Soomustransportööre vedavate Briti sõjaväeveokite kolonn Tartu-Võru maanteel suvel 2025. Foto: Urmas Paidre

Kaitseministeerium esitles hiljuti oma nelja lähema aasta arengukava, millest nähtub, et päris palju panustatakse lähiaastatel ka riigi kaitsevõime arendamisse Võru- ja Põlvamaal. LõunaLeht oli aga ühe hiljutise sõidu kogemusel sunnitud küsima: mis sellest kõigest kasu on, kui siinkandis võib kaitse halvata üks kitsale tuiksoonele langenud rakett? Ehk kas kitsa, kurvilise ja metsadega palistatud Tartu-Võru maantee arendamine neljarealiseks ei peaks olema riikliku julgeoleku küsimus?

Kaitseminister Hanno Pevkuri esitletud „Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavas 2026–2029” öeldakse muu hulgas, et lähiaastatel suurendatakse tegevväelaste ja tehniliste spetsialistide hulka ning kaasatakse täiendavalt reservväelasi. Eelduste kohaselt peaks tegevteenistujate arv kasvama 2030. aastaks 4400-ni.

Suurendamisel on kaitseliidu taristuinvesteeringud. 33 miljoni eurot eest tehakse investeeringuid ka Põlva ja Võru malevahoonetesse ning alustatakse Põlva- ja Võrumaa malevate taristu rajamist.

Konkreetselt taristusse panustatakse lähiaastatel umbkaudu 470 miljonit eurot. Arendatakse Balti kaitsevööndit (muu hulgas rajatakse Kagu-Eestis tõkestuskraave ja jaopunkreid ning ladustamisalasid nn draakonihammaste hoiustamiseks), täiendatakse taristut olemasolevates kaitselinnakutes, jätkub Nursipalu harjutusvälja ja Reedo linnaku arendamine.

Uus kaitseministeeriumi arengukava toob riigikaitsesse üle 10 miljardi euro.

„Uue arengukavaga loome 2029. aastaks koos liitlastega tugevdatud heidutuse ja meil on kaasaegne kaitsevägi, mis suudab kaitsetööstuse toel vastast mõjutada juba enne Eesti territooriumile jõudmist,“ ütles kaitseminister Pevkur, kelle sõnul paneb arengukava kuni 150 miljoni euro ulatuses rõhku ka kaasaegsete võimete, sh droonide hankimisele. „Kaitsevägi on võtnud eesmärgiks arendada võimet tervikuna, sh droonide tuvastamine ja mõjutamine, oma ründe-luure-vaatlusvõime, ning paralleelselt tegeletakse selle kõige integreerimisega kaitseväe tegevustesse taktikalisel tasandil rühmast diviisi tasandini. Eesti on märkimisväärses koguses juba erinevaid droone, nagu BlueSpeari laevatõrjerakette, ründedroone, hankinud ja uue arengukava kohaselt hangime me neid veel juurde.”

Liikluskoormus Kagu-Eesti tuiksoontel kasvab
LõunaLeht sattus hiljuti Tartu-Võru maanteel liiklema koos veokitel transporditavate tankide (või soomustransportööride) kolonniga. Ka heal rahuajal on militaarsõidukid ja veosed sel trassil tavapärane nähe: siinpool on Nursipalu, Reedo, Kuperjanovi pataljon. Nii mõnedki tunnid on LõunaLehe inimestel tulnud veeta militaarvärvides masinate kolonni taga tiksudes.

Võib olla enam kui kindel, et seoses sadade miljonite eurode investeerimisega kaitsesse, kõikvõimalike kaitsealaste transpordi- ja ehitustöödega ning ka inimeste lisandumisega kasvab liikluskoormus näiteks nii Tartu-Põlva, Võru-Valga kui ka Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel. See viimane kannab Eesti teedevõrgustikus küll numbrit 2, kuid on tõenäoliselt tähtsuselt esimene. Teatavasti on Tartu ja Võru vahelisel lõigul vaid alguses mõni kilomeeter laia ja kiiret neljarealist teed. Umbkaudu Reolast alates kulgeb trass kaherealisena, kohati kurvilisena, paksude metsade vahel ja näiteks 2 + 1 möödasõidulõikudest, mida pealinna ja Tartu vahel leidub lisandusena neljarealisele teele üsna omajagu, võib sel teel vaid und näha.

