Foto: regionaal- ja põllumajandusministeerium

Peaminister Kristen Michal ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras andsid 17. juunil Tallinnas  Stenbocki majas üle regionaalarengu auhinnad ehk regionaalmaasikad, millega tunnustatakse Eesti tublimaid inimesi ja ettevõtteid regionaalarengusse panustamise eest.

Ühe auhindadest sai MTÜ Tuleviku Tehnoloogiaharidus kood/Võru ja kood/Järva õppekeskuste avamise eest. Koodikoolide avamine 2025. aastal toob kvaliteetse IT-hariduse inimestele lähemale nende kodukohtadesse ning loob võimaluse omandada uusi oskusi ja eriala ilma vajaduseta siirduda suurematesse linnadesse. Uute õppekeskuste avamine soodustab uute ettevõtete ja investeeringute ligimeelitamist ning innovatsiooni ja digitaliseerimise hoogustumist kohalikes ettevõtetes, tugevdades nii Kagu-Eesti kui ka Kesk-Eesti kpositsiooni Eesti tehnoloogiamaastikul.

Veel pälvisid regionaalarengu auhinna Neo Performance Materials OÜ magnetitehase avamise eest Narvas, Heiki ja Mari Laja turismi taaskäivitamise eest Piirissaarel, Eeva ja Mihkel Urmet Planeet Ruhnu kaubamärgi loomise eest ning Juhan Kanemägi un Drinks OÜ asutamise ja juhtimise eest.

Peaminister Kristen Michal ütles tseremoonial, et kogukonnad püsivad ja arenevad tänu eestvedajatele. „Just nende inimeste toel kasvab piirkondade majandus, sünnivad uued töökohad ja leitakse üles oma kodukoha eripära. Sageli ongi see eripära kõige tugevam arengu mootor. Eesti on tugev ja kasvav, kui meil on tugevad ning kokkuhoidvad kogukonnad ühtmoodi üle maa,“ ütles Michal. Peaminister rõhutas, et majanduskasvu eelduseks on innovaatiline mõtlemine ja tegutsemine, mis peab aset leidma üle kogu Eesti, ka väljaspool suuri keskuseid. „Eesti tulevane edu sõltub üha enam sellest, kui oskuslikult suudame rakendada uusi tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti. Just sellisel eestvedamisel, energial ja kohalike võimaluste nutikal kasutamisel põhineb Eesti kasv ja areng,“ ütles Michal. 

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul seisneb tänavuste regionaalmaasikate tugevus selles, et iga laureaadi mõju on kohapeal selgelt näha. „Narva magnetitehas lisab Ida-Virumaale kõrgema lisandväärtusega tootmist ja töökohti, mille jaoks on vaja uusi oskusi. Võru- ja Järvamaa koodikoolid annavad inimestele võimaluse õppida IT-eriala ilma suuremasse linna kolimata. Piirissaarel on perekond Laja loonud põhjuse saarele tulla: tuurid, kohvik ja teenused, mis toovad tulu ka teistele kohalikele. Ruhnus seovad Eeva ja Mihkel Urmet kohaliku toidu, mere ja saare nime toimivaks ettevõtteks. Saaremaal näitab Öun Drinks, kuidas kohalikust toorainest saab teha toote, mis kannab piirkonna mainet ka väljapoole Eestit. Need on erinevad tööd, aga nende mõju on sama – piirkonda jääb rohkem oskusi, sissetulekut ja põhjust seal tegutseda,“ ütles Terras.

Regionaalmaasika konkursile sai esitada inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid, kes paistsid mullu silma regionaalarengut toetava ettevõtmisega. Tänavusele konkursile laekus kokku 31 kandidaati. Nominentide seas oli inimesi ja organisatsioone erinevaist Eesti paigust ning erineva valdkondliku taustaga.

Laureaadid valis välja žürii, kuhu kuulusid esindajad Eesti Linnade ja Valdade Liidust, sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumist.

Auhinnasaajaid tunnustati Eesti klaasikunstniku Maret Sarapu tehtud klaasist maasikaga. 

Regionaalmaasikaid antakse välja aastast 2014. Seda on alates 2023. aastast teinud regionaal- ja Ppõllumajandusministeerium.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 17/06/2026 16:19:40