Poliitiliste tõmbetuulte, majandusraskuste ja üha suureneva eelarve defitsiidi tingimustes visklevas Eesti riigis peaks igaüks meist kandma vastutusest mingit osa selle eest, milliseks kujuneb meie ühiskonna mõtlemiskultuur, meie rahvuse püsima jäämine, maaelu säilimine ja majandusliku olukorra paranemine. Just nüüd, enne kohalikke valimisi on aeg uuesti läbi mõelda kõigepealt inimestele muret tekitavad, aga ka igaühele meist iseendaga seotud probleemid, sest peale valimisi on olud muutumas ja peame nendeks muutusteks valmis olema.

Tõsi, valimiste lähenemisega pinge kasvab ja usaldusväärsete teeviitade nappus on valusalt tajutav. Ent vastused nendele küsimustele, mis aitavad meil iseennast ja üksteist paremini näha indiviidina, isiksusena, ühiskonnaliikmena ja kultuuri kandjana, jäävad suurte ja kõlavate valimislubaduste taustal tähelepanuta. Murelikuks teeb ka see, et leidub erakondadesse kuuluvaid kohalike omavalitsuste juhte, volikogude esimehi ja muid ametimehi, kes madala populaarsuse või erakondades üha süveneva autoritaarsuse tõttu püüavad osaleda kõlavate nimedega valimisliitude nimekirjades. Teada on ka see, et valimisliidu nimekirjas olijad ei vastuta sisuliselt mitte millegi eest ja valimisliitu ei ohusta maine kaotus. Veelgi murelikumaks teeb see, et tänu suurele sõprus- või tutvusringkonnale on istunud ja ilmselt istuvad volikogudes ka edaspidi mitmed isikud, kes on juba tosina või enama aasta jooksul volikogus istudes endale paksu samblakihi peale kasvatanud ja kelle panus koduvalla heaolu parandamiseks on muutunud olematuks.

Vana mehena olen sageli mõelnud, kas meie bakalaureuse- või magistrikraadi saajatel on võimekust omavalitsuse tasandil iseseisvalt mõtelda, luua ja tuvastada optimaalseid lahendusi Eesti riigi, looduse, maaelu, tervishoiu, hariduse ja kõige olulisema, inimeste turvatunde ning elukvaliteedi hoidmiseks ja kaitsmiseks-tugevdamiseks ning kõlbmatu asendamiseks ja kõlvatute tegevuste tõrjumiseks. Olen kuulnud ka arvamusi, et tahes-tahtmata kujunevad tutvusi mitte omavad ja praktiliste töökogemusteta ülikooli lõpetajad odavaks tööjõuks ja manipuleerimise objektideks. Miks ma nii arvan? Aga sellepärast, et eelduste kohaselt peaksid teadmiste omandajad koolides, sh ülikoolides saama üsna palju teada ja mõnikord ka mõningaid oskuseid. Pilt muutub kardinaalselt, kui tähelepanu keskmesse võtta valmidus, eriti valmidus vastutada. Kuna meie haridussüsteemis enam ei peeta oluliseks sisendada noortele, et igal inimesel on samapalju õiguseid, kui palju on kohustusi ja vastutust, siis noored haridustee läbijad teavad eelkõige ainult oma õigustest, aga mitte vajadusest ka vastutada.

Nähes õpetajate, politseinike ja päästjate meeleavaldusi ja kuulates nende muresid, saab ainult küsida, kas riigikogu liikmete, valitsuse ja riigiasutuste, aga ka kohalike omavalitsuste juhtivate isikute hulgas on kedagi, kes adekvaatselt orienteerub ühiskonnas kujunenud probleemide põhjustes ja julgeb tegutseda kooskõlas südametunnistusega?

Miks kummitab mind selline küsimus? Aga sellepärast, et meil ei ole Eestis majanduses, looduses, hariduses, tervishoius ja kultuuris tegeliku olukorra ja suundumuste kohta mingit teadmist, sest meil pole ühtegi uuringut Eestis valitsevate murekohtade kohta ja pole isegi arusaama uuringute eeldustest.

