Valik juunikuu alguse sündmusi ajaloost, kogujaks küberneetik ja ajaloouurija Valdo Praust.

Eestimaal kaotati pärisorjus
210 aastat tagasi, 4. juunil 1816 (juuliuse kalendri järgi 23. mail 1816) kinnitas Venemaa keiser Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega Eestimaa kubermangus kaotati pärisorjus, st talurahvas kuulutati vabaks. 1817. aastal järgnes sarnane seadus Kuramaa ja 1819. aastal Liivimaal, millega oli Balti provintsides (praeguse Eesti ja Läti aladel, välja arvatud Poola Latgale ala) talurahvas pärisorjusest vabastatud.

Venemaa siseprovintsides kaotati pärisorjus alles 45 aastat hiljem, 1861. aastal. Siinne pärisorjuse kaotamine toimus kohalike mõisnike – Balti aadlike – initsiatiivil. Euroopa arengus oli nimelt näha, et pärisorjuslik talurahvas, kes tegi mõisale teorenti, polnud väga huvitatud uuendustest oma talu- ja põllupidamises ning oli ühtlasi mõisas üsna madalakvaliteediline tööjõud. Seetõttu otsustati teha talurahvas peremeesteks ning panna majanduslikult huvituma oma töö tulemusest ja kvaliteedist. Seda ei saanud teha muudmoodi, kui müüa talurahvale talud päriseks. Et talud ei koonduks kiirelt väikese klassi spekulantide kätte, toimus talude väljaostmine mõisatelt pika, aastakümneid kestnud protsessina. Ja enne päriseksmüümist pidid mõisad ka külad kruntima, st külakobarad laiali hajutama, et talusid oleks võimalik müüa nii, et maja, põllumaa ja muu oleks kõik ühes tükis. See protsess võttis osalt aega kuni pool sajandit...

Edasi loe LõunaLehe paberväljaandest.

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.79 !

Autor: VALDO PRAUST
Viimati muudetud: 11/06/2026 08:58:25