Foto: Urmas Paidre

Möödunud nädalavahetusel täitus laadapealinn Antsla taas kauplemismelu ja muusikaga – toimus traditsiooniline Hauka laat, mida peetakse Eesti vanimaks ja suurimaks laadaks. Ilm oli hea, rahvast voolas igast ilmakaarest ja müügiletid olid kaubast lookas. Laada õnnestumisest, rekordrahvahulgast aga ka väikestest kitsaskohtadest rääkis LõunaLehele laada peakorraldaja Helger Kavant.

Kas teid võib tituleerida Hauka laada peakorraldajaks?
Jah, võib küll. Meid on kaks inimest, kes veavad laata võrdselt ja jagavad vastutust igapäevaselt. Me nimetame mõlemad end koos Alo Abilisega peakorraldajateks, sest tõesti on nii, et töö ja vastutus on mõlemal.

Tänavune laat tundus väga õnnestunud ja ka ilmataat soosis. Milline mulje jäi korraldajaile endile?
Ilm oli tõesti erakordselt ilus ja see andis kogu laadale hoopis teise hoo. Laupäev oli täiesti erakordne – julgen öelda, et see oli rahvarohkeim päev kogu selle aja jooksul, mil mina olen laata korraldanud. Ja ma olen Hauka laadal käinud üle 40 aasta, nii et võrdlusmomenti on. Inimesi oli tõesti väga palju. See andis laadaalale suure ja elava energia, mida oli rõõm näha.

Aga tuleb tunnistada – nii suur rahvahulk tähendab ka omi väljakutseid. Väike linn ei suuda korraga nii palju autosid ja inimesi mugavalt „ära seedida“. Tekivad ummikud, liikumine on kohati aeglane. See on kindlasti üks teema, millega peame edaspidi tegelema, et külastajatel oleks veelgi sujuvam ja mõnusam kogemus.

Tundus, et rahvast oli kõvasti. Kui palju võis külastajaid sel aastal kokku tulla?
Kuna meil ei ole piletiga sissepääsu, siis täpset arvu ei saa keegi öelda. Varasematel aegadel, kui ühistu laata korraldas, kasutati mobiilside rändluse põhjal tehtud analüüsi ja siis saadi tulemuseks umbes 40 000 külastajat nädalavahetuse jooksul. Tollal ei olnud mobiile veel igal inimesel, nii et tegelik number võis isegi suurem olla. Tänavu tundus pilt üsna samasugune – arvan, et 40 000 inimest oli täiesti reaalne.

Kui palju oli kauplejaid ja kuidas nende paigutus oli lahendatud?
Kauplejaid oli umbes 700, aga täpne number selgub alles, kui kõik andmed kokku loeme. Mõned olid kohal mitme müügikohaga jne. Me oleme aasta-aastalt püüdnud kaubagrupid paigutada loogilisemalt ja eraldi tsoonidesse, et ostjal oleks lihtsam leida seda, mida ta otsima tuli. Näiteks käsitöö, aiandustooted, toitlustus – kõik püüame koondada omaette aladesse. Alati ei lähe see muidugi täpselt nii, sest mõni kaupleja paneb ankeeti ühte kaupa, aga kohapeal müüb ka midagi muud. Samas on see kontsentreeritus külastaja jaoks suur samm mugavuse poole.

Kuidas läksid õhtused meelelahutusüritused ja kontserdid?
Meie kui MTÜ korraldame lisaks laadale vaid ka Augulava kontserdid. Ülejäänud õhtused üritused on meie partnerite korraldatud, aga need on osa laada üldisest programmist. Tagasiside oli väga positiivne – rahvast oli kõikjal palju ja korraldajad jäid rahule. Näiteks staadionikontserdil tuli kohapeale üllatavalt palju piletiostjaid, mis oli neile meeldiv, aga ka veidi ootamatu üllatus. Staadionikontserdi korraldaja oli sel aastal Siim Pohlak Tre Kontsertidest.

