Juba kevadel oli päevselge, et kappava inflatsiooni, aina kallineva toidukorvi ja 1. juulil eesootava käibemaksutõusu taustal on toimetulekutoetuste suurendamine puudustkannatavate inimeste jaoks kriitilise tähtsusega. Neil, kellel niigi on raske, on läinud viimastel aastatel veel raskemaks. Nii tegid sotsiaaldemokraadid juuni alguses 2025. aasta lisaeelarve muudatusettepaneku tõsta toimetulekupiiri 50 euro võrra ehk 250 euroni, et kergendada kitsikuses elavate perede igapäevast hakkamasaamist.

Kätte jõudis 11. juuni ja koalitsioonisaadikud hääletasid riigikogus kui üks mees meie ettepaneku maha, millest on tuline kahju. Nii peaminister kui rahandusminister olid eelnevalt sealsamas parlamendis öelnud, et toimetulekupiiri tõstmist peab kindlasti kaaluma. Reformierakondlased on ikka rõhutanud, et toetada tuleb kõige nõrgemaid. Just neile, aga ka ajutistesse raskustesse sattunud inimestele on see vajaduspõhine toetus mõeldud. Tõsise tahtmise korral oleks koalitsioon vajaliku summa ehk umbes kuus miljonit eurot leidnud, mis on riigieelarve kogumahu juures imeväike number. Küll aga oleks rahalisa olnud praegusel keerulisel ajal abivajajatele suur asi.

Kaks kuud hiljem hakkasid valitsuse liikmed ühtäkki mängima toimetulekupiiri tõstmise mõttega – seda küsimust olevat vaja kaaluda ja analüüsida, sealjuures seda, kuhu õige piir panna. Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta rääkis ERR-ile lausa personaalse riigi lahendustest ja uutest tehnoloogilistest võimalustest. Peagi jõuavad haripunkti ministrite vahel peetavad arutelud 2026. aasta riigieelarve üle. Aeg ei oota. Toimetulekutoetust puudutav otsus tuleb langetada nüüd ja kohe, et see jõuaks uude eelarvesse, mis septembri lõpus riigikogule üle antakse. Loodan, et sotsiaalminister Karmen Joller seisab neis debattides söakalt nii Eesti perede inimväärse toimetuleku kui laiemalt sotsiaalkaitse parema rahastuse eest, et tõsta oleks võimalik ka sotsiaaltöötajate palkasid.

Kulukad ja aeganõudvad digilahendused ning analüüsid on mõistlik panna praegu pausile või mõnest üldse loobuda. Minu tungiv palve valitsusele on: enne uute infosüsteemide arendamist  leidke hädavajalikud kümned miljonid eurod, et lõpuks saaksid korda sotsiaalkindlustusameti infosüsteemid, mida kasutatakse pensionite ja sotsiaaltoetuste väljamaksmiseks. Praegu seisavad need savijalgadel ning ka tehnilised tõrked pole haruldased. Näiteks aprillis sai pea 80 pensionäri oma pensioniraha ettenähtust viis-kuus päeva hiljem kätte. Asjatundjad ei välista, et SKAIS-i nime kandvad infosüsteemid võivad ühel hetkel kokku kukkuda ehk siis õigeaegne pensionite ja toetuste saamine on juba praegu õnnemäng. IT-arendused tuleb seega kiiremas korras ära teha. See on Eesti riigi auasi.

Nagu on Eesti riigi auasi toetada majandusraskustes leibkondi, et inimesed saaksid talutavalt ära elada, osta toitu ja esmatarbekaupu ega langeks süvavaesusse. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek jääb pärast eluasemekulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Kui pere esimese liikme toimetulekupiir peaks jõudma 200 eurolt 250 euroni, siis iga alaealise lapse eest lisandub 300 eurot ja iga täisealise pereliikme eest 200 eurot. Neljaliikmelise kahe lapsega pere jaoks tähendab see, et vastav piir saab 840 euro asemel olema 1050 eurot.

Sotsiaaldemokraadid andsid sel esmaspäeval riigikogule üle otsuse eelnõu, mis nõuab valitsuselt toimetulekupiiri tõstmist, et majandusraskustes pered saaksid kiire inflatsiooni tingimustes talutavalt ära elada. „Viimati tõusis toimetulekupiir, mille alusel toimetulekutoetusi makstakse, rohkem kui kolm aastat tagasi. Hinnatõusude, eriti toidukorvi pideva kallinemise keerises ei kata tänased toetussummad vaesuslõksus perede vajadusi,“ ütles Helmen Kütt. „Selleks, et nad saaksid endale ja oma lastele osta toitu ja muid esmatarbekaupu, on hädavajalik viia toimetulekupiir tänaselt 200 eurolt vähemalt 300 euroni kuus.“ Kütt avaldas lootust, et valitsus kirjutab toetuse arvestatava tõusu sisse 2026. aasta riigieelarvesse, mis kergendaks uuel aastal puudustkannatavate perede elu.

 

Autor: HELMEN KÜTT, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, SDE
Viimati muudetud: 11/09/2025 09:59:13