Ees on ootamas kohalikud valimised. Varasemad kogemused on näidanud, et ka kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerib palju inimesi, kes ei tegele kohalikul tasandil valitsevate probleemide lahendamisega, vaid ajavad segamini riigi ja kohalike omavalitsuste kohustused; kes toetavad rahuliku kooseksisteerimise nimel riigipoolsetes tegevustes mitmete seaduste rikkumisi ja pseudoprobleemidega tegelemist, mitte aga reaalsete probleemide välja selgitamist ja nendele lahenduste otsimist.

Kindlasti on olnud volikogudes probleemiks ka see, et domineerib mõne erakonna või isiku põhjendamatu autoriteedistruktuur või autoritaarsus, mis kindlasti ei tule kasuks valla kui terviku tegevuse korraldamisele. Mitmete huvigruppide ja külaseltside kokkusaamistel olen märganud, et mõne omavalitsuse volikogu ja valitsus võõrandub oma inimestest, mis põhjustab sotsiaalse usalduse kahanemist ja koos sellega inimestes passiivsust, äärmuslike tegude süvenemist ja isegi omavalitsusest lahkumist.

Kogemustele tuginedes saan väita, et volikogudesse valitud inimest võib näha probleemina, kui:
1. ta ei kujune isiksuseks, vaid jääb manipuleeritavaks indiviidiks,
2. ta ei teadvusta, et tal on küll õigused, aga puudub vastutus,
3. ta on haritud, kuid tal puudub valmidus kodukandi või -valla looduse, maaelu, kultuuri- ja hariduseelu ning elanike heaolu parandamise nimel tegutsemiseks,
4. ta toimib rollides, mida ei oska ega taha sisustada,
5. ühiskond ei toeta tema kasvamist, vaid vormib teda kellegi teise huvide kohaselt.
6. ta ei saa aru, et mitte ainult kodukandi, vaid kogu Eestimaa areng ja inimeste elukvaliteedi (mille osadeks on ka omavaheline suhtlemine, teiste inimeste austamine, viisakus, hoolimine, korraarmastus, abivalmidus jne) paranemine algab ikka kodust.

Volikogu liikmele ei piisa ainult mõistmisvõime omamisest, mis seisneb üksnes faktide meeldejätmises ja kummitemplina hääletamise oskuses. Volikogu liige peab ka suutma anda hinnanguid murekohtade tekkepõhjuste ja võimalike lahenduste kohta, vajadusel kahelda, prognoosida omavalitsuse või kodukandi arenguvõimalusi ning analüüsida erinevate tegevuste võimalusi ja riske.

Oluline on ka see, et volikogu liige oleks võimeline sotsialiseeruma ehk ta peab oskama elada teiste seas, omandama vajalike normide täitmist, austama ja kaitsma kogukonnale vajalikke väärtusi, suhtlusvorme, tavasid, kombeid ja traditsioone.

Valijana ma ei kavatse toetada volikogu kandidaate, kes oma varasema tegevusega on näidanud, et:
1. volikogusse saamisel nad seavad isiklikud või oma erakonna või huvigrupi huvid kõrgemale rahva ühishuvidest,
2. nad suhtuvad ükskõikselt kõlvatusse konkurentsi ja alatusse rahva vara (ka loodus, maa ja mets) kasutamisse,
3. nad ei saa aru, et koduvalla kohustuseks on luua tingimused inimeste elukvaliteedi parandamiseks, eelkõige maapiirkondades elavate eakate ja paljulapseliste perede abistamiseks ja maaelu mitmekülgseks arendamiseks.
4. ei saa aru, et volikogu liikmed, nende poolt paika pandud vallavanemad ja nende asetäitjad peavad austama inimesi seaduse taustal, kaitsma inimese väärikust ja vabadust.

Kodukandist lugupidava inimesena ja põlisrahva liikmena loodan, et kõik oma kodukohast ja koduvallast hoolivad inimesed kaaluvad iga kandideeriva inimese sobivust volikogusse ja annavad endist parima, et volikogudesse saaksid inimesed, kes on võimelised nägema koduvalda tervikuna ja seavad koduvalla huvid kõrgemale isiklikest huvidest.

 

Autor: JÜRI VARIK, vaba mees metsast
Viimati muudetud: 25/09/2025 09:04:31