Sirje Karise kõne. Foto: Olari Pilinik/ Vabariigi Presidendi Kantselei

Võrumaal ja kahes Valgamaa omavalitsuses tunnustati isadepäeval ja selle eel silmapaistvaid isasid, kes jagavad kindlustunnet nii oma perele kui ka kogu ühiskonnale.

9. novembril Võru Kandles toimunud isadepäeva kontsert-aktusel „ÜTEHNKUUHN“ kuulutas Võrumaa arenduskeskus välja Võru maakonna aasta isa 2025, kelleks on Setomaa vallas elav nelja lapse isa ja vanaisa Heiki Kõomägi.

Pidupäevale pühendatud kontsert-aktusel kutsus arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots isasid üles rohkem end hoidma ning hoolima, sest isad on need, kes aitavad oma lastele luua turvalise kasvu- ja elukeskkonna. „Vahel öeldakse, et laste kasvatamine on raske töö. Tõsi, on vahel keerulisi hetki, aga lastega koos kasvades on ka väga palju rõõmu,“ tõdes Toots. „Selleks, et koosoldud hetki oleks võimalikult pikalt ja kaua, hoidke ennast ja hoolige endast. Võtke aega, et liikuda, tehke seda koos oma laste või lastelastega – seeläbi hoiate oma tervist, olete heaks eeskujuks oma lastele, samas loote ka häid koosoldud hetki. Head lapsed, hoidke oma isasid, märgake, kui ta vajab abi.“

Aasta isa on kuldsete kätega
Võru maakonna aasta isaks kuulutatud Setomaa vallas elav nelja lapse isa ning kuuekordne vanaisa Heiki Kõomägi on elus kandnud palju rolle: torulukksepp, piirivalvur, põllumees, jahimees ja leiutaja. Hommikul aitab ta üht last remondiga, päeval teist kolimisega ja õhtul võtab kolmanda kooli juurest peale ning leiab ometi aega garaažis midagi leiutada. Tema jaoks tähendab rikkus aega koos perega, valmisolekut aidata ning väärtusi, mida rahaga ei mõõda.

Pärast 28 aastat Piusa piirivalvekordonis keskendub ta nüüd oma kirele, põllumajandusele. Koos pojaga harivad nad maad, üks elupõline põllumees ja teine mahepõllumees. Tema ümber pole ainult tema enda lapsed, vaid ka „lisalapsed“, sõbrad ja endised kolleegid, kes teavad, et Heiki juurde võib alati tulla.

Tänavu esitati Võru maakonna aasta isa aunimetusele kokku viis kandidaati. Kõik tunnustatud isad said Võru maakonna omavalitsuse nimel tänukingi ja -kirja, kus seisab: „Isaks olemine on tohutu suur töö ja see nõuab Sinult palju, kuid ometi on see parim töö maailmas.” Isasid õnnitlesid ka Võru linna ja Setomaa valla esindus.

Aasta isa tiitlit on Võru maakonnas välja antud alates 2005. aastast. Eelmisel aastal pälvis tiitli kolme lapse isa, vanaisa Kuldar Liira.

Tunnustati nelja Võru maakonna isa
Esper Ilm: Võru vallas elav nelja lapse isa ja armastatud vanaisa töötab autojuhi, traktoristi ja kombainerina ning panustab juba aastaid vabatahtliku päästjana Orava kogukonna turvalisusse.

Heiki Kelp: Võru linnas elav kahe poja isa on pikkade traditsioonidega kultuurijuht. Ta töötab Võru Kandle juhatuse liikmena ning on aastakümneid olnud Võrumaa kultuurielu südames: muusik, korraldaja, eestvedaja ja innustaja.

Märt Kuus: Rõuge vallas elav kolme lapse isa töötab Väike Werrone Koolis õpetajana, juhib pere mahetalu ning treenib noori kiiruisutajaid Vastseliinas.

Vaiko Hass: Antslas vallas elav kolme lapse isa töötab autojuhina ning on olnud samas ettevõttes üle 20 aasta.

Valga valla aasta isa on Enno Hansson
Isadepäeval toimus Lüllemäe kultuurimajas pidulik koosviibimine, mille raames anti üle Valga valla aasta isa tiitel. Sündmusel tegi muusikalise etteaste Linalakk. Tänavuse aunimetuse pälvis Enno Hansson: nelja lapse hooliv ja pühendunud isa, kes oma tegude, usu ja siirusega muudab paremaks nii oma perekonda, kogukonda kui ka ühiskonda tervikuna.

