Foto: Vidrik Võsoberg

Teisipäeva varahommikul üle Eesti levinud tormituul näitas looduse võimu inimese üle: murdis Kagu-Eestis sadu puid, takistades liiklust ja tuues inimestele meelehärmi, tekitas ohtralt elektrikatkestusi ja rebis maha hoonete katuseid. Võrus kortermajalt tormiga mahakistud plekk-katuse kohati žilett-teravad detailid lendlesid veel tunde pärast loodusõnnetust elava inimliiklusega ümbruskonnas ringi või ripnesid katuselt üliohtlikult alla ning polnud kedagi, kes püüdnuks kuidagi eluohtlikku olukorda kontrolli alla võtta ja kõrvaldada. Kes vastutab, et sellisel juhul keegi surma või üliraskelt vigastada ei saaks?

Päästeameti pressiesindaja Astra Pintson-Käo sõnul oli üleeile väljakutseid kõigis Kagu-Eesti maakondades väga palju. Võrumaal tegi torm suuremat kahju Kose alevikus, kus eramajal lendas ära katus, ja Võru linnas Jüri tänaval, kus sama juhtus kortermajaga. Valga linnas Aia tänaval ning Pärna ja Jaama puiesteel oli tuul tõmmanud majal katusepleki lahti, lisaks sai Valgamaal kahjustada Otepää gümnaasiumi katus ja Helme vallas Ala külas väikese kaupluse katus.

Rohkelt laekus päästeametile väljakutseid eemaldama teele murdunud puid ja elektriposte: Valgamaal 46, Võrumaal 44 ja Põlvamaal 36. Palju tuli ette ka elektrikatkestusi, selle tõttu jäi koolipäev ära näiteks Pühajärve põhikoolis ja Tsirguliina keskkoolis.

Ka maanteeamet sai mitmeid väljakutseid. Igas Lõuna-Eesti maakonnas eemaldas riigiteedelt puid vähemalt neli brigaadi. Kõige rohkem murdunud puid tuli koristada Võrumaal, kust tuli üle 250 väljakutse. Täielikult oli kinni Valgamaal Taheva vallas Kõpsi-Lepa tee. Seal oli kukkunud suur puu elektriliinidesse ning enne selle teelt kõrvaldamist pidid maanteeameti brigaadi tööliste ohutuse tagama elektrikud. Teisipäeva õhtul sõitsid maanteeameti brigaadid läbi kõik Lõuna-Eesti riigimaanteed.

Elektriliinid said Lõuna-Eestis ulatuslikke vigastusi Viljandi-, Valga- ja Põlvamaal ning rikkeid kõrvaldas piirkonnas 90 brigaadi. Muu hulgas kadus elekter terves Räpina linnas Põlvamaal. Vooluta jäid mitmed farmid ja muu hulgas ka Hellenurme hooldekodu Valgamaal – seal võeti appi generaator.

Kell kuus käis pauk!
Võru kesklinnas polikliiniku, ärihoonete ja lasteaia vahetus läheduses asuva viiekorruselise Jüri 30b kortermaja elanike sõnul lendas katus majalt varahommikul. Suur osa katusest kandus tugeva tuule toel koguni kuni saja meetri kaugusele ning mitmed detailid ohustasid Jüri tänaval liikuvaid autosid ja jalakäijaid. Maja kaotas suure osa katusest, katusetükid lõhkusid ka naabermaju – sealjuures lendas mitu lahmakat üle väiksemate majade kümnete meetrite kaugusele ja lendavad šrapnellid räsisid üht katust isegi teiselpool Jüri tänavat. Päästjad puhastasid tänava, lükates osa purunenud katuseosi muu hulgas polikliiniku juurde.

„Täpselt kell kuus käis tugev pauk!” rääkis kortermajas viiendal korrusel elav vanem härrasmees. Aknast välja vaadates tundus talle esmapilgul, et väljas on hakanud lund sadama, kuid lähemal vaatlusel selgus, et tegu oli pööningu soojutamiseks kasutatud puistevillaga. Majaelanik oli sunnitud hankima koormakatte, et päästa oma mööblit enam kui tõenäolise vihmavee sissetungi käest.

