„Palju puudu ei jäänud – 21. jaanuar on minu taassünnipäev, saatus soosis mind,” hindas peo- ja pulmavana, Valgamaa Tõlliste vallavolikogu liige ja Tsirguliina rahvamaja juhataja Arne Nõmmik möödunud laupäeval juhtunud õnnetust. Aastaid suusaradu sisse ajanud mehele oleks Sooru järvel peaaegu saatuslikuks saanud veneaegse mootorsaani rike, mis lõppes õhukesest jääst läbi vajumise ja suplusega jääkülmas vees.

Sooru kandi aktivist Arne Nõmmik (61) on kodukandis aastakümneid nii suurtele kui väikestele spordisõpradele suusaradu sisse ajanud. Selle töö käigus tuleb ületada ka kohalikku Sooru järve. Möödunud reedel käis mees jää paksust mõõtmas ja leidis, et see on küllalt piisav – vaid ühes nelja-viiemeetrises kiirema vooluga kohas jäi jääkiht 5 ja 7 cm vahele.

„Arvestasin, et saaniga saan sellest kohast hooga üle,” rääkis Nõmmik LõunaLehele.

Ka tööriist, veneaegne mootorsaan Buran, sai samal päeval üle vaadatud ja sätitud. Buran sõitis kenasti. Laupäeva keskpäeval aga hakkas saani mootor just õhema jääga lõigul puterdama ja vajus raginal läbi.

„Vajusin sisse, olin kõrist saati vees,” meenutas Arne Nõmmik. „Et mootor niimoodi alt vedas, oli šokk, aga samas see Buran ka päästis mind – sain põlvili selle peale ronida ja koha peal hüpata. Mobiil oli taskus, aga see kustus ära. Nägin seal poisse (kohalikud noored Margus ja Kevin – toim) ja hõikasin neile, et tooge kaigas või midagi. Otsisid kaigast ja samas taipasid helistada vanematele. Umbes kümmekond minutit olin vees, siis tõmmati nööriga välja.”

„Ei, tol hetkel ei olnud seda mõtet,” vastas Nõmmik LõunaLehe pärimisele, kas ka elu silme eest läbi käis, nagu sellistel puhkudel juhtuvat. „Ei taha ennast küll väga kiita, aga sel momendil säilitasin küllaltki rahu ja kaine mõistuse – mõtlesin, et kuidas välja saan. Paksud riided olid seljas ja jäätükkide vahel ujumine ei õnnestunud.”

Küsimusele, kas vesi oli külm või lausa tapvalt külm, vastas hädas olnu, et ei saanud arugi. Mees nentis, et ilmselt aitas külmašokki vältida see, et ta vees pidevalt rabeles, ja mõistagi see, et ta päästeti jääaugust kümmekonna minutiga. Pikem „suplus” võinuks lõppeda märksa kurvemini, kuna siis võinuks jõud jääkülmas vees lihtsalt otsa lõppeda.

Teine sünnipäev
„Tervis on korras, vana spordimehena jagasin pärast väljasaamist kohe ära, et jalad on kanged ja esimese asjana tuleb kohe jooksma hakata,” rääkis Nõmmik, kes järgmisel päeval juba oma asju ajas ning esmaspäeval Tõlliste vallavolikogu istungil osales. „Öeldi küll, et tule autosse, aga keeldusin. Siis tuli juba kiirabi ja kontrollis tervist. Õnneks polnud midagi hullu, haiglasse ei jäetud ja paari tunni pärast sain juba koju tagasi. Õhtul mõnulesin kuumas saunas ja pärast võtsin kuuma teega napsi ka – igaks juhuks.”

Nõmmik kinnitas, et karskusliitu ta küll ei kuulu, kuid siis, kui vaja sõita, ta kindlasti napsi ei võta ja ka järvel oli ta täiesti kainena.

Õnnetusest pääsemise järel meenus Nõmmikule juhtum, kus ta ise omal ajal solgiaugust lapse välja tõmbas ja tekkis mõte, et ehk tasusid kõrgemad jõud ta enda tegude eest. „Mõtlesin, et hea, mida sa elus teed, tehakse sulle kõik tagasi!” meenutas mees. „Aga palju puudu ei jäänud – 21. jaanuar on minu taassünnipäev, saatus soosis mind. Õnnelik õnnetus. Olen väga tänulik neile poistele, kes jagasid ära, et helistada tuleb.”

„Naljamehed on küsinud, et kas avasid talisupluse hooaja,” läks Nõmmik samas tõsisemalt teemalt lõbusamale.

Püssi ega saani põõsasse ei viska
61-aastane Nõmmik teeb enda sõnul jõudumööda sporti ja välistab õnnetuse põhjusena terviserikke. Ka õnnetuse üheks põhjuseks olnud Buranile on tehniline rike andeks antud. Päev pärast juhtumit õngitseti mootorsaan järvest umbes pooleteise meetri sügavuselt välja ja neil päevil on kavas see lahti võtta ja uuesti tööle panna.

Ehkki mees on varemgi mõelnud, et ajakohasema saaniga oleks suusaradade sisseajamise tööd teha kindlam, ei hakka rahakott paraku sellise hankimisele peale. Peale selle on Buran Nõmmiku sõnul hea laia lindiga masin, mis tallab lume kenasti tasaseks ja korras hoituna liigub „nagu linnuke”.

Ka pole mehel endal kavas edaspidi oma tegemisi koomale tõmmata.

„Mitte mingil juhul! Ei tohi püssi põõsasse visata!” hüüatas kiire jutu ja elutempoga Arne Nõmmik, kes lisaks Tsirguliina rahvamaja juhtimisele ja Tõlliste vallavolikogus rahva esindamisele juba aastakümneid pulmi ja pidusid juhib ning lastele jõuluvana teeb. „Tunnen rõõmu, kui lapsed ja täiskasvanud sõidavad suusaraja peal – saan adrenaliini sellest, kui saan teha seda, mis valmistab inimestele rõõmu. Olen ikka veel rivis, nagu musketärid ütlevad.”

Hooletus ees ...
Juhtunuga seoses ei saa mõistagi mööda vaadata hooletuse momendist. Päästeameti Lõuna-Eesti päästekeskus teatas kommentaarina Sooru järvel juhtunud õnnetusele, et jää ei ole veekogudel turvaliseks liikumiseks veel piisava paksusega ning veekogule läinud inimene paneb ohtu nii enda kui ka appitõttajate elu. Arne Nõmmik võttis omaks, et mõõtmistest ja arvestustest hoolimata alahindas ta olukorda – üheks põhjuseks seegi, et paljude aastate jooksul pole temaga midagi sellist juhtunud.

„Tunnistan, et nii ei tohi,” nentis Nõmmik. „Käisin mõõtmas ja arvestasin, et hooga saab üle, aga hooletus ... vist kehtib see sõna küll. Eks see oli ka hoiatus teistele. Me võime küll kuulda hoiatusi, aga lasta need kõrvust mööda ja teha vea. Mõtlemapanev on see lugu küll.”

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/01/2012 10:43:51