Miks jäi ära suurelt väljareklaamitud, võimsa ajaloolise tausta ja meeskonnaga suvelavastus Otepääl, millest võinuks kujuneda teatrisuve üks tippsündmusi? „Armutu” eestvedaja jaoks polnud ärajäämine elu esimene tõsisem ebaõnnestumine.

„2025. aasta suvel ärkab Otepää muinaslinnus taas ellu kui muistse vabadusvõitluse veretunnistaja. 4.–10. augustil esietendub seal lavastus „Armutu“, mille dramaturgia ja lavastuse taga seisab näitleja ja lavamees Marko Matvere. Tegemist on uustõlgendusega Henrik Visnapuu ajaloolisest näidendist „Otepää all“, mis jõudis samas kohas lavale 1933. ja 1934. aastal,” reklaamiti kevadel võimsat suvelavastust Otepääl.

„„Armutu” toob publiku ette Eesti ajaloo ühe olulisema, ent vähe käsitletud peatüki – 1217. aasta Otepää lahingu, mis oli üks ristisõjaaegseid suurimaid Eestis. Kolme nädala vältel püüdsid eestlased koos Pihkva ja Novgorodi vägedega vallutada Otepää linnust – eestlaste olulist tugipunkti. Lahingus osales üle 25 000 võitleja. Lahing lõppes eestlaste võiduga ning kogu Lõuna-Eesti puhastati võõrvägedest. See sündmus oli ristisõdijate seniseks suurimaks lüüasaamiseks ja eelmänguks Madisepäeva lahingule.

Henrik Visnapuu 1933. aastal kirjutatud näidend on loodud just vabaõhuetenduseks. Tollane teatrikriitika kiitis Visnapuud kui meest, kes suutis keerulise ülesande – ajaloolise vabaõhunäidendi – viia täiuseni. „Otepää all“ sisaldas massistseene, võitlusi, laule, valgustust ja helisid, mis äratasid mineviku otsekui elavana vaatajate ette. Seda teekonda jätkab ka tänavune lavastus pealkirjaga „Armutu“.

Lavastuse uus pealkiri on sügava tähendusega vihje muistse Sakala kuninga Lembitu nime võimalikule tõlgendusele. Keeleteadlaste hinnangul tuleneb nimi Lembitu kahest vastandlikust tüvest: „lemb-“, mis tähendab armastust, ja järelliitest „-tu“, mis võib muuta tähenduse kas „armastatuks“ või hoopis „armutuks“. Nii peitub selles nimes ühtaegu helluse ja halastamatuse potentsiaal. Just see kaheti mõistetavus avab tee lavastuse sisemise pingevälja mõistmiseks – see on lugu mehest ja rahvast, kes pidi ületama kaastunde, sest vabaduse hind nõudis otsustavat armutust.

Lavastuses astuvad üles tipptasemel näitlejad: Ester Kuntu, Üllar Saaremäe, Riho Kütsar, Indrek Saar, Imre Õunapuu ja paljud teised. Ajaloolise tõepära ja võitlusstseenide realismi eest seisavad muinasvõitluse klubide liikmed, kes toovad publiku ette keskaegsete lahingute toore ja karmi ilu.

Lavastuse ajalooliseks konsultandiks on arheoloog ja ajaloolane Ain Mäesalu, kelle uurimistöö muistsest Ugandist on lavastusele andnud tugeva teadusliku selgroo. Pärast iga etendust viib Mäesalu läbi hariva ekskursiooni Otepää Linnamäel, kus avab lahingu tausta, linnuse ehituskunsti ning toob välja uusi arheoloogilisi avastusi. Lavastuse korraldajaks on Otepää Linnamäe Ajaloo Selts, kelle missioon on taastada Eesti ajaloomälu väärikuse ja selgusega.”

Ärajäämine tuli üllatusena
Paljude teatrisõprade jaoks oli reklaam veenev ja aprillikuiste reklaamide peale osteti piletid aegsasti ära. Teiste seas valmistus läinud nädalal Otepääle sõitma üks siinne LõunaLehe lugejatest pere.

