Pilt: AI

Seadus nõuab, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige või kandidaat elaks päriselt selles linnas või vallas, mille volikogu liige ta soovib olla. Kes, kas ja kuidas seda kontrollima peaks, selles osas valitseb reaalses elus anekdootlik olukord. Eriti elavalt on keskustelu prominentse valimiskandidaadi elukoha teemal läinud käima Võrumaal Setomaa vallas.

Mullu sügisel vahendas ERR, et riigikohtus käib arutelu, mis võib, ehkki ei pruugi mõjutada tulevikus seda, kas lubatud on nn poliitturism ehk olukorrad, kus poliitik kandideerib kohalikel omavalitsuste valimistel omavalitsuses, kus ta tegelikult ei ela.

2022. aastal ütles riigikohus sisuliselt, et kandidaadil on õigus nõuda omavalitsuselt, et see kontrolliks, kas teine kandidaat ikka elab seal, kus ta on rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud.

Elva vallavolikogu aga esitas riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti andmata jätmise, millega oleks kindlaks määratud, kas, mis tingimustel ja milliste meetmetega saab kohalik omavalitsus läbi viia juba rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete sisulise kontrollmenetluse, et tagada, et KOVi volikogus tegutseksid ja volikogu valimistel osaleksid ainult kohalikud elanikud.

Alternatiivselt esitas Elva vallavolikogu taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks õigusliku ebaselguse, mille tõttu ei ole kohalikul omavalitsusel olukorras, kus ollakse kohustatud tagama, et KOVi volikogus tegutseks üksnes kohalikud elanikud, võimalik piisavalt selgelt ja täpselt määratleda enda õigusi ja kohustusi.

Elva vallavolikogu esimees märkis, et järelepärimisi saab elupaikade omanikele ju teha, aga see pole piisav lahendus tõe väljaselgitamiseks – omavalitsus ei saa ju minna sängi kõrvale vaatama, kas kandidaat just selles kohas pea padjale paneb.

Kohtusse pöördumise ajendiks oli aastatetagune olukord, kus mitu volikogu kandidaati tahtsid saada selgust, kas nende nelja vastaskandidaadi ametlik elukoha sissekirjutus vastab tegelikkusele.

Tänavu veebruaris selgitas riigikohus, et kehtiv õigus võimaldab küll kohalikul omavalitsusel kontrollida isiku elukoha andmete õigsust rahvastikuregistris, kuid elukoha valiku vabadust niisugune kontroll ei piira.

Ringkonnakohus rahuldas Delfi teatel mullu Isamaa erakonna liikmete kaebuse, milles väideti, et mitme kohalikel valimistel Elva vallas kandideerinud isiku püsiv elukoht ei ole Elva vallas. Ringkonnakohus kohustas valda kontrollima kaebuses nimetatud isikute rahvastikuregistri elukoha andmete õigsust.

Riigikohus märkis, et rahvastikuregistri pidamise eesmärk on usaldusväärse teabe kogumine, mis tähendab, et töödeldavad isikuandmed peavad olema tõesed. Igaüks võib Eestis valida omale vabalt elukoha, kuid elukoha andmed tuleb rahvastikuregistrile esitada tegelikkusele vastavalt. Inimesel võib olla mitu alalist elukohta, näiteks linnakorter ja maamaja. Mitme elukoha puhul valib isik vabalt, millist neist kanda rahvastikuregistrisse.

Andmete kontrollimiseks võib KOV koguda tavapäraseid haldusmenetluses lubatavaid tõendeid, ennekõike küsida isikult selgitusi ja dokumente, võtta ütlusi tunnistajatelt või teha päringuid eluruumi omanikule. Isiku õigusi intensiivselt piiravaid vahendeid, näiteks jälitustegevus, seadus elukoha andmete kontrollimiseks kasutada ei luba.

Kolleegium lisas, et ka isik, kelle õigusi teise isiku ebaõige elukoha kanne rikub, võib taotleda kande kontrollimist, esitades vastavad tõendid. Kui taotluse või muude andmete põhjal tekib põhjendatud kahtlus, et isik ei ela registrisse kantud aadressil, saab KOV koguda täiendavaid tõendeid, et seda kontrollida.

