28. mail ehk 21. Põlva päevade aegu ja päev enne seda, kui Põlvas toimub esmakordselt Uma Pido, lõpeb Põlva Soojuse 11-aastane rendileping. See on sündmus, mida nii linnavõimud kui ka rahvas on pikisilmi oodanud, sest lepingut on nimetatud linnale kahjulikuks ja selle kaela on aetud ka Põlva soojahind, mis on Eesti kõrgeimaid.

 

1999. aastal rentisid Põlva toonased juhid eesotsas aselinnapea Aivar Kuruskiga Põlva Soojuse 11-aastaks ASile Põlva Jõujaam (praegu Eraküte). Et see on muidu nii üksmeelsele ja vaiksele linnakesele aastaid pinnuks silmas ehk koeranaelaks kannikal, näitab mitu asjaolu.

 

Lepingut püüti omal ajal mitme aasta jooksul seaduserikkumistele viidates kohtu kaudu tühistada, lisaks vaidlustati soojahinna tõstmist, nõuti Põlva Jõujaamalt maksmata jäänud raha jne. Leping aga jäi soojafirma ja linnajuhtide püüdlustest hoolimata jõusse. Küll aga maksis see dokument, õigemini sellega seotud „segased asjaolud“ ameti nii toonasele Põlva aselinnapeale Kuruskile kui ka linnapeale Sirje Roodenile.

 

LõunaLehtki on kirjutanud, et võrreldes naaberlinnade elanikega on põlvalastel tulnud küttearvet makstes oma rahakotti märkimisväärselt rohkem tuulutada. Erakütte juht Mati Eelmäe on lehele öelnud, et kallima toasooja hinna taga on asjaolu, et Põlvas köetakse maagaasiga erinevalt Võrust ja Valgast, kus kasutusel hakkpuit. Omal ajal peeti gaasiga kütmist soodsaimaks variandiks ning selle märkimisväärseid hinnatõuse ette näha ei osatud.

 

Soojahind valimislubaduseks

Möödunusügiseste valimiste eel tegi Reformierakond soojahinna langetamisest oma valimislubaduse. Vana, kuid valus teema tõusetus ka avalike mõttevahetuste teemaks. Põlvalane Georg Pelisaar (KE) märkis oma vastuses Andre Laine (kandideeris RE nimekirjas) avalikule kirjale muu hulgas sedagi, et Laine oma valimiskaaslased on kõrges soojahinnas süüdi.

 

„Olgu teada, et kümme aastat tagasi toetas just sama nimekiri Põlva soojafirma kümneks aastaks konkursita rendileandmist, millest ka praegune kõrge soojahind tuleneb,“ märkis Pelisaar oma avalikus kirjas.

 

Linnapea Tarmo Tamm tõstis soojaküsimuse samuti oma valimislubaduseks. „Loodan oma kandideerimisega ära hoida ASi Põlva Soojus järjekordse rendileandmise. Nimelt lõpeb järgmisel kevadel selle firma rendileping ja see leping on toonud soojatarbijatele ühed Eesti kõrgemad soojahinnad. Tahan tõestada, et sooja saab toota oluliselt odavamalt, kui seda seni on tehtud,“ ütles ta mullu mais LõunaLehele.

 

„Minu hinnangul on Põlva kõige suurem murelaps jätkuvalt linna küttemajandus. Eriti teravalt tuli see välja selle aasta pika ja külma talvega,“ tõdes neil päevil ka Põlva linnavolikogu opositsioonilise Reformierakonna fraktsiooni juht Meelis Mälberg.

 

Opositsioon: hoiame silma peal

„Ühe võluvitsa löögiga seda ei lahenda,“ nentis Mälberg linlaste soojamure kohta. „Kolm peamist asja, mida on vaja teha: ehitada kohalikke kütuseid kasutav koostootmisjaam, korrastada soojatrassid ja soojustada majad.“

 

Opositsiooniliider sõnas, et täpset vastust, mida linnavalitsus pärast rendilepingu lõppemist edasi plaanib teha, ta oma küsimustele volikogus pole saanud. Küll aga on vastatud, et asjaga tegeletakse.

