Ülehomme toimub Põlvas Intsikurmu laululaval teine võrokeelne rahva- ja laulupidu Uma Pido, millest sel aastal võtab osa rohkem kui 3300 lauljat. Kontsert-etenduse lavastaja Raivo Trass lubab rahvale vägevat pidu, mille sarnast varem korraldatud pole.

Uma Pido on tavapärasest veidi teistmoodi laulupidu, sest lisaks õppinud laulukooridele astuvad kontsert-etendusel Intsikurmu laululaval üles sarnaselt eelmise korra Uma Pidole „mehe' mõtsast” oma meeskooriga, neile lisanduvad „naasõ' nurmõlt” naiskoor ning „konnakoorid” – koorid, mis on kokku pandud sugu-, selts-, sõprus- ja kogukondadest.

Konnakoorides osalemine annab inimestele, kes hetkel koorilauluga ei tegele, siiski võimaluse nii Uma Pido rongkäigus marssida kui ka peakontserdil ühehäälsete lauludega üles astuda. Kuuldatavasti on konnakoorid tublisti proove teinud ja oskavad laule hästi. „Koondproovis oli kohe tunda, et kodus on innuga harjutatud,” ütles konnakooride üldjuht Silja Otsar.

Laulukoorid on pärit nii Lõuna-Eestist kui ka mujalt Eestist ja välismaalt. Laulupeo saateansambliks on Folkräüss ning pärast põhikontserti jätkub pidu simmaniga, kus mängivad Heino Tartes ja sõbrad.

Laulupeo repertuaar koosneb tervenisti võrukeelsetest lauludest, ainsa eestikeelse lauluna on kavas Eesti hümn. Peakontserdi kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud lauludest.

Uma Pido lavastaja Raivo Trassi sõnul teist Uma Pido ette valmistatud terve aasta: valitud võrukeelne laulurepertuaar, korraldatud sõnumikonkurss, valitud peojuhte ning loodud uusi tantse. Osalejad ise on peost vägagi vaimustatud. „Koondproovid on näidanud, et tahe ja ind laulda võru keeles on tohutu. Huvi ja hasart enneolematu,” rääkis lavastaja.

„Uma Pido erilisus on muusika, laulu, tantsu ja sõna ühisvägi, mis Põlva Intsikurmu vabaõhukatlas kordumatu meeleolu kokku keedab. Nii pole laulupidu enne tehtud, nüüd ta tuleb ja vägevalt,” lisas Trass.

Korraldajad paluvad külastajatel kontserdile tulekuks piisavalt aega ja kannatust varuda – nii saab rahulikult auto Intsikurmu parklasse parkida, pileti osta, koha valida ning oma sõbrad ja tuttavad üles otsida. Üritus algab õhtul kell kuus, kui Põlva järve äärest hakkab liikuma esinejate rongkäik, mida maksab Uma Pido projektijuhi Triinu Ojari sõnul kindlasti tervitama tulla. „Ja pidotujo tulõ üten võtta – tuu om meelega mõista!” ütles Ojar.

Nakatuspäiv ja laat
Teine võrukeelne laulu- ja rahvapidu algab tegelikult juba homme Uma Pido nakatuspääväga. Toimuvad kontserdid Põlva Maarja kirikus, kesklinnas laskuvad mäest motoriseerimata neljarattalised sõidukid, Põlva Kaubamaja taga korraldatakse võrokeelne popkontsert, kus
esinevad ansamblid Lõkõriq ja Ummamuudu.

Päikeseloojangul ehk „sõs, ku päiv mõtsa taadõ lätt” süüdatakse Taevaskojas MTÜ Mõnusam Elu eestvõttel laulupeo tuli, mida hoitakse Taevaskojas rahvalaulu, -juttude ja -muusikaga kuni peo rongkäigu minekuni järgmisel päeval.

Laupäeval algab peoprogramm juba hommikul, mil Põlva linna staadionil avatakse Uma Pido laat. Laadalavalgi astuvad üles mitmed muusikalised ja tantsulised trupid. Muuhulgas saab laadal osaleda lõõtsaehituse, kõlapillide ja savitöötoas, rahvalaulutöötoa leiavad külastajad Põlva muusikakooli juurest. Põlva Kaubamaja taga asuval linnalaval esinevad Uma Laul II võitjad ja osalejad: Mari Kalkun, Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra jt.

Uma Pido programm on tihe ja tegemisi jagub kogu perele, seejuures on tänavakontserdid ning mitmed teisedki ettevõtmised täiesti tasuta. Pilet tuleb osta vaid õhtusele peakontserdile.

Eelnevalt on korraldatud peole tunnuslause pikenduse otsimise konkurss ning valmistatud laulupeo sümboli makett. Peo tunnuslause „Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laulva” sümboliseerib võrukeelset kultuuri nagu elujõulist puud. Lausele valiti pikendus, et see aitaks ka Kagu-Eesti külalistel võru keelt ja meelt paremini mõista. Parimaks tööks kuulutati Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Helena Linnamäe töö. Nii võidutööd kui ka teisi põnevaid tunnuslause pikendusi kasutatakse peo lavastuses.

Selleaastase laulupeo sümboliks on valitud lõõtspill, sest lõõtspillimäng on Lõuna-Eestis taas populaarsust kogumas. Ka tahetakse niimoodi meeles pidada Põlva kihelkonnast pärit legendaarset
pillimeistrit August Teppot ja tema poolt välja arendatud nn Teppo tüüpi lõõtspilli. Lõõtspilli suure maketi valmistas Saverna lõõtsameister Heino Tartes kunstnik Toomas Hõraku kavandi järgi ning
seda kantakse Uma Pido rongkäigus.

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 27/05/2010 12:37:22