Põlva linna lipp

Möödunud kolmapäeval otsustas Põlva linnavolikogu alustada ühinemiskõnelusi Põlva vallaga, päev hiljem vastas samaga ka Põlva vallavolikogu. Kas taastõstatatud ühinemise vastaste hirmudel on alust?

Internetikommentaarides on Põlva linna ja valla ühendamise vastased toonud muu hulgas välja selle, et Põlva linnas on kaks gümnaasiumi, ühinemise järel tuleks omavalitsusel aga ülal pidada ka uue hoone ehitamisega hätta jäänud Mammaste lasteaeda-algkooli.
Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemise näite põhjal kutsus teine kommenteerija Põlva valla elanikke üles naabritest targemad olema ning vältima Põlva valla koolide, raamatukogude ja klubide kinnipanekut.

Koolijuhid poolt
Erinevalt netikommenteerijatest suhtuvad Põlva valla koolijuhid ühinemisplaani pooldavalt. Mammaste lasteaia-algkooli direktriss Katrin Ohakas selgitas, et valla asutusena kasutab kool juba praegugi linnale kuuluvat spordibaasi ja ujulat. Hariduselu korrastamise seisukohast oleks ühinemine koolijuhi hinnangul kindlasti vajalik.

„Kasvatame ühtesid ja samu lapsi ja siis maadleme erinevate omavalitsustega. Milleks?” rääkis ta. Ohakas selgitas, et praegu tuleb ette olukordi, kus lapsevanemad tulevad oma last Mammastesse lasteaeda panema, ent tema on esimese küsimusena sunnitud küsima seda, millisest omavalitsusest lapsed pärit on. Need, kes on pärit linnast, saadetakse minema – ehkki kool asub sisuliselt linnas, on omavalitsuste piirid need, mis panevad asja paika.

Milline saaks ühise omavalitsuse koolisüsteem olema, on Ohaka sõnul prioriteetide küsimus. „Kui tahame saada midagi head, siis ei lähe me poodi odavaimat asja küsima, vaid küsimegi midagi head,” tõi Ohakas näite. „Kui küsime midagi head ja odavat, siis ütleb müüja tavaliselt, et peaksime kaks asja ostma.”

Ehkki on tõstatatud küsimus, kas kõik tegutsevad koolid on vajalikud, ei saa Ohaka sõnul 2012. aastal elada aastas 1980. Põlva ühisgümnaasium mahutas varem 1200 õpilast ning vanasti oli klassis 36–40 last, tänapäeval on see arv kahanenud 24-le. „Maailm on muutunud, seadused on muutunud, määrused on muutunud,” põhjendas Ohakas. „Me ei saa minna aega, kust me ise tuleme.”

Ta lisas, et koolide ja õpilaste puhul tuleb rääkida kvaliteedist, mitte ruutmeetritest, kroonidest ja eurodest. Ajal, mil paljud põhikoolilõpetajad suunduvad hoolimata kodukooli olemasolust edasi õppima Tartusse ning edasiõppimisvõimaluste osas tuleb konkureerida teiste maakondadega, on koolijuhi hinnangul jabur veel omavahel konkureerida.

Ühinemist pooldas ka Himmaste algkooli direktor Tiina Rammo. „Hirmud ja kõhklused on meil kõigil, aga suuremal omavalitsusel on parem võim,” leidis ta. Ehkki Rammogi oli algul ühinemise vastu, on ta hakanud mõtlema, et liitumine võiks toimida, kuna ühinenud vald-linn oleks suurem, võimekam ning paremate rahaliste ressurssidega. „Räpina vald ja linn on ju ühinenud ja on elujõuline ka pärast ühinemist,” tõi Rammo näite.

Anonüümsed hirmutundjad
Teiste vallaasutuste töötajad jäid ühinemise teemal märksa napisõnalisemaks ja skeptilisemaks ning soovisid jätta oma vastavad kommentaarid pigem avaldamata. „Poliitikud on ära otsustanud, ju siis peab,” nentis üks neist.

Peri raamatukogu ja külakeskuse juhataja Kati Maidla tunnistas LõunaLehele, et ehkki ta on ühinemise suhtes skeptiline, pooldab ta seda kõrvalseisjana, kuna vald asub tihedalt linna ümber ning haigla, arstiabi, korralik kultuurikeskus jms on kõik seal.

Samas kummitab teda mure ääremaastumise pärast ning see, et ühinemisel võivad ühisomavalitsuse rahakotirauad rohkem just keskuse heaks avaneda.

