Praeguse linnapea omaaegsete sõnade kohaselt „sohu rajatud“ Võru staadion on korduvalt osutunud kõlbmatuks maailma populaarseima sportmängu jalgpalli harrastamiseks. Nii selgitati tänavu isegi Võrumaa jalgpallimeister hoopis Põlvamaal Tilsi staadionil ja vutimänge on tulnud üle viia ka Väimelasse. Põhjuseks nii 24 miljonit krooni maksnud staadioni asukoht kui ka asjaolu, et enam kui aasta jooksul pole saadud normaalselt tööle vihmavee äravoolu süsteemi.

Juba 2008. aastal kirjutas LõunaLeht, et paks turbakiht (mille väljavedamine läinuks maksma miljoneid kroone) Võru uue staadioni all võib hakata tekitama probleeme vajumisega. Ehituse projektijuht kinnitas, et spetsialistide hinnangul hakkab staadion kindlasti vajuma. Et ohus oli väljaku miljoneid maksev tartaankate, siis otsustati pinnast võimalikult tihendada.

„Turbakihti on umbes meetri jagu. On mõttetu hakata 20 aastat tagasi veetud täidet välja vedama. Annab ilusasti välja küll. Pinnas käidi 12-tonnise vibrorulliga veel üle,” rääkis toona spordikeskuse nõukogu esimees Ando Hagel LõunaLehele.

Probleemid tekkisidki, kuid hoopis teisest otsast: nimelt pressiti vajumise vältimiseks pinnas ilmselt sedavõrd tihkeks, et vihmavesi ei pääse drenaažini ja ja muudab jalgpalli muruväljaku suureks lombiks.

Võrumaa esindusvutiplatsi nimetatud viga lõi välja juba nädal pärast staadioni mullu suvel toimunud avamist. 24 miljonit krooni maksnud spordirajatise jalgpallistaadioni kate ei lasknud vihmavett piisavalt kiiresti läbi, tekkisid lombid ja kate läks pehmeks ning Võru oma jalgpalliklubi pidi kodumängu Väimelasse üle viima.

Möödunud sügisel püüti probleeme lahendada – pealtnägijad kirjeldasid seda kui väljaku oradega läbitorkimist. Päris nii see siiski polnud. Võru spordikeskuse tegevjuht Lauri Semevsky selgitas, et väljaku katet mulgustati vastava masinaga: seadme nugalõikur tekitas murukamarasse sälgud, mis pidid aitama vihmaveel paremini drenaažini jõuda.

Paraku ei olnud sellest tööst kasu, nagu selgus tänavu augusti teisel poolel, mil tugevad vihmasajud staadioni taas veeväljaks muutsid ning vutimehed mitu oma mängu, sealhulgas ka maakonna meistrivõistluste finaali, Tilsi ja Väimela staadionile pidid kolima.

Staadioniga ei saa arvestada
„Võru staadioniga ei saa arvestada, kui tuleb palju vihma,“ tõdes Navi Vutiseltsi mängiv mänedžer ja jalgpallivõistluste korraldaja Margus Ader.

Ader kirjeldas, et vahetult enne maakonnavõistluste finaali sadanud vihm kattis Võru jalgpallistaadioni 3–5 sentimeetri paksuse veekihiga, mis keeldus maasse imbumast.

Ader märkis oma kogemuse põhjal, et pärast ööpäevast sadu on näiteks Tilsi staadion mõistagi märg. Siiski pole seal aga kuni viie sentimeetri paksust veekihti, nagu samal ajal Võru staadionil. Mis puutub Väimela staadionisse, siis võib seal vihmasaju järel näiteks väravate ees lompe näha, kuid sealgi ei pea jalgpallurid mängides pidevalt pea pahkluuni vees solistama.

Üheks põhjuseks peab vutientusiast väljaku kehva drenaaži või võimalust, et see on umbes. Teiseks aga asjaolu, et Kapsamäelt voolav vihmavesi ei mahu vist samuti äravoolutorudesse ning on sunnitud staadionile voolama. „Nägin, kuidas kaugushüppekastid täitusid voolava veega,“ kirjeldas Margus Ader.

Jalgpallivõistluste korraldajana märkis mees, et vajadus viimasel hetkel võistlus mujale viia on enam kui tülikas. „Hea meelega tooks ägedaid mänge, aga ei saa – väga suure riskiga,“ tõdes mees.

„Sellega peaks kindlasti midagi tegema!“ ägestub jalgpallientusiast. „Selline investeering on tehtud, mis seisab niisama. Ma pole nõus enam raha raiskama ja Võru staadioni propageerima nii, et lõpuks saan jalaga persse, vabandust.“

Ader rõhutas veel, et tegu on maakonna esindusstaadioniga ning Võrumaal on – arvestades ju, et vutt on maailma populaarseim spordiala – küll ja küll lapsi ja noori, kes tahaks just seda sportmängu harrastada. Et jalgpallimänguks tingimusi pole, minnakse mõnele teisele alale. Aderi sõnul pole ju iseenesest midagi halba, kui noor inimene näiteks võrkpalli hakkab mängima, kuid noortel peaks olema igakülgsed väljundid, sealhulgas ka võimalus harrastada vutti.

Tegevjuht: probleem on suhteline
SA Võru Spordikeskus tegevjuht Lauri Semevsky avaldas arvamust, et veeprobleem on suhteline. Ühest küljest tuleneb see tõenäoliselt asukohast: staadion asub madalas ja veerohkes paigas, omamoodi kausi sees. Dreenimist raskendav asjaolu on juba nimetatud Kapsamägi oma nõlvadega. Staadioni võinuks omal ajal ka näiteks Kubija mändide alla kõrgele liivasele pinnale rajada, kuid seal tulnuks mängu oma probleemid, kas või kaugus linna südamest.

Semevsky märkis, et Võru staadioni on viimaste sündmuste valguses võrreldud Tilsi väljakuga, kust vesi kenasti ära voolab. Talle teadaolevalt on aga Tilsis esinenud Võruga võrreldes täpselt vastupidist probleemi: nimelt voolab vesi, sealhulgas kastmisvesi, platsilt liiga kiiresti minema ja nii uhutakse ära ka murule vajalikud toitained.

Tegevjuht tunnistas, et staadion pole ideaalne ja vesi tõesti võiks sealt kiiremini ära voolata, kuid juhtis samas tähelepanu konkreetsetele ärajäänud mängudele: mõlema eel sadas puhta ebaõnnena pikalt tugevat vihma. Selliseid sadusid tuleb Eesti laiuskraadil ette, kuid siiski mitte väga sageli.

„Seda ei saa nii üheselt probleemiks pidada,“ selgitas Semevsky. „Staadion pole ideaalne, aga ehituslikult on kõik normikohane. Sarnaseid probleeme on esimestel aastatel pärast ehitust esinenud ka mujal. Päris lõpuni selle vastu tõesti ei saa.“

Lauri Semevsky sõnul ei saa öelda, et sihtasutus oleks veeprobleemi kui paratamatusega leppinud. Arutelu lahenduste üle käib, sest muu hulgas hakkab ka staadioni ehituse garantiiaeg läbi saama. Võimalus ehitajalt viimasel hetkel näiteks garantiikorras lisadrenaaži ehitamist nõuda on Semevsky kinnitusel välistatud, sest see eeldaks väga mastaapseid kaevetöid. Uuritakse, kas midagi saab ette võtta olemasoleva kuivendustorustikuga, ning arutatakse võimalust kuivendustorustik (milles võib olla ehitusest jäänud tolmu ja liiva) survega läbi pesta.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/09/2010 13:35:05