Kalle Jürgenson (vasakul) kuulab valla esindaja Kuldar Leisi avaldust. Foto: Urmas Paidre

Teisipäeva õhtul kogunesid Mammaste kooli ja lasteaia saali Põlva vallajuhid ning Mammaste kooli direktor, et üheskoos õpetajate, lapsevanemate ja kooli hoolekoguga arutada vaid napilt neli kuud ametis olnud direktori Kalle Jürgensoni ametist vabastamise asjaolusid. Emotsionaalselt kulgenud koosolek vallajuhtide otsust ei muutnud.

Mõni minut enne avaliku koosoleku algust olid saalis nii kooli direktor Kalle Jürgenson ja hoolekogu liikmed kui ka valla juhtkond eesotsas vallavanema Georg Pelisaare ja vallavolikogu esimehe Kuldar Leisiga. Viimane tegi ka valla poolt esimese avalduse ning soovis juba eos summutada varem levinud jutte, justkui oleks Kalle Jürgensoni ametist vabastamise taga midagi poliitilist või on seda kohta vaja kellelegi teisele. „See ei ole võimalik ja isegi kui keegi meist seda sooviks, siis ma ei laseks seda läbi,“ sõnas Leis.

Järgmisena sõna saanud vallavanem Georg Pelisaar nimetas ennast tekkinud olukorras kurja juureks, ehkki rõhutas, et otsuse tegemisel ei jäänud tal muud üle kui toetuda oma eelkäija Mati Meeliste kogutud materjalidele. Meeliste etteheidetest rääkis vallavanem ka Jürgensoniga ning pidi nentima, et osa neist on tekkinud vallavalitsuse ja kooli kesise koostöö tõttu. Pelisaare sõnul räägiti Jürgensoniga pikalt ning jõuti kokkuleppele, et kooli direktor lahkub poolte kokkuleppel.

Pelisaare arvates oli küll veider, et Jürgenson ilmus viimasele tööandja-töövõtja vestlusele koos ajakirjanikuga, kuid sellest hoolimata kokkulepe sündis. „Ma loodan, et Mammaste kool saab konkursiga uue ja hea direktori, ja ma loodan, et Mammaste kool ei kaota seeläbi oma mainet, vaid vastupidi, kool hoiab kokku ja mitte miski ei välista Kalle Jürgensonil kandideerida ka uuel konkursil.“ Pelisaare viimasele avaldusele järgnes rahva mõneti irooniline aplaus.

Koosolekut ohjanud hoolekogu liige Toomas Nigola juhtis vallavanema tähelepanu sellele, et kõiki saali kogunenud inimesi huvitab enim aga küsimus, mida Jürgensonile direktorina ette heideti.

Ebakorrektsed dokumendid
Etteheidete seast jäi kõlama vormistatud dokumentide ebakorrektsus ning töötajate töölepinguisse muudatuste mitte tegemine, samuti tööandja autoriteedi õõnestamine mitmete suhtluskanalite kaudu, ning kõige tähtsamana kooli eelarveliste vahendite valesti hindamine.

„Töötaja on sõlminud lepinguid, mille osas puudusid Põlva valla eelarves vajalikud vahendid ja mille osas ei olnud koolipidajaga eelnevalt kokku lepitud. Töötaja vastutustundetust töökohustuste täitmisel kinnitab veel asjaolu, et töötaja ei ole pidanud vajalikuks võtta koolile vahendite hankimisel võrdlevaid hinnapakkumisi,“ seisis Meeliste etteheidetes. Lisaks oli välja toodud, et Jürgensoni isikuomadused, nagu vastutustundetus, ebatäpsus ning ebakorrektsus, ei ole koolijuhile sobivad.

Endine Põlva valla haridus- ja kultuurinõunik Eve Sokk lisas, et juhtumeid, mil dokumendid olid ebakorrektsed, oli palju ning olukord ei muutunud hoolimata korduvatest märkustest. Nii nägi ta oma sõnade kohaselt näiteks töölepinguid, mis olid kahepoolselt allkirjastamata ning millel polnud ka digiallkirja märget ja tõendit.