Elukoha teema kriminaalmenetluse all
Tartu Postimees vahendas äsja, et Elva volikogu esimehest ja praegusest Nõo vallavanemast Maano Koemetsast on saanud esimene, kel tuleb elukoha teemal vastust anda kriminaalmenetluses ja kohtu ees. Avalikkusele teadmata kaebaja avalduse alusel süüdistab prokuratuur Koemetsa selles, et ta pole Elva vallas 2017. ja 2021. aastal kandideerides näidanud oma elukoha andmeid vastavuses tegelikkusega. Prokuratuuri väitel elas Koemets ühes omavalitsuses, aga kandideeris teises. Samas on fakt, et Koemetsale kuulub Elva vallas eluruum, mille ta ka oma alaliseks elupaigaks märkis.

Pärast 2017. aasta valimisi sai Koemetsast neljaks aastaks Elva vallavolikogu esimees ja see tagas sissetuleku. Samal ajal olevat ta mitmel pool tunnistanud, et sõidab tööle Peipsiääre vallast, kus on vallavanem tema abikaasa. Ajaloolise kohtuasja avaistung toimub veebruaris.

Asja iva on eeskätt selles, et volikogu esimehena teenis mees nelja aastaga 120 000 eurot.

Juristid märgivad, et kui tekib vaidlus mõne poliitiku elukoha asjus, lahendatakse see tavaliselt haldusmenetluses kohalikul tasandil, sest nii on lihtne ja mõistlik. Konks on selles, et pahatihti vormistab kaebuse opositsioon koalitsiooni vastu. Seetõttu pole omavalitsuses parasjagu võimul olevate inimeste huvi asja lahendada – oma erakonna või valimisliidu liiget ei taha keegi volikogust välja heita.

Püsiva elukoha teema tõusetub enne valimisi alati – näiteks oli vabariigi valimiskomisjonile hiljutise seisuga laekunud üle kümne sellise kaebuse.

Küsimusi poliitturismi teemal
Kohalike omavalitsuste valimistel on püsiva elukoha nõue kehtestatud selleks, et kohalikku elu korraldaksid kohalikud inimesed, mitte hiljem väljavahetatavad häältemagnetid.

Juristid märgivad, et poliitiku püsiva elukoha nõude vajalikkuse üle tuleks Eestis läbi teha ühiskondlik debatt. Suuremate erakondade esindajad tunnistasid äsja ERRile, et seadus vajab muutmist.

LõunaLeht esitab siinkohal omalt poolt rea selleteemalisi küsimusi, osa neist on retoorilised.

Miks on nn poliitturism erinevalt volikogude valimistest lubatud riigikogu valimistel ehk sisuliselt võib end kagueestlaste esindajaks riigi tasandil lasta valida inimene, kel pole siinse kandiga midagi pistmist?

Mida teha, kui inimene elabki enam-vähem võrdselt mitmes kohas: näiteks on töökoht ja korter suuremas keskuses, aga iga vaba hetke veedab kodanik maakodus, leides, et „süda on seal”?

Kui inimene on näiteks töö tõttu seotud mõne teise kohaga, aga ei tunne sellega mingit seost ning tahab mõjutada elu oma südamekohas, kus näiteks elavad ta vanemad või kus tal on onnike, siis kas seda peaks seaduslikult takistama?

Kui kohapeal pole ärksaid kandidaate piisavalt võtta, siis miks ei võiks tulla elu korraldama kasvõi mõni aktiivsem naaber, juhul kui too tunneb, et tahab ja suudab just selles omavalitsuses ja selle tegemistes kaasa lüüa?

Kas seadus ei kehtesta siinkohal riiklikku sunnismaisust, pannes kodanikule (kui ta tahab kandideerida valimistel) kohustuse elada püsivalt vaid deklareeritud elupaigas? Kas sootska ja Tartu koolijuht Urmo Uiboleht peaks sõitma iga päev Setomaalt 100 kilomeetrit tööle ja sama palju tagasi, tagamaks, et tema püsielukoht on Setomaal ja ta võib seal kandideerida? Või on tal lubatud ehk kaks kuni kolm ööd Tartu korteris veeta? Kas näiteks Anti Haugas ja Anti Allas on ikka pärisvõrukesed ja tohivad siin kandideerida, arvestades, et nad veedavad suure osa ajast riigikogu töö tõttu pealinnas? Mida teha europarlamendi saadikutega, kes üleüldse elavad suurema osa ajast Strasbourgis või Brüsselis?