Mees arvas, et maja võis sattuda mingi õhupöörise keskele, sest üle linna on küll murdunud puid, kuid mitte midagi nii tõsist, nagu juhtus Jüri 30b majaga, mujal ei juhtunud.

Maja teisel korrusel elav naine rääkis, et kuulis samuti kella kuue ajal suurt pauku ja kartis kõige rohkem seda, et mõni puu on läbi akna vajunud. Köögiaknast oli aga näha, et majalt on hoopis katus pealt lennanud ning pere jaoks nii õnnetult, et nende auto jäi ainukesena selle alla.

„Seal oli teisi autosid ka, aga meie auto oli ainuke, millel „vedas“,“ ütles naine. Paar kuud tagasi sama autot remontinud töömehed nentisid, et ehkki masinat saaks parandada, läheks tööd liialt kalliks ning mõistlikum on Volvo maha kanda.

Umbes kella seitsme ajal hommikul langes katuselt veel ehitusdetaile ja telliskive. „Kella kuue ajal parkisid inimesed autod maja taha, pärast parkisid veel kaugemale,“ sõnas naine. Ta teadis rääkida, et ühe pargitud auto esipõrkerauale saigi saatuslikuks katuselt pudenenud telliskivi.

Kõige suurema imestuse osaliseks sai majaelanik aga siis, kui nägi, et maja taga asuva lasteaia lapsed lõuna ajal rahulikult väljas jalutasid. „Õnneks ma oma last lasteaeda ei viinud, aga lapsed olid selle suure tormiga lõuna ajal väljas,“ jutustas ta. „See on ikka veider, kui katus lendab ära polikliiniku juurde, aga nemad jalutavad.“

Oht püsis tunde
Häirekeskus sai õnnetuse kohta teate kell 6.03 hommikul ning asus sündmuspaigal tänavalt katusetükke koristama kella poole seitsme paiku. Majaesine piirati (osaliselt) hoiatavate lintidega, mis aga jätkuvale tormile kiiresti alla vandusid. Sellega teisipäeval väljakutsetega ülimalt koormatud päästjate töö esiotsa ka piirdus.

LõunaLehte hämmastas aga asjaolu, et kuigi õnnetus juhtus kortermaja juures kell 6 hommikul, ei hoolitsenud seal hommikupoolikul LõunaLehe kohaloleku ajal inimeste ohutuse eest mitme tunni jooksul mitte keegi. Jüri 30b ümber liikus hommikupoolikul nii majaelanikke kui niisama uudishimulikke ja pildistajaid, samal ajal lohistas tuul teravaservalisi plekktahvleid ja turritavate naeltega puidutükke ning katusel kiikusid vaid servapidi selle küljes kinniolevad detailid, justkui oodates momenti, mil tuul neist haarab, et mõni läheduses – sealhulgas liiklusele igati avatud Jüri tänaval – liikuv inimene sõna otseses mõttes pooleks lõigata.

Ennelõunal ilmus päästeauto Jüri 22 juurde, kus inimestele tekitas muret tuule käes mõnevõrra lahti rebenenud katteplekk katuseservas. Päästjad nentisid, et ei saa midagi teha. Kui LõunaLehe ajakirjanik juhtis nende tähelepanu naabruses olevale palju ohtlikumale Jüri 30b-le, nõustusid päästetöötajad, et olukord oli maja ümbruses ning tänaval ohtlik ka mitmeid tunde pärast katuse langemist, kuid suurt midagi selle vastu ette võtta ajal, mil tuul oli endiselt väga tugev, tema sõnul ei saanud. See oleks ka päästjatele liiga ohtlik olnud. Päästetöötajad arvasid, et mõistlik olnuks Jüri tänav selleks ajaks kinni panna, aga selleks oleks pidanud kas politsei või avalik võim sekkuma. Päästjatel olid kibekiired töötunnid: neljaliikmeline komando sai järjest väljakutseid eemaldama teele murdunud puid ja kõrvaldama muid kahjustusi.

