Meeste laulupidu kulmineerus ühendkooride esinemisega. Foto:Malle Elvet

Kus siis mujal, kui Eesti laulupidude hällis Tartus, kus papa Jannseni pealehakkamisel tulid meeskoorid juba 133 aasta eest kokku, et üheskoos mehiselt laulda, saanuks Põhja- ja Baltimaade meeskoorid esimest korda suure ühendkoorina laulukaare all lasta jõulistel meestelauludel kõlada.

Põhja- ja Baltimaade meestelaulupäevad tõid juuni südames Emajõelinna ja Lõuna-Eesti asulatesse kõrgetasemelist meestelaulu nii põhjamaade koorimuusika lipulaevadelt Rootsist, Soomest, Eestist ja Lätist kui ka arvukatelt harrastuskooridelt. Unikaalsed meestelaulupäevad kulmineerusid Tähtvere laulukaare all võimsa meeskooride laulupeona, kus lauluväele andsid jõu 2600 mehe ja 1800 poisi hääled.
Põhjamaade kolme tippkoori – Uppsala Orphei Drängar, Helsingi Ylioppilaskunnan Laulajat ja Eesti Rahvusmeeskoor – fantastiline ühiskontsert Vanemuises oli imeline suure peo proloog.
Põhja- ja Baltimaade meeskooride ühine laulupidu algas peotule süütamisega paigas, kus Eesti meeskoorid 1869. aastal pidasid oma esimese ühise peo. Soovide „Taara, läida leek“ saatel süttis Kalevipoja (TAMi laulja Indrek Teino) mõõgalöögist peotuli, mis liikus Eesti vanima koori, 100-aastase TAMi laulu saatel vana villisega rongkäigu ees lauluväljakule.
Tähtvere lauluväljakule olid kogunenud tuhanded pealtvaatajad osa saama haruldasest sündmusest, kui laulukaare alla tulid meeskoorid Rootsist, Soomest, Fääri saartelt, Eestist, Lätist, Leedust ja Eesti meeskooride taimelava, poistekoorid.
Ühendkooride esitatud Lüdigi „Koidu“ saatel, mida juhatas maestro Kuno Areng, lõi tuli tornis leegitsema. Seitsmest peol osalenud riigist laulis oma ühendkoorina viis, kel oli vähemalt 300 lauljat. Rootsi andis laulujärje Soomele, edasi oli lätlaste kord tuua kuulajate ette oma parimad meeskoorilaulud. Eesti laulumeestelt võtsid järje üle poiste- ja noorte meeste koorid.
Ühendkoorid, enam kui kaks ja pool tuhat lauljat, kruvisid peo haripunkti. Kordamööda astusid kooride ette tippkooride dirigendid Eestist, Rootsist, Soomest ja Lätist. Rahvas tõusis heldinult püsti, kui lavalt kõlas koos Vanemuise sümfoonikutega mehiselt ja kaunikõlaliselt populaarne kooriteos, Sibeliuse „Finlandia“.
Esimest korda maailmas esitas ühte sulandunud tuhandete põhjamaiste meeste koor „Orjade koori“ Verdi ooperist „Nabucco“. Dirigendipuldis seisis Paul Mägi.
Mahe juunipäev sulandus võimsa meeste koorilaulu saatel hämarduvaks öötunniks. Tammepärgadega pärjatud koorijuhid tegid tänukummardusi lauljateväele ja publikule.
Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel koostöös Põhjamaade Lauljate Liiduga oli teoks saanud ainulaadne emotsiooniderikas ja koorimuusikaelamusi pakkunud meestelaulupidu. Särasilmselt seisid koorijuhtide keskel peo kunstiline juht Jüri Rent ja meestelaulufestivali peakorraldaja, Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Arvi Karotam.
Meestelaulupäevade külaliskoorid viisid heatasemelist koorimuusikat külakostiks paljudesse paikadesse, ka Otepääle, Kanepisse ja Moostesse.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 21/08/2012 13:22:37