 

„Minu hinnangul peaks ettevalmistustööd uue kombijaama ehituseks ja euroraha taotluseks käima täie hooga,“ märkis Mälberg. „Selge on see, et asi võtab aega, ja kui täna midagi ei tehta, siis ei järgmisel ega ka ülejärgmisel talvel olukorra paranemist loota pole. Eks näis. Üleöö ei sünni midagi, aga hoiame asjade käigul silma peal.“

 

Linnapea: Põlva Soojus jätkab ise

Leping lõpeb mai lõpus. Mis saab edasi?

 

„AS Põlva Soojus on välja saatnud teate, et loeb alates 1. juunist rendilepingu lõppenuks ja peale rendilepingu lõppemist hakkab ise omale kuuluvat vara haldama ja seega ka sooja tootma,“ vastas Põlva linnapea Tarmo Tamm. „Olen seisukohal, et rendileandmine ei tule kõne alla ja seda lihtsal põhjusel, et soojamajandusest saadavat kasumit ei viidaks Põlvast välja, vaid selle rahaga korrastataks linna soojamajandust.“

 

Septembris ütlesite: „Tahan tõestada, et sooja saab toota oluliselt odavamalt, kui seda seni on tehtud.“ Millised oleksid odavamalt tootmise variandid?

 

„Alustada tuleb soojatrasside vahetusest ja võimaluse loomisest, et soojatootjad, kes suudavad odavamat sooja toota, saaksid seda linnale kuuluvatesse trassidesse müüa,“ selgitas linnapea. „Kaks ettevõtjat on uurinud, et juhul kui nende soojatoodang on konkurentsivõimelise hinnaga, kas nad siis saaksid seda müüa ASile Põlva Soojus kuuluvatesse trassidesse. Kui hind on meile soodne, siis ei näe põhjust, miks nendega ei võiks lepinguid sõlmida. Üks ettevõtjatest püüab sooja toota biogaasi baasil ja teine ehitada suurt kombijaama. Samuti tuleb ASil Põlva Soojus teha pingutusi, et fondidest raha saada ja ajakohastada soojamajandust.“

Mis puutub juba nimetatud Baltic Biogasi algatatud ja mitmelt poolt kiidusõnu pälvinud plaani hakata Põlvas sõnnikust sooja tootma, siis märkis Põlva linnapea, et linna poolt tehakse kõik, et plaan õnnestuks. Ka on projektis osalemisest huvitatud AS Põlva Vesi. Tamm sõnas, et talle teadaolevalt on see tõsine plaan ja loodetavasti saab see ka juba suvel rahastuse.

 

Soojahind tõuseb enne lepingu lõppu

Enne, kui selgub, mis saab Põlva Soojusest ja soojahinnast edasi, tuleb aga linlastel leppida sellega, et 1. aprillist tõuseb soojahind Põlvas pea poolesaja krooni võrra megavatt-tunni kohta ehk ca 5%. Uus soojahind on 876 kr ja 55 senti, millele lisandub 20-protsendiline käibemaks. Valgas maksab praegu toasoe 638 ja Võrus 680 krooni ringis (+ käibemaks).

 

Kas põlvalastel on alust loota, et nimetatud soojahinna tõus jääb mõneks ajaks viimaseks?

 

„Tahaks hirmsasti loota, aga täpsema vastuse saan anda siis, kui AS Põlva Soojus on paar kuud ise soojatootmisega tegelenud ja oma võimalused üle vaadanud,“ nentis linnapea Tarmo Tamm.

 

VIDRIK VÕSOBERG

 

Autor: Vidrik Võsoberg
Viimati muudetud: 01/04/2010 14:06:51