Tartu kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse päeval, 29. juunil avati kuuskümmend aastat varjusurmas olnud pühakoda, Jaani kirik. 63 meetri kõrgune tornikiivri tipp paistab Tartusse saabujaile kaugelt silma. 1989. aastal alanud taastamistööd on lõpule jõudnud.

Tartu suursündmust, Jaani kiriku pidulikku pühitsemist, austasid oma kohalviibimisega Eesti presidendipaar Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel ning Saksamaa presidendipaar Horst Köhler ja Eva Luise Köhler.

Pühitsemisjumalateenistus

Kõnelesid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ja Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Bärbel Wartenberg-Potter.

Peapiiskop Põder, saatjaiks piiskop Wartenberg-Potter ja Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti, pühitsesid esmalt ristimiskivi, kantsli ja kolmainususe altari. Pühitsuse võtsid vastu ka sakslaste kingitud tornikellad Peetrus ja Paulus ning varem Kielis teeninud orel, samuti kogudus ja kogu kirik. Helisesid kellad, orel ja kõlas palju vaimulikku muusikat.

Kirik oli pilgeni rahvast tulvil. Sealhulgas palju neid, kes aidanud kaasa 1944. aasta sõjatulest varemeis seisnud kiriku taastamisele ja Jaani koguduse taaselustamisele.

Ühes pingireas istus teiste seas Aseris tegutseva tellisetehase Winerberger ASi tootmisjuht Natalja Kamenskaja. Tellisetehase toodangut kasutati nii Jaani kiriku kui toomkiriku tornide taastamisel. "See oli väga huvitav, kuid raske projekt. Telliste tootmistsükkel on väga mahukas. Olen näinud kirikut taastamistööde mitmel etapil, käisin siin juba 1997-98. Täna on siin Jaani kirikus aga uhke tunne," nentis Kamenskaja.

Kiriku õnnistamisele järgnes vastuvõtt Vanemuise kontserdimajas, kus tervitustega Jaani kiriku taasavamise puhul pöördusid kohalolnute poole Arnold Rüütel ja Horst Köhler.

"Tartus on Jaani kiriku taastamisega likvideeritud viimane nähtav märk Teisest maailmasõjast," ütles Rüütel. "Taasavatud kirik on tulevastele põlvedele püsiväärtus. Unesco nimistus olev kultuuriväärtuslik ehitis kohustab meid hoidma pärandit, mille tähtsus ulatub üle riigipiiride."

Tänuks linna medal

Jaani kiriku taassünnile kõige enam kaasaaidanuid tänas Tartu linnapea Laine Jänes linna medaliga. Medalisaajate hulgas oli tartlasest kunstiajaloolane Kaur Alttoa, üks olulisimaid kiriku taastamise idee autoreid.

Sakslastest sai esimesena medali Nils Hollberg, kes kogus Saksamaal annetusi Jaani kiriku unikaalsete terrakotaskulptuuride taastamiseks. Lüneburgi pastor Wolfgang Koch on kogunud annetusi Põhja-Saksamaal. Medalisaajate seas olid veel Põhja-Elbe kiriku asepresident Henning Kramer ja projektide autor Wilhelm Poser.

"See suur töö, mis on tehtud Jaani kiriku taastamisega, on palju suurema tähtsusega, kui täna oskame arvata," möönis praost Joel Luhamets, kes meenutas koos peaminister Andrus Ansipiga oma käiku Jaani kiriku torni 1999. aasta jõulude eel, kui paigaldati Karlruhest annetatud tornikellad.

"Minu koolipõlve ajal olid kiriku uksed laudadega suletud. Sinna turnima ei pääsenud," rääkis Ansip. "Kauaaegse Tartu linnapeana olen kasvanud koos kiriku taastamisega, mis sai väga südamelähedaseks. Erilist rõõmu teeb mulle, et tänu rahva suurele toele ja annetustele sai tornikiiver vaskplekist katte,"  lisas ta.

"Mina pole veel Jaani kiriku torni ja toomkiriku vaateplatvormidele jõudnud. Tudengipõlves ronisin küll kirikutorne värvides mitme Eesti kiriku tornide väliskülgedel," tõdes naerusuiselt peapiiskop Andres Põder, kes aastaid Räpina koguduse pastorina teeninud.

Otepää koguduse pastor Jüri Stepanov  meenutas, kuidas ta noorukina kuuekümnendate lõpus turnis kahel korral Jaani kiriku tippu: "Mul õnnestus poistega lipsata kirikusse, kus oli küttekontori puuladu, ja pääsesime lagunenud treppe pidi salamahti üles."

Kiriku avapäeva õhtul kõlas kontsertidel muusika Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt ja Tallinna Kammerorkestrilt. Avatud uste ööl musitseeris mitmeid muusikuid.

14. sajandil ehitatud Jaani kiriku taastustöödeks kulutati 119 miljonit krooni, millest Eesti riik andis 55 miljonit ja Tartu linn 11 miljonit. 8 miljoni krooniga toetas reonveerimist Põhja-Elbe kirik Saksamaalt.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:07