Kes saab vallavalitsuse poolt kontrollida kandidaadi reaalset elukohta, ilma et see tooks kaasa süüdistuse ebaseaduslikus jälitustegevuses?

Kuidas peaks kontroll toimuma? Kas volitatud ametnik peaks käima näiteks nädala jooksul õhtuti uurimas, kas uuritav kodanik ikka heidab magama deklareeritud elukohas ja tema auto on maja ette pargitud? Aga kui kodanik on näiteks reisil, komandeeringus, väidab hiljem, et tuli jalgsi koju ja heitis magama juba ammu enne kontrollija tulekut? Või kui ta kinnitab, et ööbis tööasjus nädala sees mujal, lihtsalt juhuslikult abikaasa Tartu korteris?

Vaidlused Valgas ja Setomaal
Üks vabariigi valimiskomisjonile esitatud kaebustest käis Valga vallavolikogu kandidaadi Allain Karuse pihta. Kaebaja andmetel ei ela Karuse Valgas, vaid Tartumaal Kambja vallas. Vabariigi valimiskomisjon vastas, et seda kontrollib kohalik valimiskomisjon rahvastikuregistri alusel. Komisjon ei saa aga kindlaks teha, kas registri andmed ka tegelikkusele vastavad. Kui on kahtlus, et andmed ei vasta tegelikkusele, tuleb vabariikliku komisjoni teatel esitada taotlus nende kontrolliks kohalikule omavalitsusele.

Karuse demonstreeris vastuseks ajakirjandusele oma korterit enda ettevõtte Valga kontori juures.

Väga elav on selleteemaline arutelu ja süüdistamine Setomaa vallas. Lääne-Virumaalt pärit, kuid juba aastaid Setomaal elanud otsekohese ütlemise ja terava sulega kodanik Imre Termonen pole kunagi varjanud oma vastumeelsust Setomaa valla praeguse juhtimise vastu. Termonen küll ise valimistel ei kandideeri, kuid on kohaliku valimisliidu Uus Algus (mille esinumber on Arno Vares) eestkõneleja.

Termonen ja Vares pöördusid septembris vabariigi valimiskomisjoni (VVK) poole, avaldades kahepeale kahtlusi, et püsielukoht ei pruugi olla Setomaa vallas sellistel valimiste kandidaatidel nagu Urmas Sarja, Margus Timmo, Alar Allik, Miko Meitus ja Urmo Uiboleht. Kodanikud palusid elukohti kontrollida ning eemaldada kandidaatide seast need isikud, kelle püsielukoht ei asu Setomaa vallas. Termonen taotles ka volikogu liikme ja esimehe Urmas Sarja volituste lõpetamist, kui selgub, et tema püsielukoht pole Setomaa vallas.

VVK jättis Imre Termoneni kaebused läbi vaatamata, leides, et tal puudub kaebeõigus. Arno Varese kaebuse jättis komisjon rahuldamata. VVK kinnitas, et kandidaatide registreerimisel lähtutakse rahvastikuregistri kannetest; tegeliku elukoha väljaselgitamine on vallavalitsuse (rahvastikuregistri volitatud töötleja) pädevuses.

Termonen on ka sotsiaalmeediagruppides postitanud pikki selleteemalisi kirjutisi, milles raiub kui rauda, et volikogu liige saab seaduse järgi olla vaid sama omavalitsuse püsikodanik. Esitame siinkohal lühendatult mõningaid tema väiteid.

„Vallavalitsuse valimiskomisjoni kohustus on kontrollida, et kandidaatide esitatud andmed vastaksid tegelikkusele.

Riigikohus on öelnud, et kandideerijate rahvastikuregistrisse kantud elukoha ja tegeliku elukoha lahknemine pole õiguslikult lubatav.