Linnavalitsus reageeris sündmustest teavitamise osas operatiivselt: juba kell pool 10 teatati pressiteate vahendusel juhtunust. Linnapea Jüri Kaver kinnitas, et linnavalitsus pakub katuseta jäänud maja elanikele vajaduse korral abi. Ka tõdes Kaver, et juhtunu tuletas ilmselt paljudele meelde, kui vajalik on oma vara kindlustada.

Keskpäeva paiku, mil tugevam tuul oli vaibunud, asusid päästekeskuse töötajad siiski Jüri 30b katust võimaluste piires ohutumaks muutma. Siis sai katuserusude alla mattunud Volvo omanik päästjate abil ka oma masina kätte, ka tõmmati üles uued hoiatavad lindid. Ent küsimus jäi: miks ei olnud hommikutundidel sündmuspaigal näha näiteks politsei või linnavalitsuse esindajaid – et mõni institutsioon oleks rahvast ka püsiva ohu eest hoiatanud?

„Nimetatud juhtumist politseid ei teavitatud,” sõnas Lõuna prefektuuri esindaja Kerly Peitel. „Selliste juhtumite korral oleks esmaõige pöörduda päästeameti poole telefonil 112. Kui on tarvidus liikluse sulgemiseks, siis sellega tegeleb politsei. Päästeamet hindab kohapeal olukorda ja edastab info liikluse sulgemise vajaduse kohta siis juba ise politseile.”

Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialisti Arved Breidaks leidis, et korra ja ohutuse tagamine sündmuspaigal ei ole sellise juhtumi korral linnavalitsuse ülesanne.

Linnavalitsuse esindaja päris ise Lõuna päästekeskuselt: kas Võru linnavalitsuse esindaja(d) pidanuks sündmuspaigal kohal olema ja milline roll olnuks ametnikul seal täita?

„Päästjate ülesanne piirdus ohtliku ala märgistamisega,” vastas päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik. „Maja omanik või omanikud peavad ise leidma võimalused hoone taastamiseks ning ohtude kõrvaldamiseks ja kaasama selleks vastava ala spetsialiste. Kui majaomanikud peavad vajalikuks või ei tule ise toime, siis saavad nad kindlasti abi taotlemiseks linna poole pöörduda.”

Mis puutub linnalt abi taotlemisse ja linnavalitsuse lubadusse majaelanikke aidata, siis tuleb siinkohal mängu veel üks seik. Nimelt teatas linnavalitsus LõunaLehe allika sõnul Jüri 30b elanikele, et majaümbrus peab olema rusudest koristatud hiljemalt kolmapäeva hommikuks. Ning kui tahetakse, et linnavalitsus selle korraldaks, tuleb ühistul tasuda enam kui 2000 eurot. Majaelanikud otsustasid siiski saada hakkama omal jõul ja lõpetasid koristamise enne keskööd.

Jüri 30b teise korruse elaniku andmetel oli nende maja kindlustatud ning loodetavasti saab vähemalt katus kindlustuse abil taastatud. Millal see aga toimuda võiks, ei tea praegu keegi.

 

Ajateenijad tormiga metsalaagris?
Sel nädalal on kaks Kuperjanovi pataljoni ajateenijate üksust väljaõppel metsalaagris. Neist nii mõnegi lähedased tundsid muret, kas ja kuidas on tormi ajal metsas tagatud noorte meeste turvalisus – võib ju tormist murtud puu ajateenijaid täistuubitud telgile langeda ja üliraskeid tagajärgi põhjustada. Või toodi noormehed tormi ajaks ajutiselt kasarmusse?

„Tormist tulenevalt väljaõpet ei katkestatud, kuid üksused paigutati ümber lagedatele aladele, et vältida tormi tagajärjel murduvate puude ohtlikuks muutumist,” selgitas Lõuna kaitseringkonna teabeohvitser Jaanika Ojakõiv. (LL)

 

Autor: MARIA GONJAK, VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/02/2014 11:56:13