„Kuule, ma ikka ei jõua enne etendust koju Tartusse. Teeme siis nii, et sa tuled ühe autoga Tartust, ma tulen otse Võrust ja saame Otepääl kokku,” rääkis Võrus töötav mees telefonitsi Tartus elavale naisele.

„Kas sa ikka pikad püksid võtsid kaasa, õhtul läheb jahedaks. Vaatan, et suvejope ripub sul siin, võtan selle ka etendusele kaasa,” vastas naine.

Lisaks uuris naine, kuhu Otepää linnamäe juures parkida saab – ilmselt tuleb suurlavastust „Armutu” vaatama palju rahvast ja peab arvestama nii parkimise kui ka üles linnamäele ronimisega.

Kuna mees ka ei teadnud Otepääl täpseid parkimisvõimalusi, lepiti kokku, et küsitakse Otepää-sugulaste käest. Paraku ei võtnud Otepää-sugulased toru ja naine tõttas Piletilevist uurima, et ehk on seal suvelavastuse „Armutu” juures infot ka parkimise kohta.

Mõne aja pärast helises mehe telefon ja torust kostis: „Ära pikali kuku, aga etendust ei toimugi! Oled sa midagi kuulnud, et etendus üldse ära jääb?!”

Pärast üllatust-ehmatust sugenes aga vestlusesse lõbus nootki: „Kujutad nüüd ette, et sa oleks Võrust tulnud, mina Tartust ja kohale jõudes selgub, et etendust ei toimugi. Aga huvitav, Piletilevi pole justkui kirja saatnud ja kusagilt ajakirjandusest pole kah nagu kuulnud, et etendus ära jääks”.

Niisiis, sõna otseses mõttes viimasel tunnil selgus kahe külastaja jaoks, et kaua oodatud suur ja vägev suvelavastus „Armutu. Otepää 1217”, mis tõukus Otepääle kivilinnuse ehitamise 800. aastapäevast ja oli kirjutatud Hendrik Visnapuu enda sulest 1930ndatel, jääb ootamatult ära. Lavastajaks Marko Matvere isiklikult, lisaks veel terve plejaad tippnäitlejaid.

Hiljem leidis naine oma postkasti sorteerides sealt siiski juba maikuus Piletilevilt laekunud ja esmalt kahe silma vahele jäänud kirjakese, et etendus jääb ära. Piletid ostetakse tagasi ja korraldaja vabandab ebamugavuste pärast.
Mingit selgitust lavastuse ärajäämisele ei pakutud, reklaamitud kodulehekülg armutu.com ei tööta.

Eestvedaja minevikuäpardused
Lavastuse korraldajaks pidi olema Otepää Linnamäe Ajaloo Selts, „kelle missioon on taastada Eesti ajaloomälu väärikuse ja selgusega”. Seda MTÜ-d veab kohalik mees Jaanus Ilp, kelle nimi pole paljudele lõunaeestlastele võõras. Sajandi algul kirjutas SL Õhtuleht tema kohta nii: „Järgmisel nädalal Tallinnas ja Tartus Eesti parimate lauljate osavõtul sõbrapäevakontserte korraldav endine Sangaste lossi rentnik Jaanus Ilp on petnud võlausaldajaid 2,7 miljoni krooniga. Politsei algatas kriminaalkorras karistatud Ilbi vastu uue kriminaalasja.” Allikad suhtusid mehesse toona vastuoluliselt: tema kohta öeldi sisuliselt ühes lauses, et inimesena on ta tore ja meeldiv, äriasjades aga ebausaldusväärne. Üldjoontes soovitati temaga äriasju ajades raha ette küsida.

Ilp on teinud ka teleajakirjaniku tööd TV3-le ning sellegi käigus mõnel korral väiksematesse skandaalidesse sattunud.

Jaanus Ilp soovis teemast kuuldes, et LõunaLeht edastaks küsimused kirjalikult. Tema vastuseid loe lisaloost.