„Kui supiköök loodaks linnavalitsuse juurde, siis voodihaige inimene külast ei saa seda suppi sealt kätte,” tõi ta näiteid. „Kui raamatukogu asub külas, siis lähed sinna. Kui ei ole, siis inimene linna ka ei lähe ja vaatab pigem kodus telekat.”

Viidates asjaolule, et ühinemine peab olema kusagilt kokkuhoid, tekib külainimestel suurem oht oma töökohad kaotada. „Kuskilt see kokkuhoid tuleb ja keegi ei hakka end ülevalt poolt koondama,” nentis ta.

Tõenäolisem kui varem
Põlva vallavolikogu esimees Ahti Bleive leidis, et valla ja linna ühinemine oleks väga mõistlik samm – linna ja valla inimeste elu on nagunii läbi põimunud.

Seda, et kellelgi ühinemisest märgatavalt rohkem kahju võiks olla, Bleive ei usu. Ehkki volikogu esimehe kinnitusel räägitakse küll seda, et „keskele” võidakse hakata rohkem ressurssi panema, sõltub tegelikult kõik sellest, millised on järgnevate volikogude seisukohad. Tulemused sõltuvad sellest, kes ühisesse volikogusse pääsevad.

Hirmudel, nagu ühisomavalitsuses võidaks talvel külades teed lahti lükkamata jätta või maaraamatukogusid sulgeda, pole Bleive kinnitusel alust. Samuti on tema sõnul Põlva vallas väga tugev külaliikumine. Ehkki majanduslikke kärpeid tuleb Bleive hinnangul teha, ta asutuste massilise sulgemise võimalikkusesse ei usu.

Volikogu esimees leidis, et inimestel võib muudatuste ning võimaliku asjade halvenemise ees olla emotsionaalne hirm, kuna ühinemised toovad alati muudatusi kaasa.

Uutele valimistele ühtselt vastu?
Kui ühinemisläbirääkimised lähevad plaanipäraselt, võiks Bleive sõnul järgmistele kohalike omavalitsuste valimisele juba ühtse nimekirjaga minna. Kui asjad selleks ajaks valmis ei saa, lükkub ühinemine jälle neli aastat edasi – juba puhtalt erakorraliste valimiste kulu tõttu poleks otstarbekas vahepeal ühineda.

Ühinemisidee on Põlva linna ja valla vahel keerelnud juba varemgi. Seekord oli nii linna- kui vallavolikogu otsus hakata ühinemisläbirääkimisi pidama väga ühtne. „Ma ei saa kunagi sada protsenti kindel olla,” rääkis Bleive ühinemise toimumisest sel korral. „Vaadates, et volikogud on olnud ühinemise suhtes ühehäälsed nii vallas kui linnas, siis usun, et seekord on see tõenäolisem.”

Sügiseks valmib kahe omavalitsuse tellitud ühine uurimus. Oma arvamust liitumise kohta saab kummagi omavalitsuse koduleheküljel avaldada juba nüüd. Sügisel toimub ka jah/ei-küsitlus liitumissoovi kohta.

Kui kasu pole ühine, ei ühineta
Põlva linnavolikogu esimees Koit Jostov leidis, et Põlva vald ja linn teevad juba praegugi palju asju koos. Ühinenud omavalitsus võimaldaks suuremana suurendada ametnike arvu. Praegu on igal ametnikul seitse ametit, ühinemise järel saaks pea igale alale oma ametniku võtta. Kindlasti tooks omavalitsuste ühinemine kaasa ka rahva parema teenindamise. Jostov lisas aga, et ta saab rääkida üksnes isiklikust arvamusest, kuna igaühel on oma hääl ning oma arvamus volikogus.

Viidates asjaolule, et Põlva vald on rõngasvald ning ümberkaudsed külad on justkui Põlva eeslinnad, arvas Jostov, et vallaasutuste heaolu eest seismine oleks tulevikuski loogiline samm. Liitumisest saadav kasu oleks tema arvates ühine. „Kui see kasu ühine pole, siis ühinemist ei tule ka,” ütles Jostov.

Ääremaastumishirmud tuleks Jostovi sõnul alla suruda ning võimalike muudatuste osas juba liitunud naabri – Räpinaga – nõu pidada. Seda, kas pärast liitumist läks elu külades paremaks, halvemaks või jäi samaks, tuleks hirmude kunstliku väljamõtlemise asemel uurida just teiste kogemusest.

Autor: MARI LEOSK
Viimati muudetud: 17/05/2012 10:03:44