Foto: Valju Aloel

Otepää, Eesti lipu häll, tähistas Eesti lipu õnnistamise 142. aastapäeva.

4. juunil 1884. aastal õnnistati Otepää kiriklas esimene sinimustvalge trikoloor Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna. Otepää tähistas lipupäeva traditsioonilise rongkäigu, jumalateenistuse ja kontserdiga.

Lipupäeva rongkäigus osalesid organisatsioonide, jõustruktuuride, Otepää valla seltsingute, asutuste ja Otepää valla koolide esindajad oma lippudega. Külla olid tulnud Tartu ja Rakvere koolid ning külalised naabervaldadest. Rongkäiku juhtis Eesti Üliõpilaste Selts, turvasid Otepää motomehed, politseinikud ning abipolitseinikud. Meeleolu lõi Pühajärve Puhkpilliorkester.

Otepää pastoraadi juures toimusid pidupäevale kohased sõnavõtud. Sõna võtsid Otepää kirikuõpetaja Urmas Koorits, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Magnus Vaikla, Otepää vallavanem Jorma Riivald ja Tartu linnapea Urmas Klaas.

Otepää pastoraadi ees heiskasid lipud Otepää valla, EELK Otepää Maarja koguduse ja Eesti Üliõpilaste Seltsi esindus.

Otepää pastoraadis oli avatud sinimustvalgele rahvuslipule, Jakob Hurdale ja Otepää ajaloole pühendatud näitust. Näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi, Otepää Maarja koguduse, Otepää valla ja Otepää kultuurikeskuse koostööna.

Pärast pidulikku kõnekoosolekut algas Otepää kirikus jumalateenistus, teenis EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Urmas Koorits, esinesid koguduse koor ja Tartu koolide õpilased. Hiljem said kõik soovijad oma kodust lippu õnnistada Otepää kirikus.

Õhtu lõpetas meeleolukas ja pidulik Tartu Akadeemilise meeskoori kontsert Otepää kirikus.

***

Eesti lipu ajaloost
Sinimustvalge lipp oli esialgselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Lipu õmblemise idee algataja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Mälestuste kohaselt osteti lipuriie Põltsamaalt ning Paula Hermann, Emilie Beermann ja Miina Härma õmblesid selle valmis. Emilie vend Christoph Beermann tegi lipule varre ja viis lipu siis Tartusse.

Sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: „Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!” Peale pühitsemist peideti lipp aga ära oma aega ootama.

Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi riigikogu 27. juunil 1922. aastal sinimustvalgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse.

Heitlikel okupatsiooniaastatel õnnestus esimene riigilipp ära peita. Esimese sinimustvalge rahvuslipu asukohta teadsid vähesed. Lõpuks jõudis lipp Eesti Rahva Muuseumisse, kus see asub ERMi lipusaalis ja on kõigile nähtav. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜS-i üldkoosoleku loal ning seltsile väga olulistel tähtpäevadel.

 

Autor: LL, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/06/2026 09:02:52