Tuntud näitleja, lavastaja ja muusik Marko Matvere pole just tuntud ajakirjanike ja ajakirjanduse suure sõbrana. Siiski tõi just tema loosse esimesena selgust, vastates LõunaLehe küsimustele viisakalt ja sõbralikult – ehkki napilt.

„Lavastus jäi ära, sest tootjal tekkisid probleemid tervisega,” kostis „Armutu” lavastajaks planeeritud Matvere.

Kas asjaajamine oli muidu nii piisavalt pädev, et olete nõus projektis tuleval suvel kaasa lööma?

„Tuleval aastal mul on juba teine leping, aga mingil aastal kindlasti,” teatas Marko Matvere.

Mis saab väljamakstud toetustest?
Mullu novembris kirjutas Ilp MTÜ esindajana Otepää vallavalitsuselt lavastuse jaoks toetust taotledes, et hinnanguliselt toob projekt piirkonda 3000 külastajat, kes jätavad siia ligikaudu 250 000 eurot. Ehk arvutuslikult keskmiselt 83 eurot inimese kohta.

Ürituse eelarve pidi olema ligi 97 000 eurot ehk umbkaudu tervisekassa suvepäevade eelarve jagu. Ilp märkis, et toetust on taotletud kultuurkapitalilt (kulka) ja Valgamaa arenguagentuurilt ning koostööläbirääkimised käivad mitmete asutuste ja firmadega. Vallalt taotles MTÜ 2890 eurot dramaturgi tasu.

Kulka 2025. aasta esimese taotlusvooru ülevaatest nähtub, et Otepää Linnamäe Ajaloo Seltsile on eraldatud 10 000 eurot „Armutu” etendajate tasudeks.

Kas MTÜ peab toetused tagastama?

„Otepää Linnamäe Ajaloo Selts on esitanud näitekunsti sihtkapitalile lepingu pikendamise avalduse sooviga tuua lavastus välja järgmisel suvel. Näitekunsti sihtkapital ei ole avaldust veel arutanud, kuid teeb seda lähiajal. Projektile eraldatud 10 000 eurost on välja makstud 5000 eurot, teine makse on peatatud kuni sihtkapitali nõukogu otsuseni. Nõukogu otsustab, kas leping pikendada või eraldatud raha tagasi küsida, kuna projekt ei teostu tähtajaks. Enne otsuse langetamist küsitakse taotlejalt aruanne seni tehtud kulutuste kohta,” teatas LõunaLehele kultuurkapitali kommunikatsioonijuht Viktoria Toompere.

„Selle aasta veebruarikuus otsustati vallavalitsuses eraldada 2980 eurot Otepää Linnamäe Ajaloo Seltsi üritusele, seda aga alles lisaeelarvest ja juhul, kui vabaõhuetendus „Armutu“ Linnamäel toimub. Kuna etendus jäi ära, siis ka raha ei eraldatud,” teatas Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova.

Otepää valla esindaja ei kommenteerinud küsimust, miks nende teada lavastus ära jäi ja mida see tõik valla jaoks tähendab.

Igatahes pole ajalooselts end „Armutu” fiaskost lõplikult heidutada lasknud ega püssi põõsasse vedanud. MTÜ on juuli lõpus esitanud vallale taotluse saamaks toetust, et korraldada novembris ajaloopäev „910 aastat Otepää esmamainimisest”. Tõsi küll, mastaabid on hoopis teised – selle ürituse eelarve ja taotletav toetus on aastanumbrile vastavalt 910 eurot. Ühe hooga küsis MTÜ ka ligi 2000 eurot filmi „Otepää valimised” tegemiseks ning lubas ise omalt poolt panustada 1000 euro ja 30 töötunniga.

***
Peakorraldaja: linnamäe omanik ei teinud ohtlikku ala korda

LõunaLehe küsimustele vastas MTÜ Otepää Linnamäe Ajaloo Selts juhatuse liige Jaanus Ilp.

Miks suure ja võimsa lavastusena väljareklaamitud „Armutu” tänavu ära jäi?
Suure ja võimsa lavastusena pole MTÜ Otepää Linnamäe Ajaloo Selts etendust kuskil ega kunagi reklaaminud. Info etenduse kohta oli meie FB lehel ja piletimüügi keskkonnas, reklaamiga meedias planeerisime alustada mais.

