Torma prügila. www.tormaprugila.ee

Kuigi Kagu-Eesti oma prügilat peetakse tänini vajalikuks ja keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) on selle rajamiseks pakkunud välja kuni 150 miljonit krooni, ei rutta omavalitsused pakkumisel sarvist haarama.

KIK pakub Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kuni 150 miljonit Eesti krooni toetust ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamiseks Kagu-Eestisse. Toetust saavad taotleda omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud või Eestis registreeritud äriühingud ning taotluste esitamise tähtajaks on 1. detsember.

Kagu-Eesti regionaalprügila kavandamine algas enam kui kümme aastat tagasi ning katkes 2008. aasta märtsis, kui Nõo, Kambja ja teiste valdade järel ütles jäätmekeskusele selge ei Kõlleste vald Põlvamaal. 2009. aastal suleti Kagu-Eesti prügilad ja prügi hakati vedama Jõgevamaale Tormasse. Jäätmeuputuse ja suurte hinnatõusude üle kurdetud pole – kas KIKi pakkumine on üldse vajalik?

Võru linnapea Ülo Tulik peab Kagu-Eesti oma prügilat tulevikku vaadates siiski vajalikuks lahenduseks.

Lähemal asuv prügimägi on Tuliku hinnanguil vajalik eelkõige selleks, et säästa veokulusid. „Prügi sõidutamine 130–140 kilomeetri kaugusele on kulukas,“ nentis Tulik.

Samas lisas ta, et info on värske ja ministeerium pole seda lähemalt selgitanud. Võru linn prügilat rajama ei hakka, kuna linnal pole selleks maad ning Võrumaa tervikuna jääb kogu linnapea sõnul piirkonnale ikkagi kaugeks.

„Arvestada tuleks pigem Tartu-poolsete aladega, nagu Nõo vald Tartumaal või näiteks Kõlleste vald Põlvamaal. „Aga kui mõni omavalitsus või äriühing võtab asja ette, tuleme kampa ja aitame projekti vedada,“ on Võru linnajuht koostööaldis.

Põlvamaa Kõlleste vallavanem Andrus Seeme tunnistas, et pole KIKi taotlusvooru teabega veel kursis. Seeme näeb uue, euronõuetele vastava jäätmekäitluskeskuse kasutegurit Kagu-Eestis eelkõige ettevõtete jaoks. „Ega ta paha asi ole, tootmisettevõtetel, kellel tekib suurtes kogustes materjale, tuleks äravedu lähemasse prügilasse muidugi odavam kui praegu 100 kilomeetri kaugusele Tormasse,“ arutles Seeme.

Ladestamist vajava olmeprügi kogus peaks aga tema hinnangul järk-järgult vähenema. „Pakendiringlus toimib päris korralikult, järjest enam sorditakse prügi, praegused ladestamisvõimalused peaksid vajaduse rahuldama,“ sõnas vallajuht.

„Võimalus vajab kalkulatsioone ja kaalumist, kui KIK raha pakub,“ lisas ta samas.

Tartumaa Nõo vallavanem Rain Sangernebo peab Eesti lõuna- ja kaguosas paiknevat jäätmekäitluskeskust endiselt ülioluliseks, kuid pakkumise peale pea ees enam tulle ei torma.

„Teist korda me seda ettevõtmist vedama ei hakka, pigem vaatame kõrvalt. Me peame nii üksikisiku kui ka riiklikul tasandil aru saama, et kui tahame tarbida 21. sajandi hüvesid, peame tegema ka enda arvelt kompromisse,“ rääkis vallavanem. „Me kõik toodame prügi ja tahame, et see kuhugi ära viidaks, enda lähedusse ladestamiskohta ei taha aga keegi. Niipea kui läheb asukoha valikuks, tulevad vastuargumendid, siin on oja, seal liblikad, kolmandas kohas linnud...“ loetles ta.

Uut prügilat kasutaks Sangernebo arvestuste kohaselt ligi 300 000 elanikku, mis on tervelt viiendik Eesti rahvaarvust.

„Hirm, et prügilad virelema jääksid, on põhjendamatu. Vaadake kas või Sopranode filmi, prügimajanduses liigub väga suur raha,“ on Sangernebo prügilate majanduslikus tasuvuses kindel. „Mitme ladestamisvõimaluse olemasolu piirkonnas reguleeriks vaid turgu ja hoiaks teenuse hinna mõistliku.“

Autor: KÜLLI PIIRISILD
Viimati muudetud: 02/09/2010 10:29:13