Hauka laata on nimetatud Eesti vanimaks ja suurimaks. Kas see peab paika?
Olen seda veidi uurinud ja julgen öelda, et jah – Hauka laat on tõenäoliselt Eesti vanim laat. Suuruse osas sõltub kõik mõõdupuust. Türil on kauplejate arv sarnane, aga pindalalt oleme meie kindlasti ees. Kui kõik meie müügikohad ühte ritta panna, saaks kokku umbes neli kilomeetrit müügipinda. Ja mis eriti märkimisväärne – Hauka laat on ainus nii suur laat Eestis, kuhu pääseb tasuta.

Politsei oli sel aastal nähtavalt väljas, isiklikult puhusin torusse mõlemal päeval Urvaste poolt laadale tulles. Kuidas kord laadal püsis?
Politsei ütles pärast üritust, et kõik möödus väga rahulikult ja mingeid tõsiseid intsidente ei olnud. Ka minu enda mulje oli selline – aasta-aastalt on „läbu“ vähenenud. Varem oli õhtuti linnapildis rohkem purjus inimesi, nüüd on õhkkond palju rahulikum ja kultuursem. Suur osa rahvast läheb õhtuks kontserdile või hoopis koju.

Parkimine on suurüritustel alati tundlik teema. Kuidas see sel aastal toimis?
Paar aastat tagasi kehtestasime rangemad parkimisreeglid, et vältida kaootilist parkimist, mis ummistas päästeteid ja tegi liikluse peaaegu võimatuks. Alguses oli see inimestele uus ja tekitas ka pahameelt, aga nüüd hakkab süsteem tööle. Sel aastal õnnestus meil hoida lahti kõik olulisemad ümber- ja läbipääsud. Muidugi leidub alati neid, kes on valmis trahvi maksma, peaasi et saaks võimalikult lähedale laadale parkida.

Finantsiliselt – kuidas laat välja tuli ja kas peatselt algab sihi seadmine juba järgmiseks aastaks?
Laada korraldamine ei ole kindlasti suur äri. Kulud on väga suured: reklaam, suur meeskond, turvamehed, tehniline pool. Õnneks ei pidanud me peale maksma, aga ka kasum ei ole selline, et see oleks kellegi jaoks põhisissetulek. Niikaua kui suudame ürituse korraldada ilma kahjumita, jätkame kindlasti. Praegu on muidugi väsimus veel suur ja peab endale veidi puhkust andma, aga põhjust loobumiseks ma ei näe.

Kas on ka midagi, millega te ise rahule ei jäänud?
Jäätmemajandus ja korduvkasutatavate nõude süsteem ei toiminud nii hästi, kui oleks tahtnud. Toitlustajatel ja külastajatel tekkis segadust – kas tops on pandiga või mitte, kuhu see tagasi viia. Mõned toitlustajad väldivad panti, sest kui klient nõu tagasi toob, tähendab see nende jaoks lisatööd ja -kulu pesemisega. Samas on ka neid, kellel on oma brändinguga nõud ja kes ei taha neid partnerfirma nõudega asendada. Meie laadaplatsi suurus teeb kogu süsteemi keerulisemaks kui näiteks suletud alaga festivalidel. Türil on süsteem rangem – seal peab kasutama ainult üht teenusepakkujat –, aga meie pigem anname kauplejatele rohkem valikuvabadust.

Helger Kavanti hääl on intervjuu lõpus korraga väsinud ja samas rahulolev. Terve nädalavahetuse kestnud melu, pidev suhtlemine kauplejate ja külastajatega ning lugematu hulk pisiasju, mis vajasid lahendamist, on võtnud omajagu energiat. Ometi kõlab tema jutus selge veendumus – niikaua kui rahvas kümnete tuhandete kaupa tuleb, jääb Hauka laat Eesti laadaelu kroonijuveeliks.

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 14/08/2025 10:15:09