Politsei palub kõigil inimestel, kes on pealinnas tabatud 21-aastase mehe (pildil) tegevuse tõttu kahju kannatanud või kellel on tema suhtes pretensioone, võtta ühendust helistades 112 või e-posti aadressil hannes.jalg@politsei.ee.

Kuigi petturite tulu liigutavad rahamuulad õigustavad end sageli väitega, et nad ei teadnud kelmuses osalemisest, ei päästa see neid seaduse ees vastutusest. Petturid värbavad abilisi ka Eestist, kasutades lihtsana näivaid tööpakkumisi ja kiiret teenimisvõimalust, kuid nendega kaasnevad tagajärjed võivad olla tõsised. Viimasel ajal on kinni peetud mitu noort rahamuula ehk kullerina tegutsenud inimest, kes enda tuleviku ilmselt paljudeks aastateks ära rikkunud.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel registreeriti Eestis möödunud aastal ligikaudu 3700 pettusejuhtumit, mille kogukahju ulatus üle 30 miljoni euroni. Kuid pettus ei lõpe sellega, kui raha on ohvri kontolt kadunud – oluline on ka see, kuidas raha edasi liigub. Siin tulevad mängu rahamuulad ehk inimesed, keda kurjategijad kasutavad ebaseadusliku raha liigutamiseks läbi pangakontode.

Tavaliselt laseb rahamuul oma kontole kanda raha, mille päritolu on kahtlane või kriminaalne ja kannab selle kiiresti edasi teistele kontodele või võtab sularahas välja. Rahamuul ei pruugi endale sageli teadvustada, et teeb midagi ebaseaduslikku. Ta võib lausa uskuda, et osaleb täiesti seaduslikus tegevuses, kuna kurjategija on meelitanud teda tööpakkumise, abipalve või muude usaldust tekitavate võtetega.

„Eestis algatatakse igal aastal mitmeid kriminaalasju, kus inimesed on aidanud kuritegelikku raha liigutada. Näiteks pidas politsei mullu kinni viis noort, kes telefonikelmide juhisel ohvrite pangakaarte tühjendasid ja raha edasi saatsid ning kellel tuleb nüüd maksta tagasi 600 000 eurot. Kui kelmid ise tegutsevad tihti välismaal, siis rahamuulasid värvatakse siitsamast Eestist, et oma jälgi varjata,” ütles Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni juht Raul Vahtra.

Punased lipud
Rahamuulasid leitakse enamasti otsesõnumite või sotsiaalmeedia gruppidesse postitatud töökuulutuste teel. Inimestele pakutakse näiliselt väga lihtsate ülesannete eest kõrget töötasu: ta peab olema valmis tegema vaid pangaülekandeid või toimetama edasi sularaha.

Vahtra sõnul on selliste tööpakkumiste esimene ohumärk fakt, et töö sisu on ebamäärane ja tööandjat pole töökuulutuse põhjal võimalik tuvastada, kuid töötasu on seejuures ahvatlevalt kõrge.

„Teadmatus ei vabasta siiski seaduse silmis vastutusest. Kui sinu kaudu liigub kuritegelik raha, vastutad ka sina. Seetõttu tuleb väga hoolikalt mõelda, mis pakkumisi ikkagi vastu võetakse, sest tagajärjed võivad rahapesu osaliste jaoks olla väga tõsised – rahaline karistus või raskematel juhtudel mitmeaastane vangistus. Sellele lisaks võivad pangad inimese konto sulgeda või piirata teenuste kasutamist,” rääkis Vahtra.

Just seetõttu soovitab panga ekspert ebamäärastele tööpakkumistele mitte reageerida.

„Tööpakkumiste puhul tuleb alati kontrollida ettevõtte tausta ja on väga kahtlane, kui seda pole võimalik teha. Kui aga keegi palub sul oma pangakontot kasutada või sularaha edasi toimetada, tasub alati endalt küsida, miks ta ise seda ei tee?“ rääkis Vahtra. „Ning kui tekib kahtlus, et oled sattunud petuskeemi osaliseks, tuleb ülekanded kohe peatada ning võtta ühendust panga ja politseiga.”

