Eduard Nairismägi konvoeerimine kohtust. Foto Maarja Pakats

Teisipäeval astus Võrus kohtu ette Eduard Nairismägi (41), keda süüdistatakse selles, et ta mullu jõuluajal äkkvihas tappis oma joomakaaslase.

Istungi alguses esitas kohtualuse kaitsja Valli Kallaste taotluse teha Nairismägile psühhiaatriline ekspertiis – väidetavalt oli tapmine aset leidnud mehe hullusehoos ja äkkvihas, mis oleks karistust pehmendav asjaolu. Kohtunik Kersti Vosmani meelest oli aga taotlus esitatud liiga hilja ja see küsimus pidanuks juba kohtueelses menetluses esile kerkima. Ka prokurör Terje Aleksašin ei pidanud taotlust põhjendatuks ja lisas, et kohtu arutluse käigus selgub selle edasine vajadus.

„Nairismägi süüdi tunnistamiseks on kohtuvälise menetluse jaoks kogutud piisavalt tõendeid,” ütles prokurör Aleksašin. Kaitsja tõi aga välja, et löömine küll toimus ja mees on tõepoolest kellegi tapnud, aga „selle kutsus esile kannatanupoolne käitumine”. „Ta ei eita, et tema käe läbi naine hukkus, aga ta põhjendas, et oli väga solvunud naise käitumise peale,” kirjeldas kaitsja.

Nii tunnistaski Nairismägi end süüdi mõlemas kuriteos, kuid kohtu ülesandeks jääb otsustada tapmise kvalifikatsioon. „Olen nõus, et tapsin, aga ei ole nõus, et see oli tahtlik,” ütles Nairismägi oma tunnistuses.

Uued mälestused
Oma edasises tunnistuses jutustas Nairismägi nendest sündmustest, mis eelmise aasta jõulude ajal viisid traagilise sündmuseni. Nairismägi ja tema abikaasa elasid hiljem tapetud naisega ühe sõbra pool neljakesi koos. Kõik nad olid ka alkoholilembesed ja armastasid koos juua. Kui kohtunik küsis kohtualuselt, kas ta purjus olles on rahulik või muutub agressiivseks, siis tunnistas Nairismägi viimast: „Kui alkoholi tarvitan, võin olla agressiivne, aga mitte nii, et ära tapaks.”

Nairismägi ja tema abikaasa olid naisega juba ammused tuttavad. Mehe sõnul olid nende suhted alati olnud konarlikud. „Ma isegi ei hoidnud viha, aga tal oli selline elustiil...” rääkis Nairismägi. Tapetud naine oli mehe ja teiste tunnistajate sõnul alkoholisõber ning ka töötu.

„Tegelikult mul viha ei olnud tema vastu,” kordas Nairismägi veel korra, enne kui rääkis intsidendist, mis teda tegudele sundis.

„Detsembris juhtus nii, et keset päeva helistas talle tuttav, et kasutada tema intiimteenuseid – selle eest saaks viina. See oli varem ka, ma umbes teadsin seda,” jutustas kohtualune. Naine oli „viina otsingutele” kaasa kutsunud ka Nairismägi abikaasa, mis sütitaski mehes viha ja pahameele naise vastu.

Edasi kirjeldas Nairismägi, kuidas ta naiselt hiljem päris, kas too tõepoolest kutsus tuttava juurde ka tema abikaasa. Jaatavat vastust kuuldes lõigi Nairismägi naist rusikaga näkku. „Sinikas tuli,” nentis mees lakooniliselt oma teo tagajärgi.

„Ma ei rahunenud maha. Jõuluõhtul hakkasime alkoholi tarvitama ja see teema tõusis jälle. See teema oli mul sees. Mul läks süda täis, et ta (tapetu – toim) seda pakkus ja üldse ei austanud minu naist,” rääkis Nairismägi oma tundeist, mis edasiste kurbade sündmusteni viisid.

Kohtualune kirjeldas, kuidas ta õhtu jooksul mitmel korral naisega sõneles ja temalt päris, miks too ometi ta abikaasa endaga kaasa kutsus. „Ta võttis seda naljaga, aga minu jaoks see polnud nali,” rääkis mees, mis tal lõplikult kopsu üle maksa ajas.

Köögis naisega kahekesi koos suitsu tehes kohtualuse sõnul see kõik juhtuski. „Ei tea täpselt, kuidas, aga nuga mul oli käes. Pärast ma ei tea, kuidas see juhtus, võib-olla tahtsin teda lihtsalt hirmutada. Mul oli tume pilt ees. Kui inimene on surnud, järelikult ma lõin teda,” rääkis Nairismägi kohtus segast juttu.

Prokurör tõi Nairismägi jutu peale kohe uurimistoimikutest välja varasemad ütlused, kus mees rääkis päris konkreetselt, mis ja kuidas ründamise ajal juhtus. Eeluurimisel on Nairismägi maininud naise noaga löömist. „Ütlesin, et tapaksin su selle eest ära. Tean, et võtsin köögist pika sinise käepidemega noa ja torkasin ta rindkeresse,” seisis toimikus kohtualuse jutt.

„Ma praegu räägin tõtt,” jäi Nairismägi endale kohtus kindlaks.

Nairismägi sõnul polnud tal õrna aimugi, et naine rünnaku tagajärjel hukkus. „Ma praktiliselt olin kindel, et ta on elus,” ütles mees. Et ta on inimese tapnud, sai ta teada alles politseis ülekuulamisel.

„Inimene provotseeris nii kaua, et mul plahvatas. Kuidas edasi juhtus, ei oska ma öelda,” võttis kohtualune oma teo kohtus lühidalt kokku.

Kes keda provotseeris?
Nairismägi väide, nagu teda oleks tapmisele provotseeritud, leidis kriitikat. Prokurör üritas mõista, miks mees nii järjekindlalt tol õhtul üritas naise käest välja uurida, miks too tema abikaasa viina järele minnes kaasa võttis. „Ma tahtsin mõistlikku vastust saada,” selgitas Nairismägi.

Kohtunik omakorda pakkus välja, et äkki hoopis süüalune ise provotseeris ohvrit oma pideva pärimisega.

Kohus arutab Nairismägi asja edasi homme hommikul. Kehalise väärkohtlemise eest võib kohus karistada rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

Autor: MAARJA PAKATS
Viimati muudetud: 17/05/2010 16:01:01