LõunaLehe ilmumispäeva ennelõunal saab või sai ka mitme meie kandi linna tänavatel näha üsna harjumatut pilti – tervet traktorite kolonni. Põllumehed tulid rahumeelse meeleavaldusega juhtima tähelepanu toidutootmissektori probleemidele.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja põllumeeste ühistu KEVILI algatusel korraldati 19. märtsil üle Eesti põllumajandussektori koordineeritud aktsioon, mille käigus kogunesid põllumajandustootjad traktoritega suuremate linnade ringteedele ja liiklussõlmedele. „Aktsiooniga antakse ühine ja nähtav signaal Eesti põllumajanduse olulisusest ning vajadusest tagada Eesti tootjatele Euroopa Liidus võrdsed konkurentsitingimused,” teatasid korraldajad.

Aktsioon korraldati samal päeval, kui riigikogus pidi arutusele tulema olulise tähtsusega riiklik küsimus „Toit kui strateegiline majandusharu“. Põllumajandussektor soovib EPKK teatel selle arutelu taustal rõhutada, et toidutootmine ei ole pelgalt majandussektor, vaid Eesti majanduse ja julgeoleku strateegiline osa.

„Kiiresti muutunud julgeolekuolukorras on kohalik toidutootmine ja riigi toidujulgeolek muutunud üha olulisemaks. Eesti võime tagada oma elanikele piisav ja kvaliteetne toit sõltub otseselt sellest, kas põllumajandussektoril on võimalus areneda ja investeerida võrdsetel tingimustel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega,” teatasid ühendused. „Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tootjate investeerimisvõimekus ja arengutingimused olnud mitmete teiste liikmesriikidega võrreldes nõrgemad, mis mõjutab nii sektori konkurentsivõimet kui ka riigi toidujulgeolekut.”

Euroopa Komisjoni hinnangul kuuluks Eestile ajalooliste toetuste ebavõrdsuse tasandamiseks ligikaudu 546 miljonit eurot lisaraha, kuid puudub kindlus, et see jõuab põllumajandussektorisse.

Aktsiooni eesmärk on korraldajate teatel anda üleriigiline ja rahumeelne signaal, et Eesti põllumajandussektor on ühtne ning soovib arutada sektori tulevikku majanduskasvu, investeeringute ja toidujulgeoleku võtmes. Eesti tootjad ei küsi erikohtlemist, vaid võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa turul.

„Toome traktorid linnapilti, et meelde tuletada: traktoriga tehakse tööd ja kasvatatakse meie toitu. Põllul tehtav töö jääb sageli linnainimestele märkamatuks, kuid just sellest tööst sõltub meie igapäevane toidulaud,” kommenteeris EPKK juhatuse esimees Kerli Ats. „Samal ajal seisab põllumajandussektor silmitsi mitmete tõsiste väljakutsetega, millele tuleb otsa vaadata ja lahendusi leida. Seetõttu tuleme seekord linnaruumi, et juhtida tähelepanu sellele, kui oluline roll on põllumajandusel Eesti majanduses ja toidujulgeolekus.“

„Eesti põllumajandus ja toidutootmine on viimase 20 aasta jooksul teinud selge arenguhüppe, kuid kokkuvõttes oleme endiselt toidu netoimportijad. Meil on potentsiaal arendada toidutootmist kui strateegilist majandusharu,” lisas EPKK põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. „Selleks on vaja investeerida nii põllumajandusse kui ka toidutööstusse. Need investeeringud aitavad paremini väärindada põllumajandusmaad kui üht meie olulisemat loodusressurssi, parandavad väliskaubandusbilanssi ja tugevdavad Eesti toidujulgeolekut.“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas märkis, et Eesti põllumajandustootjatele on Euroopa Komisjon määranud ligikaudu 540 miljonit eurot, sest oleme väiksemate toetuste tõttu teiste ELi riikidega ebavõrdses olukorras. Kui aga valitsus otsustab selle ebavõrdsuse tasandamiseks mõeldud raha suunata mujale, tähendab see tema sõnul, et muud teemad seatakse toidujulgeolekust ettepoole. See ei ole enam ainult tootjate mure – see puudutab kõiki Eesti inimesi.

