Maasturite, mis paljude maainimeste jaoks on ainuvõimalikud sõiduvahendid, hinnale võib tulevikus lisanduda automaks. Foto: Mirjam Nutov

Aastaid haudunud mõtet kehtestada automaks peetakse ainsaks viisiks, kuidas seista Eesti autostumise vastu. Meedias palju kõmu tekitanud automaks jätaks Säästva Eesti Instituudi (SEI) teatel praegused autoomanikud puutumata ning käiks üksnes uute autode ostjate kohta.

SEI andmeil tähendab automaks seda, et inimene, kes soovib osta endale uue auto, peab maksma ühekordset auto registreerimise maksu, mille suurus sõltub auto kütusekulust ja sellega seotud süsinikdioksiidi eraldumisest.

Õhku jääb aga küsimus, mida peaks sellise seaduse valguses tegema suurpere, kelle igapäevasõitudeks on tarvilik näiteks seitsmekohaline auto, mis iseendast mõista pole nii ökonoomne kui tavaline viiekohaline masin. Või mida peaks tegema see inimene, kes oma elukoha tõttu ei saa lubada endale väikest ökomobiili?

Näiteks Võrumaal Meremäe vallas elava keraamiku Meelis Kriguli peres sirgub neli last. „Volkswageni mehed on minult küsinud, miks sa nii suure autoga sõidad,” rääkis Krigul. „Ma olen öelnud neile, et kui teie panete oma pere autosse, siis jääb teil üks koht üle, kui aga mina panen oma pere autosse, siis jääb mul ka vaid üks koht üle.” Praegu sõidab Krigulite pere seitsmekohalise 3,3-liitrise Chrysleriga.

Krigul nentis, et tema pere ei ajaks väiksema autoga läbi, kuid samas ei seisa mees ka automaksu vastu. „Mina sellest ära ei sure, et automaks tuleb, siis võib-olla ei osteta enam nii palju luksusautosid,” ütles ta. „Kuskilt peab riik ju raha saama ja kui seda kasutatakse mõistlikul eesmärgil, siis miks mitte.”

Küsimusele, kas tema kui suure pere pea ei tunneks end sellises olukorras nurka surutuna, vastas mees: „See on minu mure, et mul suur pere on, mitte teiste.”

Sotsid toetavad automaksu
Praegu on automaksu toetamas sotsiaaldemokraadid, kelle programmis on öeldud: „Sõiduauto registreerimismaks jääb sõltuvalt auto omadustest vahemikku 0–4500 eurot (ca 0–70 000 krooni).”

Võrumaal kandideeriv sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva ütles, et maksu tõstmine pole neil eesmärk omaette. „Kuna sotsid lubavad oma programmis ka kõikvõimalike sotsiaalmeetmete tõusu, siis nende kompenseerimiseks on vajalik erinevate maksude tõus, kust see raha tuleb,” selgitas Kõva.

Tema hinnangul on see koht, kus riik peab vaatama, kuidas raha kokku saada – kas me tõstame käibemaksu ja leivapätsi hind tõuseb võrdselt kõigile või siis kehtestame automaksu, mis lööks madalama sissetulekuga inimesi vähem.

Kõva sõnul kehtikski sotside süsteemi järgi suurperedele ka enam soodustusi ja suuremad toimetulekutoetused, mis võimaldaksid vajaduse korral ka suuremat automaksu nõudva masina soetada. Seda juhul, kui suurpere auto pole just mingi maastur – siis ei tohiks ka automaks väga üle jõu käiv olla, selgitas Kõva.

Tegelikult tähendab see aga ikkagi seda, et ka maal elavad inimesed, kelle vajadused erinevad oluliselt linnainimeste vajadustest, võivad end ühel päeval leida sundolukorrast – ökomobiil perevajadusi ei rahulda, kuid suurema auto soetamine osutuks automaksu tõttu võimatuks.

Setomaal elav Eesti Rahvusringhäälingu Lõuna-Eesti korrespondent Igor Taro märkis: „Kunagi ütles üks ameeriklane mulle, et sõidab selle kütuseneelajaga sellepärast, et saab seda endale lubada. Meil maarahvas paraku ei saa endale lubada säästlikku autot. Eriti praeguste teeoludega, kui valida on maasturi või hobuse vahel.”

Maainimesed kannataksid
Viimaste andmete põhjal elab 40 protsenti Eesti inimestest maal, see tähendab mitte linnas. Arvestades, et 2009. aasta seisuga on Eestis 1 340 341 elanikku, on auto järelikult neist 536 136-le lausa hädavajalik, et olla ühenduses linnaga, käia tööl, koolis, lasteaias või poes.

Reformierakondlane ja riigi majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ütles, et nemad on ühemõtteliselt automaksu vastu. „See lööks eriti valusalt ju maapiirkonna inimesi, sest ühistransport ei rahulda tööl käivate inimeste vajadusi,” selgitas Klaas. „See oleks nagu karistuseks maapiirkonnas elavatele inimestele.”

Klaas tõi välja, et autoomanikud maksavad niigi juba kütuseaktsiisi. „Kui me tahame kuidagi reguleerida süsinikdioksiidi kogust atmosfääris, siis seda on võimalik teha ka tehnonõuete abil,” lisas Klaas.

 

Automaks – mis see on?

* Valitsuse juures tegutseva säästva arengu komisjoni aruandest selgus, et Eestis on maanteetransport kasvanud samas tempos majandusega, mistõttu on Eesti majandus üks Euroopa transpordimahukamaid ja kütusekulukamaid – näiteks SKT ühiku kohta kulub Eestis kaks korda rohkem transpordikütust kui ELis keskmiselt
* Aruandes on tehtud ettepanek maksustada esmakordselt Eestis registreeritud autod, mille süsinikdioksiidieraldus ületab ELi keskmist määra (146 g km kohta). Eesti keskmine on 170 g km kohta.
* Automaksu mõte on tuua Eestisse uusi tehnoloogiaid ja automudeleid, mille keskkonnakoormus oleks väiksem. Pooled praegu saadaval olevad uued autod ei erine kütusekulu poolest 15 aastat tagasi ostetud autodest.
* Automaksu kehtestamise esimene samm oleks võtta kasutusele energiamärgis, mis aitaks tarbijal valida erineva ökonoomsusega autode vahel – praegu pole seda Eestis võimalik teha.

Allikas: Kaja Peterson, Säästva Eesti Instituudi programmijuht

Autor: MIRJAM NUTOV
Viimati muudetud: 03/02/2011 11:27:47