Tüli tõi eelarve
Pikalt vaikinud ning lõpuks sõna saanud Jürgenson alustas talle tehtud etteheidete ümberlükkamist just töölepingutest: „Tõepoolest, kui otsida, siis leiab. Digitaalselt allkirjastatud lepingul oli see kursiivis kiri „allkirjastatud digitaalselt“ puudu. Süüdi. Aga leping kehtis. Nii et töölepingute jutt on natuke tuulest toodud.“

Oma isikuomaduste ebasobivust ei osanud direktor kommenteerida, kuid siinkohal tuli Jürgensonile appi naishääl rahva seast: „Mina võin kommenteerida. Minu arvates iseloomustab kogu see süüdistuste pagas ühte hingega väga kooli küljes kinni olevat direktorit, kes ei taha alluda rumalustele ja kes kümne küünega võitleb selle eest, et see kool oleks tasemel ja et see kool oleks jätkusuutlik.“

Peamine, mille pärast aga Meeliste ja Jürgensoni vahelt must kass läbi oli jooksnud, puudutas eelarvet. Jürgenson seletas, et kui ta oleks tööleasumise järel (augustis) teadnud, millises seisus oli eelarves töötasude artikkel, oleks ta sõlminud mõne lepingu teistsuguse palgasuurusega, kuid eelarve jõudis tema kätte alles septembri keskel. „Siis sain ma hakata arvutama, millises seisus on eelarve, ja sealt meil tekkisidki lahkhelid Mati Meelistega. Kõikides positsioonides meie kooli eelarves, kust me maksame töötasusid, haigutas kokku 22 000 euro suurune miinus. See on üle ühe kuu väljamakse brutosummas, mida me teeme palgapäeval. Eelarve oli seisus, kus detsembris ei oleks saanud maksta palka mitte kellelegi,“ rääkis Jürgenson.

„Kui ma võtsin koolis kehtivad töötasumäärad, mis direktor oli kehtestanud, ja kui ma hakkasin raamatupidajaga neist palkadest rääkima, siis raamatupidaja ei saanud aru, mis käskkirjast ma räägin. Valla raamatupidamine nägi koolis kehtivat palgakorraldust septembri keskel esimest korda. Selleks ajaks olid nad kaheksa kuud teinud selle järgi väljamakseid,“ seletas Jürgenson miinuse tekkimist.

Pooltevahelise kokkuleppega nõustus Jürgenson oma sõnade kohaselt sellepärast, et mitte sõdida Pelisaarega eelmise vallavanema töö pärast ning vältida kooli maine kahjustumist.

Oma uuesti kandideerimise direktorikohale jättis Jürgenson lahtiseks. „Aga kui minult küsida otse, kas ma tahaksin siin koolis töötada, siis sõbrad, ma olen 53-aastane, uskuge mind, ma ei lähe kooli direktoriks, et olla seal neli kuud. Ma ei ole enam nii noor,“ tõdes ta.

Õpetajate ja hoolekogu vankumatu toetus
Sõna võttis ka kooli hoolekogu aseesimees Eduard Parhomenko, kes kinnitas, et Jürgensonil on kooli hoolekogu täielik toetus ning seda oleks pidanud vallavalitsus ka arvestama. „Minu meelest enamik etteheiteid on väga tugevalt vaieldavad ja subjektiivsed ja ilmselt nad pole seotud eeskätt kooli direktori isikuomadustega, vaid sama palju ka Meeliste isikuomadustega, ja ei saa neid võtta tõsiste argumentidena,“ leidis hoolekogu esindaja.

Kahtlemata on Jürgensonil ka õpetajate ja lapsevanemate maruline toetus, mille võttis hästi kokku õpetaja Anar Anijalg: „Me oleme väga rahul oma direktoriga, meil on olnud töörahu. Praegu on jõuluaeg, sõjad lõppevad jõuludeks, meie palume rahu teilt ja me tahame õpetada. Me armastame oma kooli ja meil on nii tore direktor, lapsed hoiavad kõik pöialt talle täna öösel. Palun, ärge võtke meie direktorit ära.“

Pelisaar ütles, et üks asi on see, mis paistab õpetajatele ja õpilastele, teine asi on see, mis paistab tööandjale. „Kui te täna küsite, et kas nüüd Kalle Jürgenson jääb ametisse, ma ütleksin nii, et ma oleksin ülimalt hambutu juht, kui ma muudaksin päevapealt oma otsust,“ sõnas vallavanem.

Rahva seast kostnud ettepaneku korjanduse korraldamiseks, et Pelisaar hambutuks jäämise korral ikka uued hambad saaks, vaigistas koosolekut juhatanud Toomas Nigola, võttes koosoleku kokku lootusega, et segastel aegadel leitaks koolile siiski parim võimalik lahendus.

 

 

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 11/02/2014 12:37:14