Riigikohus on asunud samuti seisukohale, et põhiseaduse järgi saavad kohaliku elu küsimusi otsustada üksnes tegelikult selles omavalitsuses püsivalt elavad inimesed, seega mitteelanike kandideerimine ja omavalitsuse volikogus tegutsemine on vastuolus põhiseadusega.

Riigikohus on öelnud, et kandideerijate elukohaandmeid ei peaks kontrollima mitte ainult valimiskomisjon kandidaatide registreerimisel, vaid kohalik omavalitsus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel ja hilisema kannete õigsuse kontrolli käigus.

Rahvastikuregistri seaduse kohaselt ei saa suvalise aadressi andmist elukoha aadressina pidada juriidiliselt korrektseks ja seda ka siis, kui sellel aadressil asub isiku kinnisvara ja eluruum. Isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest ning tal tuleb välistada võimalus kandideerimisõiguse saamiseks kasutada elukoha aadressina mittepüsivat elukohta.

See, et isik omab konkreetse omavalitsuse territooriumil kinnisvara ja ärihuvisid, ei tõenda isiku püsielukohta selles omavalitsuses.

Seega peaksid rahvastikuregistri seaduse kohaselt rahvastikuregistrijärgne elukoht ning isiku püsiv elukoht kokku langema.

Ennekõike lasub valla või linna valimiskomisjonil kohustus kontrollida kandideerijate avalduses esitatud andmete vastavust kohaliku omavalitsuse valimise seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud tingimustele.

Püsivaks elukohaks saab lugeda inimese elukohta, kus ta viibib (piltlikult öeldes magab-ööbib) enamuse ajast, kus elab kodaniku perekond jms.”

Kes otsustab peamise elukoha?
Termoneni postitustele on kirjutati kümneid kommentaare, neist nii mõnedki tuntud inimestelt.

„Rahvastikuregistri seadus võimaldab registrisse esitada mitu aadressi. Seaduse kohaselt tuleb esitada elukohana aadress, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Juhul kui selliseid kohti on mitu, tuleb neist valida üks,” kirjutas Taavi Linnamäe, võrukene ja omaaegne presidendi nõunik.

Imre Termonen soovitas Linnamäel seepeale algne postitus mõttega läbi lugeda.

„Olen üsna hästi kursis rahvastikuregistri ja seda puudutava seadusandluse teksti ja ka mõttega, aitäh. Juhtisin tähelepanu, et see jaur on täitsa asjatu – kui inimesel on mitu peamist elukohta, siis inimene ise ütleb, milline neis RRis registreeritakse. Seda ei arvutata mingite tundide või mehaaniliste osakaalude järgi. Jõudu tööle ja ikka rõõmsat meelt,” vastas Linnamäe.

„Üldiselt on peale seda, kui riigikohus tänavu seisukohad välja ütles, olukord selline, et isikud, kes kandideerides on esitanud valeandmeid oma püsielukoha kohta, võimalik võtta vastutusele ka kriminaalkorras. Kuigi ükski poliitik ei taha seda avalikult tunnistada, on poliitturismil sellest aastast KOVi valimistel kriips peal ja neile, kes seda praegu vanas vaimus teevad, läheb see lõpuks väga kalliks maksma ...” oli Imre Termomen veendunud oma seisukohtade õigsuses.

„Miks ei tohi inimene ise oma elukohta valida?” küsis samas lõimes uusseto, Värskasse maakodu rajanud rahandusminister Jürgen Ligi.

Termonen reageeris taas seadustele viitava tiraadiga, mis aga jättis ministri külmaks.

„Hea tava kohaselt deklareerib inimene oma elukoha ise. Nõiajaht on siin täiesti kohatu, sest inimesed ei ole enam nii paiksed ja seotud ühe kohaga,” leidis Ligi.

„Ma ka pooldan vabadust elukoht ise nimetada ja end ka vastavalt registreerida, kuid muidugi tingimusel, et seos kohaga ilmselgelt olemas on. Kuna on olnud teistsuguseid tõlgendusi, kaalume ka suurema õiguse andmist selge paragrahviga. Vähemalt ühel juhul siin ma selles seoses ei kahtle, aga ma ainult küsisin, miks sa tahad riiklikku jahti elukohtade kontrolliks ja kohtuvaidlusi. See läheks koledaks ja ei too võitu kellelegi. Valijal samas on võimalus otsustada, kui tihe kandidaadi side tundub. Aga su postitus pole ka ilus, kitumine sisuliselt,” lisas Jürgen Ligi vastuses Imre Termonenile.

