Andrus Kaarelson

Reformierakond nuhtleb oma saamatuse kaela soomlastele. Eesti peab ise Estlink 3 rajamises initsiatiivi haarama!

Parempoolsete hinnangul ei saa Eesti majandus enne tupikust välja, kui meie elektrihind on konkurentsivõimeline Soome ja Rootsiga. „Naabritest kallim elektrihind on Eesti majanduse üks suurimaid pidureid,” rõhutas Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Kaarelsoni sõnul ei näita Reformierakond ühegi sammuga, et nad seda probleemi kuidagigi lahendada suudaks. Parempoolsetel on aga selge plaan, kuidas aastaks 2030 elektrihind kontrolli alla saada.

„Estlink 3 valmimine tuleb tuua viis aastat varasemaks,” lausus Kaarelson. Kui praeguste plaanide kohaselt valmib kolmas Eesti-Soome elektriühendus alles aastaks 2035, siis Parempoolsete hinnangul tuleb astuda kõik diplomaatilised ning poliitilised sammud, et Estlink 3 hakkaks tööle juba aastal 2030. Vaid nii on Eestil võimalik kiirelt elektrihind põhjanaabritega samale tasemele tuua.

„Kui Reformierakond väidab, et seda ei ole võimalik teha, sest soomlased Estlink 3 kiiremat valmimist ei toeta, näitab see ainult nende välispoliitilist saamatust,” selgitas Kaarelson.

Estlink 3 kiirema valmimise kõrval leiavad Parempoolsed aga, et Eesti peab astuma samme ka energiajulgeoleku tagamiseks. Me ei saa jääda pikaajaliselt sõltuma gaasielektrijaamadest, sest Eestis teatavasti gaasi ei leidu. See ei taga meie energeetikajulgeolekut.

Eesti ei tohi põlevkivienergeetikast lõplikult loobuda. Tegemist on ainsa maavaraga, mille abil me saame tagada energiajulgeoleku ka talvekuudel.

„Reformierakond soovib jääda sõltuma importelektrist ning gaasijaamadest ning aastaks 2035 põlevkivist ideoloogilistel põhjustel täielikult loobuda. See on ohtlik. Jätkame kodumaise põlevkivienergeetikaga. Tühistame plaani lõpetada põlevkivi kasutamine 2035. aastaks. Kui täidame kehtivaid heitmenorme ning ühendame põlevkivi kasutamise biomassi ja teiste keskkonnasõbralike lahendustega, saame jätkata energiatootmist Euroopa liidu reeglitega kooskõlas,” ütles Kaarelson.

Parempoolsete hinnangul võib põlevkivist loobumist arutada alles siis, kui Eestis on valminud esimene tuumaelektrijaam. Selle hetke saabumise kiirendamiseks tuleb ette valmistada tuumaenergia õigusraamistik ning viia ellu riigi eriplaneering.

Parempoolsete energeetikapoliitika põhiseisukohad
* Säilitame tehnoloogilise neutraalsuse. Eesti vajab mitmekesist energiatootmist, mis tagab stabiilse ja sõltumatu energiavarustuse igal ajahetkel. Kõik energiatehnoloogiad peavad saama konkureerida võrdsetel turutingimustel.

* Estlink 3 peab valmima juba aastaks 2030. Teist sama kiiret lahendust elektrihinna allatoomiseks ei eksisteeri.

* Energeetikat ei tohi koormata liigse bürokraatiaga. Lihtsamad ja kiiremad menetlusprotsessid kiirendavad uute energialahenduste kasutuselevõttu, aidates seeläbi tagada soodsama elektrihinna tarbijatele.

– Jätkame kodumaise põlevkivienergeetikaga. Tühistame plaani lõpetada põlevkivi kasutamine 2035. aastaks – kui täidame kehtivaid heitmenorme ning ühendame põlevkivi kasutamise biomassi ja teiste keskkonnasõbralike lahendustega, saame jätkata energiatootmist Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas. Samuti toetame põlevkivikeemia arengut, et suurendada sektori lisandväärtust ja edendada innovatsiooni.

– Tuumajaama rajamine just Eestisse on hädavajalik, et tagada stabiilne baasenergia ja energiajulgeolek. Selleks tuleb kiiresti ette valmistada õigusraamistik ja viia ellu riigi eriplaneering.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 19/02/2026 08:54:52