Marju Kõivupuu. Foto: Maavalla koda

Tartus Eesti kirjandusmuuseumis laupäeval toimunud hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu.

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele.

Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.

Marju Kõivupuu on ristipuude teemat käsitlenud raamatutes „Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel” ning „Hinged puhkavad puudes”, 2011. aastal ilmus tema sulest raamat „101 Eesti pühapaika”. 2006. aastal kaardistas Kõivupuu koos Eestimaa rohelise liikumisega ristipuud ning avaldas internetis selle põhjal esialgse kaardi.

Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Kagu-Eestis.

Nagu varasematel aastatel nii ka tänavu köideti hiie sõbrale ümber tema jaoks punutud rahvariidevöö ning talle anti kirves. Maavalla koja vanem Ahto Kaasik lausus tunnustamissündmusel, et hiie sõbrale antav kirves on väärikas töö-, sõja- ja taiariist, mis kehastab üldinimlikke väärtusi.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/11/2012 08:44:08