Enno on 47-aastane eriline isa neljale lapsele. Tema soe hool ja toetus on aidanud tema lastel kasvada enesekindlateks ja tegusateks inimesteks. Laste sõnul juhib hea isa oma peret mitte ainult praktilisel, vaid ka vaimsel tasandil – just selline ongi nende isa. Enno on Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Valga koguduse ordineeritud diakon, kes jagab kord kvartalis kantslist jumalasõna ning hoolitseb majandusmehena, et koguduse kodus kõik toimiks – tuled põleks, vesi jookseks ja katus ei sajaks läbi. Tema kirg on võrkpall – see on ühendav jõud nii Enno kui ka tema laste elus. Isa innustusel on ka lapsed võtnud osa võrkpallitreeningutest ja võistlustel on ta nende suurim toetaja, julgustades nii oma lapsi kui ka kogu meeskonda. Enno Hansson on isa, kes oma tegude, usu ja siirusega muudab paremaks nii oma pere, kogukonna kui ka ühiskonna tervikuna. Ta on ehe tõestus, et väikestel headel tegudel on suur mõju.

Valga vallavanem Monika Rogenbaum sõnas, et isadepäev on ellu kutsutud, et avaldada austust isadele, vanaisadele, vanavanaisadele ja isafiguuridele. „Isadepäeval mõtleme tavalisest enam peresidemete tähtsusele ja isarollile perekonnas. Koos veedetud hetked, isa õpetussõnad, olek, käitumine, väärtused ja põhimõtted on need, mis meid eluteel saadavad ja mida kantakse edasi lastele ja lastelastele. Valga valla aasta isa traditsioon on elujõuline. Nominentideks on erinevate elualade inimesed, keda ühendab pühendumus oma perele ja kogukonnale. Esile tõstetud isade sõnad ja teod on suureks eeskujuks meile kõigile,“ rõhutas vallavanem.

Valga vallavalitsus tänab ja tunnustab kõiki konkursile esitatud kandidaate: Tarmo Vulff (42), Veiko Pormeister (45), Mihkel Maks (36) ja Arvi Aaviste (46).

Otepää valla aasta isaks sai Kaarel Kender
8. novembril toimus Puka kultuurimajas Otepää valla aasta isa tunnustamine ja pidulik kontsert-aktus. Otepää valla aasta isa on politseikapten Kaarel Kender.

Tervituskõne pidas Otepää vallavanem Jorma Riivald, kes ütles, et isad vajavad tähelepanu ja tunnustust mitte ainult kord aastas vaid ka igapäevaselt. „Isadus on sügav ja pühendunud suhe, mis väljendub vastutuses, armastuses ja kohalolekus iga väikese ühise hetke kaudu. Aeg on muutnud isa rolli – isa pole enam vaikiv tugisammas, siis täna ei pea ta kandma üksi kogu maailma raskust ega peitma oma muresid kapi- või puukuurinurka. Isa võib olla õrn, väsinud, kahelda, otsida tuge,“ lisas Riivald.

Aasta isa aunimetusele laekus neli kandidaati: Ahto Kaasik, Mihkel Neemeste, Tanel Drenkhan ja Kaarel Kender.

Valla aasta isal Kaarel Kenderil on kaks tütart: Heili (14) ja Heti (8). Ta töötab Lõuna prefektuuris operatiivbüroo eriettevalmistuse grupijuhina. Kaarel on kõigile eeskujuks oma positiivse ellusuhtumise, tervist edendava eluviisi ning ülima heatahtlikkuse ja abivalmidusega. Ta on võimekas noor mees, kes huvi tekkimisel suudab endale väga keerukad ettevõtmised iseseisvalt uurides/katsetades selgeks teha. Kaarel on öelnud, et parim, mida üks isa saab oma lapse heaks teha, on armastada lapse ema. Ta leiab, et isad ei peaks püüdma olla isad suure algustähega ainult isadepäeval, vaid ka ülejäänud päevadel aastas, sest pisikeste jaoks on 24/7 isadepäev – lapsed ootavad igapäevast soojust ja hoolivust.

Oma tänukõnes märkis Kaarel, et puutub oma igapäevatöös kokku peredega, kus lastel ei ole paraku turvaline olla. Otepääl, kuhu perekond kaheksa aastat tagasi kolis, on tema hinnangul üliturvaline olla. „Meie roll on nüüd, et ka koduseinte vahel oleks see turvaline keskkond tagatud,“ lisas aasta isa.

Põlvamaal tunnustatakse silmapaistvaid isasid kord kahe aasta jooksul.