„Ettearvamatu ilm, pidevalt muutuvad ja kuhjuvad nõuded ning majanduslik ebakindlus on toidutootja argipäev. Eesti põllumehed ja -naised on olnud pikka aega väga kannatlikud, kuid ka kannatlikkusel on piir,” sõnas Varblas. „Meil ei ole vaja abi. Meil on vaja kindlust ja selgeid otsuseid, et toidujulgeoleku tagamine on ka valitsuse prioriteet.“

„Kolm aastat järjestikust kahjumit, investeerimisvõime kukkumas ja tootjad tegevust lõpetamas – see on Eesti taimekasvatuse tänane reaalsus. Tegemist ei ole üksikute ettevõtete raskustega, vaid süsteemse probleemiga. Küsimus on ellujäämises,” teatas põllumeeste ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits.

Pole põllumajandust – pole toitu
Aktsiooni käigus kogunevad põllumajandustootjad traktoritega mitmes Eesti piirkonnas, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares, Räpinas, Valgas ja Võrus. Traktorid liiguvad piiratud ajavahemikus, kell 10–12, aeglaselt ringteedel või nende läheduses. Korraldajate põhimõte on, et liiklust ei blokeerita ning ei takistata ühistransporti ega erakorralist transporti.

Pärast aktsiooni liiguvad mitmed põllumehed traktoritega piirkonna koolide ja lasteaedade juurde, et tutvustada lastele põllumajandust ning rääkida sellest, kuidas toodetakse meie toitu. Eesmärk on tuua põllumajandus inimestele lähemale ning rõhutada toidutootmise rolli Eesti majanduses ja ühiskonnas.

Aktsiooni visuaalses kommunikatsioonis kasutatakse ühtset sõnumit ja sümboleid. Näha võib Eesti lippe ning plakateid sõnumitega „Toidujulgeolek algab põllult“, „(Toidu)julgeolek algab põllult“ ja „Pole põllumajandust – pole toitu“.

Kagueestlased toetavad aktsiooni
Riigikogu võrulasest liige Anti Allas (SDE) ütles, et toetab põllumeeste aktsiooni täielikult. Allase sõnul on protesti eesmärk tuletada inimestele meelde, et toit ei teki iseenesest. „Põllumehed teevad väga õiget asja ehk tulevad sõbralikult tänavatele ja tuletavad meelde, kust see toit siis pärit on. Eks see toit tuleb ikkagi põllumeeste töö ja vaeva tulemusena poodi ja iseenesest ei teki,“ rääkis ta raadio Kuku hommikusaates.

Allase sõnul on põllumajandus järjest keerulisemas olukorras. Kui toidu import peaks mingil hetkel katkema, peab Eesti suutma ise oma inimesed ära toita. Samas on Eesti põllumehed tema sõnul pidanud juba aastaid tegutsema kehvemates tingimustes kui paljud kolleegid vanemates ELi riikides. See on tema hinnangul vähendanud võimalusi investeerida ja valdkonda arendada.

Lisaks kasvavad põllumajanduses tootmiskulud, kuid tootjate tulu ei kasva samas tempos.

„On hädavajalik, et see läheks põllumajandusse, mitte Rail Baltica järjest kallinevate kulude katteks,“ ütles Allas ELi uue rahastusperioodi vahendite kasutamise teemal.

Meeleavaldused toimuvad rahumeelselt. Anti Allas hindas, et Eesti põllumehed on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega pigem tagasihoidlikud. Tema sõnul annavad põllumehed aktsiooniga poliitikutele selge sõnumi: riik peab otsustama, kas käsitleda toidutootmist strateegilise majandusharuna või mitte. „Nüüd on aeg otsustada ridamisi asju. Kas meie toidujulgeolek on tulevikus tagatud või ei ole,“ ütles ta.

Valgamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Kaupo Kutsar teatas, et traktori tõi Valga linna mure toidujulgeoleku pärast. Kohalike põllumeeste kogunemise eesmärk oli tema sõnul tähelepanu juhtimine Eesti põllumajanduse olukorrale Euroopa ühisturul. Meeleavalduse sõnum oli Kutsari kinnitusel selge: Eesti põllumehed ei nõua erikohtlemist, vaid võrdseid konkurentsitingimusi. Põllumajandus ei ole ainult majandusvaldkond, vaid oluline osa riigi laiemast julgeolekust ja arengust.