Aga kui tuleb üksainus rakett?
„Lennuliiklus kinni! Piisas ühest töötajast, kes ei saanud kohale tulla” – selline pealkiri ilmus hiljuti Õhtulehes, kui selgus, et Tallinna lennujaam oli sunnitud ühel ööl mitmeks tunniks pausile minema. Üsna samamoodi jõudis ajakirjanikuni hiljuti ehmatav tõdemus: kui Tartu-Võru maanteele maandub sõjaolukorras üksainuke vaenulik asfalti purustav rakett, siis on igasugune tsiviil- ja militaarliiklus teadmata ajaks katkenud. Tee on kaherealine, teekoridor ääristatud metsaga ja ei võimalda pioneeridel kiirkorras ümbersõitu ehitada. Kui midagi sellist juhtuks neljarealisel teel, siis on üsna suur tõenäosus, et tee jääb osalt kasutatavaks.

Seega on põhiküsimus: kuidas kommenteerib kaitseministeerium hinnangut, et neljarealine Tartu-Võru maantee peaks olema riikliku julgeoleku küsimus ja kirjas ka ministeeriumi arengukavas taristu peatükis? Kuidas on planeeritud militaar- ja tsiviilliikluse katkematus Tartu-Võru maanteel ja teistel siinsetel suurematel teedel, mis teenindavad militaarpiirkondi?

„Julgeolekuolukord on täna keeruline, peame olema valvsad, kuid vahetut sõjalist ohtu Eestile hetkel siiski ei ole. Kaitseministeeriumi arengukava keskendub võimearendustele, mis puudutavad kaitsevaldkonda. Teede ja maanteedega tegeleb Eestis transpordiamet ja liikluse toimimise kohta saavad vastata eelkõige nemad. Omalt poolt saame öelda, et kaitseväe vajadused on kaardistatud ja ametkondade vaheline koostöö toimib,” vastas neile küsimustele napilt ministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Roland Murof.

Transpordiametist öeldi LõunaLehele esmalt, et militaarveosed on kaitseväe ehk kaitseministeeriumi valdkond. Uurisime aga, kas õhus on mingit lootust, et Tartu-Võru maanteele investeeritakse mingisuguseid vahendeid kasvõi tsiviilvõimekuse ehk mittekaitsevärvi sõidukite läbilaskvuse parandamiseks.

„Vabariigi valitsuse kinnitatud teehoiukavas 2025‒2028 on plaanis ümber ehitada Imavere-Paia ristmik ja alustada Mäo-Imavere teelõigu ehitustöid – seda eeldusel, et sügisestel riigieelarve läbirääkimistel saavad teehoiukava objektid ka rahalise katte,” ütles ameti kommunikatsiooniekspert Dea Paraskevopoulos, andes sellega mõista, et lähiajal tehakse siiski sel trassil mingeid töid vaid põhja pool.

ERR vahendas sel kuul, et valitsus suunab kaitsesse varem jäätmemajandusele ja kliimale mõeldud raha – kokku 195 miljonit eurot. Laskemoona ja sõjatehnikat selle kasutamata euroraha eest osta ei saa. Eesti on otsustanud, et kõige suurem osa ehk 85 miljonit eurot teistest valdkondadest kaitsesse suunatud eurorahast läheb hoopis sõjaväelisele liikuvusele. See tähendab, et plaan on suunata raha taristusse selleks, et kaitsevägi või liitlasjõud saaksid kiiremini ja takistusteta Eestis ringi liikuda.

Aga mitte Kagu-Eestis ega Tartu-Võru maanteel. Plaani järgi suunatakse 59 miljonit eurot Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ehitamisse, 20 miljonit eurot Tallinna-Tartu maantee rajamisse ning kuus miljonit eurot Rail Balticu projekti. Need olla osa üleeuroopalistest prioriteetsetest sõjalise liikuvuse koridoridest.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 18/08/2025 08:38:41