Foto: maa- ja ruumiamet

Sagedased vihmad on jätnud põllukultuuride saagikusele tänavu märgatava jälje. Tavalisest väiksem on nii kartuli- kui ka viljasaak. Kui põllumehed toetust saavadki, ei kata see saagist saamata jäänud tulu.

„Kartulisaak oli tänavu võrreldes mullusega pea poole väiksem, sest maa oli väga vesine,” ütles Palootsa talu perenaine Kaja Võru vallast. Ta on oma ja laste perede tarbeks põllusaadusi kasvatanud 20 aastat ning mäletab, et nende aastate jooksul on veerikkaid suvesid varemgi olnud.

„Olen millalgi vagude vahel olnud vees kartulit pesnud, tänavu nägin kuldnokki kartulimaa kõrval heinamaa veelompides suplemas,” meenutas ta ja lisas, et varem ei ole nii pikalt järjest sadanud.

Kaalikat ja kapsast Palootsa perenaine enam ei kasvata, sest kaalikas ei kasva hästi ja kapsa on röövikud varem suures osas ära söönud. „Porgandisaak oli tänavu väga hea. Mullu ei tulnud porgandi esimene külv üldse üles, külvasin teist korda, kuid saak oli ikkagi tagasihoidlik. Punapeedid olid keskmise suurusega,” rääkis Kaja ning lisas, et ka kõrvitsad kasvasid tänavu hästi.

Kui tomat andis Palootsa kasvuhoonest korraliku saagi, siis kurgisaak oli pea olematu.

Müügiks kartulit kasvatav Ants Muld Tagakülast Võru vallast ütles, et saagikus oli tänavu pea 40 protsenti mullusest väiksem. Ta on kartulit kasvatanud üle 30 aasta ja kartuli all on poolsada hektarit.

„Kevadel ei saanud õigel ajal seemet mulda, suviste tugevate vihmade järel läksid vaod ummuksisse ja väetis ei pääsenud enam alla,” rääkis ta ning täpsustas, et 10–20 protsenti saagist uppus täielikult. Seda oli näha põldudel olnud mustadest laikudest.

Kui tavalistel aastatel teeb Muld lehemädanikutõrjet kolm-neli korda, siis tänavu tuli seda teha kuus korda. „Tõrjest oli kasu, sest selleta poleks midagi saanud. Kuhu prits ei küündinud, nagu äärevagudeni, sealt vaatas vastu must maapind,” nentis kartulikasvataja.

Maas oli tal kaheksa sorti, millest Gala andis tänavu mullusega võrreldes pea poole väiksema, Sorya aga korraliku saagi. Muld tunnistas, et niisugust aastat varem ei ole olnud, kus ilmastikuolud on kevadest sügiseni kehvad. Viimasel viiel hektaril kasvav kartul ootab veel ülesvõtmist.

Küsimusele, kas meil jagub kevadeni kodumaist kartulit, vastas Muld, et ta ei usu, et neist puudu tuleb. „Kui kartulit mujalt Eestisse tuuaksegi, siis kas Soomest, Rootsist või Saksmamaalt, aga mitte Poolast, sest viimasest on toomine väga keeruline,” teab ta.

Hernes läks hukka, viljasaak tavalisest väiksem

Põllumajanduskonsulent ja Kriguli talu perenaine Marika Parv Rõuge vallast rääkis, et hernes lamandus ja vihmade tõttu osaliselt ka mädanes ning seetõttu on hernesaak pea olematu. „Savistel maadel hernes ei tärganudki, sest ei suutnud paakunud pinnasest läbi murda,” lisas ta.

Nukker lugu on ka tatrapõldudega, sest tatar vajab kasvamiseks sooja maad. „Tatar aga vee sees ei tõusnudki,” sõnas Parv. See-eest võib põldoasaak hea tulla, kuigi uba on praegu veel roheline ja seega koristamata.

„Mullu suvioder põua tõttu kohati ei tärganudki, siis tänavu tundub, et meie talu maadel on suviodra saak mullusest paremgi,” sõnas perenaine.

Ta märkis, et sagedaste vihmade tõttu olid ka taimekaitsetööd raskendatud ning nendeks sobivat aega leida oli vahel päris keeruline.

Parv ütles, et hinnates viljelusvõistlustel osalenute põlde, tundub, et viljasaak on tänavu Eestis tervikuna tagasihoidlik.

Ligi 30 aastat teravilja kasvatanud Väikemetsa talu peremees Taavi Serv ütles, et kõikide viljade saagikus on tänavu väike: „Suvinisu on ainus, mille kvaliteediga jään rahule, kuid mitte saaginumbriga.” Väikemetsa talu kasvatab vilja 1000 hektaril.

Talinisu on Väikemetsa maadel tänavu kõige tagasihoidlikuma saagikusega. Kuigi pilt põllult oli peremehe sõnul ilus, siis punkrisse ei tulnud suurt midagi. „See oli pea kõigi kultuuridega nii,” täpsustas Serv.

Ta lisas, et kokkuostuhinnad on ka tänavu madalad ning vilja kehva kvaliteedi korral langeb hind müüjale veelgi. Kui vilja tonnihinnaks on näiteks 160 eurot, siis viis eurot võib vilja kehva kvaliteedi tõttu maha minna.

Serv lausus, et kui toetused ka tulevad, on nad igal juhul põllumeestele abiks. „Ma ei usu enne toetuste saamisse, kui toetus on laekunud, kuid kui see ka laekub, ei kompenseeri toetus ikkagi põllumeestele saagist saamata jäänud tulu,” nentis põllumees.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 09/10/2025 09:49:48