„Põllumeeste mure on seotud Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi aruteludega, kus räägitakse üha enam nn põllumajanduse sissetulekulõhest. See tähendab, et eri riikide põllumajandustootjate sissetulekud ja investeerimisvõimalused erinevad märkimisväärselt,” edastas Kutsar. „Eesti tootjad tegutsevad küll samal Euroopa turul, kuid nende võimalused investeerida uutesse tehnoloogiatesse, tootmisse või keskkonnasäästlikesse lahendustesse on sageli väiksemad kui paljudel teistel Euroopa põllumajandustootjatel. Euroopa tasandil on hinnatud, et selle ebavõrdsuse tasandamine Eesti põllumeestele maksaks ligikaudu 546 miljonit eurot ühe eelarveperioodi jooksul.”

Kutsar tõi samuti välja, et viimased aastad on olnud põllumajandusele keerulised ka looduslike ja majanduslike tingimuste tõttu. Ühel aastal põhjustas põud saagikadu, järgmisel liigniiskus eriti Lõuna-Eestis ning osa viljast jäi koguni koristamata. Samal ajal on langenud teravilja hinnad ja vähenenud raha ostujõud, mis tähendab Valgamaa põllumeeste esindaja sõnul, et tootjate majanduslik surve on kasvanud. Sellistes tingimustes on keeruline investeeringuid teha ning paljud põllumajandustootjad keskenduvad pigem ettevõtete püsima jäämisele kui arengule.

„Põllumeeste aktsioon tõi aga esile laiemagi küsimuse: kui tugev on Eesti toidujulgeolek. Toidujulgeolek tähendab olukorda, kus inimestel on alati füüsiline ja majanduslik ligipääs piisavale ja ohutule toidule. Globaliseerunud maailmas liigub suur osa toidust üle riigipiiride, kuid viimaste aastate kriisid on näidanud, kui kiiresti võivad rahvusvahelised tarneahelad katkeda. Kui riik sõltub liigselt impordist, võib kriisiolukorras tekkida nii hinnatõus kui ka toidupuudus,” kommenteeris Kutsar.

Seetõttu on tema sõnul kohapeal kasvatatud toidul oluline roll riigi stabiilsuses.

„Põllumajandus ei taga ainult toidutootmist, vaid toetab ka maapiirkondade majandust, loob töökohti ja aitab säilitada tootmisoskusi,” teatas Kaupo Kutsar. „Kui kohalik tootmine väheneb, muutub riik importtoidust sõltuvamaks ning kriisiolukorras võib tootmisvõime taastamine osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks. Kohalik põllumajandus aitab hoida elus ka maapiirkondi, kus paljude inimeste elatusallikas on seotud just toidutootmisega.”

Traktorikolonn oli Valgamaa põllumeeste esindaja sõnul seega rohkem kui lihtsalt meeleavaldus: see oli sümboolne meeldetuletus, et toidutootmine on strateegiline valdkond, mis mõjutab nii majandust, regionaalset arengut kui ka riigi turvalisust.

Ametikaaslastega ühel meelel on Põlvamaa põllumees, Külmsoo talu noorperemees Ole Musting.

„Väga oluline on üldsusele meelde tuletada põllumajanduse vajalikkust ja samas ka haavatavust. Kohalik toidutootmine on riigile eluliselt vajalik, samuti võimalusel saaduste eksport,” kommenteeris ta LõunaLehele traktorite kogunemise ettevõtmist. „Kahjuks mõjutavad meie farmerite tööd lisaks heitlikule ilmale ka globaalsed sündmused ja ebavõrdsed tingimused teiste ELi riikidega.”

Musting nentis, et kahjuks ei saa ta töökohustuste tõttu ise aktsioonis osaleda.

„Leian, et kõnealune ettevõtmine on väga vajalik, ja loodan, et see annab ka soovitud tulemust,” ütles ta lõpetuseks.

Üleeile pealelõunaks oli meie kandi kuues kolonnikohas registreeritud kokku 61 traktori osalemine meeleavaldusel, kõige rohkem oli traktoreid oodata Võrru ja Ahjale. Üle Eesti oli kirja pandud ligi 400 traktorit.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/03/2026 09:12:55