Lõunaeestlased arendavad nutikat ahju
Nutika ahju ehitus. Foto: EMÜ
Mitme haridusasutuse ja Põlvamaa ahjutehase koostöös on loomisel ahi, mis põletab puid puhtamalt kui kunagi varem – ja oskab ka energiat salvestada.
Eesti Maaülikooli, Ahja Moodulahju tehase ja Tartu Rakendusliku kolledži (VOCO) koostöös arendatakse puhtamat ja tõhusamat tahkekütuse kasutamist. Pikaajalise arendustöö tulemusena valmib Eesti Maaülikooli tehnikamaja katlalaboris uus pilukolde modifikatsiooniga laboriahi, mis võimaldab uurida põlemisprotsesse ja emissioone senisest täpsemalt. Ehk: kuidas kolde geomeetria ja õhujaotus mõjutavad saasteainete teket ning põlemise efektiivsust. Eesmärk on parandada põlemise puhtust ja efektiivsust – vähem suitsu, rohkem soojust.
Uue laboriahju eripäraks on maaülikooli teatel 12 kW elektrilised küttekehad, mis võimaldavad kasutada ahju mitte ainult puiduküttel, vaid ka soodsa elektrihinna tingimustes tahkissalvestina. See ühendab traditsioonilise ahjukütte ja tänapäevase energiasüsteemi paindlikkuse, võimaldades optimeerida energiakasutust vastavalt turuolukorrale. Teisisõnu: kui börsielekter parajasti vähe maksab, saab ahju tennidega soojaks kütta ja puuhalge kokku hoida.
Projekti eestvedaja on maaülikooli energiakasutuse magistrant Mati Malm, kelle töö keskendub koldekeemia ja põlemispuhtuse parandamisele.
Malm ei ole selles valdkonnas kaugeltki mitte algaja: muuhulgas on see 61-aastane magistrikraadi püüdev mees MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse esimees, energeetikainsener, pottseppmeister-restauraator ja pottseppade koolitaja.
Varasemad katsed on kõrgkooli teatel näidanud, et õigesti juhitud põlemisprotsess võimaldab saavutada kõrge kasuteguri ning madalamad emissioonid. Näiteks 2023. aasta katsetes saavutati moodulahjus kasuteguriks 86 protsenti ning mõõdeti stabiilseid põlemisnäitajaid kontrollitud tõmbetingimustes. Sellised tulemused kinnitavad, et pilukolde edasiarendusel on märkimisväärne potentsiaal kodukütte keskkonnamõju vähendamisel.
„Koostöö Ahja Moodulahju tehase, VOCO ja Eesti Maaülikooli vahel näitab, et Eesti ahjukultuur ja inseneriteadus suudavad ühiselt panustada puhtama õhu ja kestlikuma energiakasutuse tulevikku. Projekti eesmärk on lisaks tehniliste lahenduste arendamisele süvendada teaduspõhist arusaama puhta ja efektiivse põlemise saavutamisest,” rõõmustas maaülikool.
Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 23/04/2026 09:04:01
Tagasi uudiste juurde