2025. aastal möödub 800 aastat Otepää linnamäele kivilinnuse rajamisest. Tegu on vanima Eesti kivilinnusega. Aastapäeva tähistamiseks oli kavas Otepää linnamäel etendada H. Visnapuu poolt kirjutatud ja aastal 1934 Otepää linnamäel lavastatud näidend „Otepää all”, meie käsitluses „Armutu”.

Otepää linnamäe omanik on on Otepää vallavalitsus. 2024. aasta septembris kohtusime Otepää linnamäel Otepää vallavalitsuse liikmetega, keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti esindajatega. Kivilinnuse müürid on varisemisohtlikud, võsastunud ja täis soditud. Müüride varikatus ja tugipostid amortiseerunud. Vähemalt 15 aastat on MTÜ Otepää Linnamäe Ajaloo Selts juhtinud Otepää valla tähelepanu müüride halvale seisukorrale, kuid müürid on varisemisohtlikud tänaseni. Vald lubas linnamäe korrastada.

Sõlmisime vallaga etenduste läbiviimiseks Otepää linnamäe kasutuse lepingu ja saime avaliku ürituse korralduse loa. Maiks polnud vald oma lubadust täitnud – töödega polnud alustatud, isegi polnud küsitud ametitelt kooskõlastusi ega tellitud tööde projekte. Aprilli lõpus teatas vallavanem, et vallal pole plaaniski Otepää linnamäe müüridega enne septembrit midagi ette võtta. Võtsime vastu otsuse, et lükkame etenduse aasta võrra edasi, kuna ei saa seada ohtu etenduses osalejate ja publiku turvalisust.

Kas tänase seisuga on asjaosalised nõus tulevikus lavastusega edasi minema?
Projektiga saame jätkata, kui kinnistu omanik Otepää vallavalitsus teeb korda Eesti vanimad kivimüürid. Praegu kokkuleppeid pole.

Kui kaugele lavastuse tegemisega jõudsite?
Oli olemas etenduse ala kasutamise leping, avaliku ürituse korraldamise luba, ajaline tööplaan, lepingud näitlejatega ja kokkulepped tehnilise personaliga, koostöölepingud toetajate ja meediaga, reklaamid, müügi ja turundusalased kokkulepped jne.

Millal saite aru, et sedakorda ei õnnestu ja tuleb esialgu ära jätta?
Otsuse etendus edasi lükata tegime mai algul, kolm kuud enne esietendust. Kui ilmnes, et Otepää vallavalitsusel puudub tahe linnamägi korda teha. Samuti tuli avalikuks, et vallavalitsus on andnud otsustuskorras ilma konkursita linnamäe alates 1. jaanuarist 2025 kasutada Otepää Seikluspark OÜ-le viieks aastaks hinnaga 100 eurot aasta. Otepää vallavolikogu revisjonikomisjon menetleb seda tehingut.

Kui kalliks lavastuse ettevalmistuste tegemine teile läks?
Eelkõige sadu töötunde MTÜ liikmete ja ajaloohuviliste aega. Rahalisi kulutusi on tehtud paari tuhande euro eest, mis on kaetud omavahenditest. Kõige kallim kulu kogu Eesti kultuurile on see, et hävineb ainulaadne muinsusmälestis.

Mis saab „Armutu” tarbeks antud toetustest – näiteks kulkalt vist saite 10 000? Kas saite veel toetusi? Kas need lähevad tagasimaksmisele?
Eesti Kultuurkapitalilt oleme saanud toetust 5000 eurot. Oleme esitanud taotluse, et saaksime kasutada toetust projektiga jätkamisel järgmisel aastal. Rohkem toetusi etendusele me saanud ei ole. Projektiga saame jätkata, kui kinnistu omanik teeb korda Eesti vanimad kivimüürid. Vähem kui kahe kuu pärast on valimised, loodame head koostööd uue volikoguga.

Küsis VIDRIK VÕSOBERG

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/08/2025 09:58:55