Kodanik kinnitas vastuses, et pole kituja, vaid soovib seaduse järgimist.

Kas volikogu esimehel oli ikka istungi juhatamise õigus?
End pikaajaliseks uurivaks ajakirjanikuks nimetav Uue Alguse eestkõneleja Termonen ei piirdunud eelnevate avaldustega, vaid avaldas vahetult enne Setomaa vallavolikogu septembrikuist istungit uue põhjaliku postituse, kus tõi välja, et ülalmainitud volikogu esimees Urmas Sarja (töötasu 1700 eurot kuus) on 2022. aastal (peale volikokku valituks osutumist 2021) notari juures andnud oma aadressiks Soinaste küla Kambja vallas. Samal teemal ja vastavate tõenditega (väljavõte äriregistrist) pöördus kohe istungi alguses Sarja poole ka Arno Vares.

„Tekib küsimus, lugupeetud volikogu esimees, kas saate ikka volikogu istungit läbi viia? Teie elukoht ei vasta tegelikkusele,” uuris Vares notari juures üles antud aadressile viidates.

„Mina pean ikka oma elukohaks Lüübnitsa küla, Vana tänav. Mis on peamine elukoht,” teatas Sarja.

Edasisi selgitusi palus Sarja anda vallasekretäril ja valimiskomisjoni esimehel Martin Sulbil.

„Et see dokument, mis volikogule edastati, on äriregistri väljavõte ja teadupärast äriregister on meil informatiivse iseloomuga register, see ei ole automaatselt seotud rahvastikuregistriga. Ja rahvastikuregister on eelkõige meil elukoha määratlemisel aluseks. Minu poolt väike kommentaar, et Urmas Sarja on minu andmetel ikka oma elukohaks määranud Lüübnitsa küla, Setomaa vald ja see on katkematu, meie andmetel seda ei ole vahepeal vahetatud ning minu hinnangul on ikka legitiimne õigus volikogus istungit juhatada,” teatas Sulp volikogule.

LõunaLeht küsis omalt poolt Setomaa vallasekretärilt Martin Sulbilt kirjalikult kommentaari eeskätt selle kohta, kes ja kuidas peaks kahtluse korral kandidaadi elukohta kontrollima ning kas Urmas Sarja kohta on vallavalitsus seda ka teinud. Sulp kommentaaripalvele ei vastanud, küll aga postitas Setomaa valla kommunikatsioonispetsialist Rein Järvelill peatselt sotsiaalmeediasse põhjaliku selleteemalise postituse, mida saab lugeda lisaloost.

***
Püsiva elukoha vaidlus kohalike valimiste taustal – milles tegelikult asi?

REIN JÄRVELILL
Setomaa valla kommunikatsioonispetsialist

Rahvastikuregistri seadus (RRS) räägib elukoha aadressist – see on see aadress, mille inimene ise avaldab ja kuhu ta end registrisse kirja paneb. See on tehniline kanne riiklikus registris. Kohalike valimiste kord (valimisseadus) kasutab aruteludes mõistet „püsiv elukoht“ – lihtsas keeles koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. See kirjeldab tegelikku elamise kohta, mitte üksnes registrikannet. Ehk: registrikanne on andmebaasi kirje, „püsiv elukoht“ on elu tegelik raskuskese.

Kes tohib kelle elukohta määrata?
Elukoht on eelkõige inimese enda tahteavalduse tulemus. Inimene ütleb, kus ta elab, ja kinnitab seda rahvastikuregistris. KOVi ametnik ei saa inimese eest elukohta välja mõelda ega kellelegi uut aadressi peale suruda.

