eesti, kui mitte Baltimaade võimsaim narkootilise kanepi kasvandus. Enne jõule peab see aga olema hävitatud.

Veebruaris 2023 avastas politsei Eestis seninägematu maa-aluse kanepikasvanduse ja pidas kahtlusalused kanepi ebaseaduslikus kasvatamises ning narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises kinni. Kriminaalmenetluse tulemusena tuvastati Võrumaal Rõuge vallas asuval krundil kanepikasvatuse asukoht. Sissepääs sellesse oli peidetud pealtnäha tavalisse elumajja, ent majja sisenedes oli võimalik edasi pääseda läbi kahe maa-aluse korruse rajatud tööstusliku mastaabiga kanepikasvandusse.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnas toona, et kasvatusse oli selgelt palju investeeritud, sest nii ehituslikult kui ka sisseseade poolest pole nõnda keerukat kanepikasvandust varem Eestis leitud. „Läbi kahe maa-aluse korruse olid olemas nii spetsiaalsed valgus- ja soojusseadmed, ventilatsioon kui ka vastav niisutussüsteem,“ kirjeldas ta.

Tambre rääkis ERRile, et ehitatud oli kolm korrust. Üks maapealne, kus olid eluruumid, ja kaks korrust maa all, kus oli kasvandus ja tehnika – nii automatiseeritud veesüsteemid kui ka eemal maa sisse paigaldatud generaator. Väljast vaadatuna poleks midagi viidanud, et tegu on kanepikasvandusega. Selle rajamiseks oli investeeritud umbes 800 000 eurot. 2022. aasta oktoobris valminud hoone maapinnal asuv osa oli elumaja funktsioonidega ning kahel maa-alusel korrusel asusid 200-ruutmeetrised keldrid.

Narkokuritegudes oli alust kahtlustada kümmet inimest, osa neist võeti vahi alla. Sügisel 2023 mõistis Tartu maakohus erinevates narkokuritegudes süüdi 11 inimest. Ettevõtmise ninamees Bruno sai kuus aastat vangistust, teiste karistused olid leebemad.

„Juhtum on prokuratuuri senises praktikas ainulaadne. Kuigi varem on Eestis avastatud suuri kanepikasvandusi, siis Võrumaale rajatud kanepikasvanduse laadset juhtumit, kus on on ehitatud eraldiseisev, ligikaudu 400-ruutmeetrine maa-alune kasvatuskompleks, pole varem meie praktikas ette tulnud,” kommenteeris Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liis Vainola maakohtu otsust.

Kanepikasvanduse kinnistu ehk Tammesalu talu määrati kohtu otsusega konfiskeerimisele.

Miks riik maja maha lammutab?
Tingimisi vangistusega pääsenud kanepikasvataja Villi avaldas veebruaris 2025 Maalehele kurbust, et riik ei oska võimsat ehitist ära kasutada, vaid on lasknud seda rüüstata ja kavatseb selle üldse maha lammutada. Riik tembeldas hoone ebaseaduslikuks ja ohtlikuks. Villi aga leidis, et lekkiva keldrinurga saab korda teha ja hoone enda samuti legaliseerida. Tema pakkus, et majja võiks rajada näiteks muuseumi või kasvõi austerservikute kasvanduse. Ka Rõuge vallavanem Britt Vahter pidas hoone lammutamist raiskamiseks ning pidas mõeldavaks näiteks varjendi või punker-laoruumi rajamist. Vahter lubas sel teemal riigiga suhelda.

Kolm nädalat tagasi aga avaldas riigi tugiteenuste keskus (RTK) hanke „Ehitiste lammutustööde teostamine koos lammutusprojektide koostamisega” ehk soovis pakkumisi Võrumaal Rõuge vallas asuva Tammesalu kinnistu hoone lammutamiseks.

„Hanke eesmärgiks on rahandusministeeriumi valitsemisel olevatel kinnistutel lagunenud ja ebaseaduslike ehitiste lammutamine,” öeldi kirjelduses. Riik soovib ühe hooga lahti saada hoonetest mitmes kandis, aga ehitusmehed võisid piirduda ka pakkumisega vaid ühele.

Hanke käigus pikendati tööde tegemise tähtaega ja nii peaks ka Rõuge kanepikasvandus olema maa pealt ja alt kadunud 15. detsembriks.

„Eesti riigil väidetavalt on suur rahapuudus ja pidevalt tõstetakse makse, nii et lihtrahvas ägab .. aga selle kompleksi mahamüümine oleks riigile raha sisse toonud ilmselt kümneid tuhandeid eurosid kui mitte isegi sadakond tuhat,” kirjutas toimetusele hankest vihjanud lehelugeja kommentaariks. „Nüüd aga raisatakse rumaluse peale palju tuhandeid rahva raha ja igati veel kõbus hoone lükatakse traktoriga maatasa ... Ehk siis miks ei teenita riigile niisama konfiskeeritud kinnistut müües tulu, vaid tekitatakse mõttetut kulu ja riigiametnikel tundub maksumaksjate raha kulutamisest suva olevat.”

Üks lammutushankel osalemiseks kutse saanud ehitusettevõtja tõdes, et pidas hoonega tutvuma saabudes kutset esmalt nõmedaks naljaks – et kas sellise väikse puust putka pärast ta hulga sõiduaega ja autokütust kulutaski. Majja sisse minnes tõdes mees aga, et ehitise maa-aluste korruste mastaabid on muljetavaldavad. Tõsi küll, kõige alumisele korrusele ehitaja ei pääsenud: sealne trepp olevat lagunenud ja korrus pinnaseveest hukas.

Tema tehtud fotodelt on näha, et hoone on omapäi ja valveta seistes tõepoolest vatti saanud: materjalikratid on seintelt ja laest ära vedanud nii soojustusvilla kui ehitusplaate.

RTK ootas lammutajatelt pakkumusi selle nädala esmaspäevaks ja tegi need lahti täpselt keskpäeval. RTKst öeldi LõunaLehele, et pakkumusi laekus kaheksa ning nende läbivaatamine nõuab aega.

LõunaLeht uuris kanepikasvanduse kinnistu teemal riigiga suhelda lubanud Rõuge vallavanemalt Britt Vahterilt, mida rahandusministeeriumist kosteti valla mõtte peale, et ehk saaks Tammesalu hoone kuidagi siiski alles jätta ja sellele mingi asjaliku funktsiooni leida. Ning kuigi hoone lammutatakse siiski ära, siis kas ehk vallal on selle kinnistuga mingeid mõtteid – taotleda see riigilt endale, seal midagi ette võtta?

„Saatsime talvel tõesti ministeeriumile päringu, mis plaanid neil selle hoonega on. Ühtlasi tegime ettepaneku aruteluks, kuidas hoonet kogukonnale või mõnele organisatsioonile kasulikult säilitada ja kasutusele võtta. Telefonis vesteldes saime teada, et ehitustehniliselt ei ole hoone kasutatav, kuna selle osa on deformeerunud. Üks meie ideesid oli see varjendina kasutusele võtta. Kui riik on ette võtnud hoone lammutamise, siis usun, et see otsus tugineb ekspertide arvamusele ja info, et hoone pole kasutuskõlblik, vastab tõele,” vastas Vahter.

Pärast hoone lammutamist vallal tema sõnul seoses kinnistuga praegu plaane ei ole. „See on laiema arutelu teema näiteks mõnes komisjonis,” sõnas Rõuge vallavanem.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 31/07/2025 09:30:41

Lisa kommentaar