Kuna rahamuuladeks satuvad sageli noored, on ka lapsevanematel siin oluline roll. Vanematel tasub oma lapsega rääkida, millised petuskeemid internetis levivad ja mida need tegelikult tähendavad. Oluline on noortele südamele panna, et selliste pealtnäha lihtsate teenimisvõimaluste vastuvõtmine võib rikkuda inimese tuleviku. Noor võib saada külge kurjategija märgi ning ka väga pikaaegse rahalise kohustuse kahjude hüvitamise näol.

Kõnekeskustesse värvatakse üha rohkem eestimaalasi
Lisaks rahamuuladele värvatakse inimesi üha rohkem ka petturite kõnekeskustesse. See tähendab, et üha enam pettusi tehakse korralikus eesti keeles ja inimeste rahakotte aitavad tühjendada just teised eestimaalased. Eesti kolm suurimat telekomiettevõtet tõkestasid 2025. aastal kokku 35 miljonit petukõnet.

„Ka selline „töötaja“ ei ole seaduse silmis pelgalt kõneoperaator. Neile laieneb seaduse silmis vastutus ning nende tegevus toob vahelejäämise puhul kaasa kriminaalkaristuse ja suured tagasimaksenõuded. Seega tasub hoolega mõelda, enne kui näiliselt lihtsa teenimisvõimaluse nimel oma elu ära rikkuda,“ lõpetas Vahtra.

Politsei otsib kelmide kulleri ohvreid
Läinud nädalal pidas politsei pealinnas kinni 21-aastase noormehe, keda kahtlustatakse kullerina petuskeemides osalemises.

21-aastane eestlane töötas seni tuvastamata kelmide grupeeringu heaks sularaha väljavõtjana ehk ta aitas tahtlikult kaasa tegevusele, mille eesmärk oli tekitada ohvritele ebaõige ettekujutuse loomise pinnalt varaline kahju. Kahtlustatava panusel tekkis ajavahemikul 2024. aasta 12. november kuni 2025. aasta 10. september kolmeteistkümnele kannatanule varaline kahju kogusummas 94 034 eurot.

Mees peeti kinni oma elukoha lähistel. Tema sõiduauto ja korteri läbiotsimisel leiti digiseadmeid ning riided, millega ta käis sularahaautomaatidest kannatanute raha välja võtmas. Samuti avastas politsei 20 grammi kanepit.

Ida prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuhi Hannes Jala sõnul oli mehe kinnipidamisega päädinud protsess keeruline, sest inimene konspireeris enda asjaajamisi keskmisest kullerist hoolikamalt. „Tavaelus hoidis ta väga madalat profiili ning kui talle vähegi tundus, et olukord võib politsei tähelepanu kontekstis muutuda riskantseks, piiras mees tegevust,“ lausus Hannes Jalg.

Kahtlustatav peeti kinni 48 tunniks ja peatselt esitati talle esialgne kahtlustus. Lisaks rahuldas kohus prokuratuuri taotluse seada mehe korterile hüpoteegid kannatanute tsiviilhagide tagamiseks neile tekitatud kahjude ulatuses.

„See on ilmekas näide, et kuritegevus ei tasu ära. Juhul kui inimese teod leiavad kohtus tõendamist, nõutakse süüdimõistmise korral kannatanutele tekitatud kahju temalt välja. Ehk käesolev juhtum annab lootust kõikidele kannatanutele, et tekitatud kahju korvatakse neile kasvõi mingilgi määral,“ sõnas Jalg.

Politsei palub kõigil inimestel, kes on pealinnas tabatud 21-aastase mehe (pildil) tegevuse tõttu kahju kannatanud või kellel on tema suhtes pretensioone, võtta ühendust helistades 112 või e-posti aadressil hannes.jalg@politsei.ee.

Äsjane kinnipidamine on lähikuudel juba mitmes, kus kelme abistav kuller peetakse kinni. Märtsi hakul sai politsei Narvas kätte 17-aastase noormehe, kes samuti töötas kelmide käepikendusena.

 

„Juhul, kui keegi on langenud kelmuse ohvriks, tuleks esimesel võimalusel helistada 112 ning juhtunust teada anda. Mida kiiremini info politseini jõuab, seda suurem on tõenäosus pettust peatada ning raha kelmideni jõudmist takistada,“ rõhutas Hannes Jalg.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 24/04/2026 08:44:02