***

Iga teo ja sõnaga loome oma laste maailma
Sirje Karise kõne isadepäeva tähistamisel Põltsamaa kultuurikeskuses

Ilmar Tomuskil on üks tore jutt pealkirjaga „Isa preemia“. See räägib Laurast ja tema isast, kes unustab nutiseadme tööle, mistõttu laps ja isa saavad teineteise vastas istuda ja silmast silma rääkida.

Usun, et iga isa teab, kui suurt rõõmu valmistab lapse esimene rattasõit või mõni ootamatu ja naljakas miks-küsimus. Need on vahetu suhtlemise hetked. Need on need hetked, mis päriselt loevad ja aastakümnetega vaid armsamaks kasvavad. Ka siis, kui see miks-küsimuse täpne sõnastus on meelest läinud ja esimene ratas juba ammu rataste vikerkaarele keeranud. Soe tunne jääb aga südamesse kestma.

Nende hetkede lõputu soojus, väikese inimese kulgemise haprus, võikski vormida täiskasvanute teod ja ütlemised, mis saavad maailma paremaks muuta.

Ja teistpidi: iga oma teo ja sõnaga loome meie oma laste maailma. Seda maailma, milles nad praegu elavad ja samuti seda, millises tulevikus nad elama hakkavad.

Me kõik tahame, et selles maailmas ei oleks vägivalda ja kurjust, et meie lapsed ei peaks oma laste ja iseenda pärast hirmu tundma või alandust taluma. Et ükski laps ega ema ei põgeneks kodust lähisuhtevägivalla tõttu, et meie suuremat hoolt ja mõistmist vajavad kaasmaalased ja nende lähedased tunneksid end turvaliselt ja hoitult. Et õhtul saaksime rahuliku südamega oodata koju ema ja isa, õde ja venda.

Kert Valdaru, abistaja ja haridusjuht, meenutas äsja, et keegi meist ei ole erilisem kui teine ega ole ka teisega täpselt sarnane. „Kas me kõik Eestis mahume praegu ühele pardale?“ küsis ta. Selles küsimuses on pelg, et erivajadustega inimesed ja nende pered tunnevad parda äärele nügituna hirmu kukkuda sügavasse vette. „Pardal peab olema ruumi meile kõigile,“ on tema lootus.

Ma ei suuda uskuda, et see oleks vaid kauge soovunelm, mis meist muudkui eemale libiseb.

Sest uskuge mind – sõbralikkusele ja mõistmisele rajatud riik ja ühiskond on palju õnnelikum, targem ja kindlam ning seeläbi palju jõukam ja paremini hakkama saav. Sellisel maal tahavad lapsed kasvada, õppida, elada ja oma laste kõrval vanaks saada. Sellisel maal ulatatakse abikäsi ja märgatakse. Sellisel maal on isadel rohkem aega oma laste jaoks. Rohkem aega vahetult suhelda ja koos kõiksugu vahvaid asju teha.

Ma olen kindel, et meie isad aitavad juba praegu ja iga päev seda soovunelmat ellu viia, oma laste heaks ning nende tulevikule mõeldes. Enamjaolt on meie isad tublid, kes hoiavad kodu turvalise, tahavad oma lastega tegeleda ja saavad sellega kenasti hakkama. Aitavad omasid ja teisi. Läbi kõige selle hoiavad mõtte ärksana ja vaimu tervena.

Mäletan oma lapsepõlvest, et isa andis mulle kindlustunde mõnel suurt julgust nõudval hetkel, näiteks hambaarsti toolis ning just isa oli see, kes mind üheskoos looduses matkates juhatas elutarkuste ja mõistmise juurde ning kes oma eeskujuga head käitumist ja viisakaid kombeid õpetas.

Isad saavad anda kindlustunnet tervele meie ühiskonnale – õpetades, mõistes ja käitudes just nii, et nende lapsed tunneksid end hästi ja turvaliselt. See turvatunne sünnib siis, kui me märkame ja hoiame üksteist, kui anname aega ja südant, mitte pelgalt sõnu. See lisab kindlust meile kõigile, kogu ühiskonnale.

Muidugi peame niisuguse parema, targema ja kindlama ühiskonna nimel pingutama kõik koos. Kõik isad ja emad, vanavanemad ja lapsed ka. Ning kõige selle keskel peame oma isasid ja vanaisasid hoidma.

Soovigem ikka, et isa oma nutiseadme kas autosse, tööle või kapi peale unustab ning siis oma lapsele ja iseendalegi preemiaks päris-suhtlemise saab. Mida rohkem isasid sellise preemia nopib, seda parem on Eesti.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 13/11/2025 08:55:11