Maksimum, mida omavalitsus saab teha, on: kustutada ebaõige kande (kui on selge, et inimene ei ela seal ja selleks on alus) või täpsustada kannet haldusüksuse tasemele (kui täpne aadress on kaheldav või puudulik). Inimesele saab elukoha määrata vaid erandina, kui inimene pole ise oma elukohta märkinud – siis tehakse haldusotsus, kuid inimene ise kinnitab hiljem, kus ta tegelikult elab.

Miks vaieldakse püsiva elukoha üle enne valimisi?
Aus vastus: see vaidlus on enamasti poliitiline, mitte sisuline. Sageli püütakse diskrediteerida konkurenti (jätta mulje, et kandidaat pole „oma“ vallast), tekitada kahtlust valijates (nagu oleks tegu reeglite painutamisega).

Tegelikkuses on määrav see, kus inimene päriselt elab ja panustab – ning kas ta on selle fikseerinud registris.

Mitme elukoha küsimus – mis siis määrab?
Paljudel inimestel on tänapäeval mitu elukohta (töö, pere, õpingud). Kui kandidaat elab oma elu nii, et peamine elu- ja töökorraldus on ühes vallas ning registrikanne seda kajastab, on see kooskõlas valimiste loogikaga.

Oluline küsimus valijale pole mitte „kas ta on mõnikord ka mujal“, vaid:
Kas ta on valinud selle valla oma elukeskuseks? Kas tema maksutulu laekub siia (see on valla eelarve ja teenuste seisukohalt tähtis)? Kas ta panustab oma tegevusega valla arengusse?

Miks on registrikanne valla huvides?
Iga vallakodaniku huvi on, et vald oleks rikkam ja elanike arv kasvaks.
Rohkem elanikke ja õiged registrikanded tähendavad suuremat maksutulu,
Selgem pilt elanikkonnast tähendab paremat planeerimist (koolid, teed, sotsiaalteenused).
Vallaelanike huvide vastane on olukord, kus inimesed registreerivad elukoha teistesse omavalitsustesse, kuigi nende elu tegelik raskuskese on siin – siis liigub ka raha mujale.

Mida KOVi ametnik saab ja mida ei saa?
Saab: algatada kontrolli, kui on põhjendatud kahtlus; kuulata ära inimese selgitused; kustutada ilmselgelt ebaõige kande või täpsustada seda valla tasemele.

Ei saa: inimese eest otsustada, kus ta elab; ümber tõsta inimest teise aadressi peale tema tahte vastaselt; karistada inimest poliitiliste eelistuste pärast.

Lõplik reaalsus on ikka inimese enda elukorraldus ja tahteavaldus – registrikanne peab seda peegeldama.

Valimiste kontekstis – mis tegelikult loeb?
Lõpuks otsustab valija:
kas konkreetne kandidaat on selle valla inimene oma tegude, panuse ja kohalolu järgi;
kas ta on ausalt oma elukoha määratlenud ja maksuraha toonud siia valda;
kas ta töötab valla heaks, mitte ainult kampaania ajal, vaid iga päev.

Targem tee: vähem tühivaidlust, rohkem sisu
Püsiva elukoha „skandaalid“ on tihti vormilised tülid, mille eesmärk on teist poolt nõrgestada. Need ei tee valda rikkamaks ega kooliteed siledamaks.

Soovitus valijale
Ära lase end eksitada formaalsest kärast. Vaata inimest ja tema tegusid: kas ta on näidanud, et hoolib siinsest elust ja on valmis vastutust kandma? Vali volikokku head inimesed, kes teevad tööd ja panustavad valla arengusse – sõltumata sellest, kui vali on vastaspoole häälekas vaidlus „püsivast elukohast“.

Kokkuvõte
RRS ja valimisseaduse jutt „elukoha aadressist“ ja „püsivast elukohast“ kirjeldavad sama nähtuse erinevaid külgi – andmekanne versus tegelik elamine. Inimese elukoht on tema enda kinnitusel ja eluviisil põhinev. Omavalitsus saab korrastada kandeid, mitte „määrata elu“. Valimistel loeb sisu: kas kandidaat panustab maksurahaga, tööga ja kohaloluga just siia valda. Kõige mõistlikum on jätta tühjad vaidlused ukse taha ja saata volikokku tegijad.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 09/10/2025 09:05:02