Kahjutuli räsis astelpajukuninga mõisamaja
Möödunud neljapäeva esimestel minutitel, öösel kell 00.10 teatati häirekeskusele tulekahjust Võrumaal Sõmerpalu vallas Sõmerpalu alevikus asuvas mõisahoones. Põlema oli süttinud skandaalse astelpajukuninga Lauri Aaspõllu mõisahäärber.
Kui päästemeeskonnad kohale jõudsid, põles hoone pööningukorrusel katuse soojustus ja roovitus. Tulekollete leidmiseks ja kustutamiseks tuli päästjatel katusekonstruktsioone avada 50 ruutmeetri ulatuses ning kustutustöödega jõuti ühele poole kolmveerand neli varahommikul.
Muinsuskaitse all oleva mõisahoone põlengus sai kannatada ligi 100 ruutmeetrit katusekonstruktsioone. Menetlusinspektori hinnangul põhjustas tulekahju ahju ja korstna vahel olev katkine suitsutoru. Nimelt leidis inspektor, et hoone ühe ahju slepe ehk suitsutoru peal olid kivid täiesti lahti ning mõradest pääseski tuli vahelaele, teatas Lõuna päästekeskus. Kui mõisaomanik Lauri Aaspõllult küsiti akti, mis tõestaks kutselise korstnapühkija tehtud töid, siis seda tal kahjuks ette näidata ei olnud ning see tõi kaasa väärteomenetluse ja trahvi.
Mõisa olukorraga kohapeal tutvumas käinud muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor Kersti Siim ütles, et esimese tööna tuleks 19. sajandil ehitatud mõisahoone omanikul panna katusele peale ajutine kate, mis hoiaks ära sademed ja kõik muu, mis võiks hoonet kahjustada. „Kui talv läbi saab ja ilmad natuke soojemaks lähevad, siis võiks edasi planeerida, kuidas parandustöid teha ja mis edasi saab,“ tõdes ta.
Kultuurimälestiste riiklikusse registris on Sõmerpalu mõisa seisund pärast põlengut hinnatud halvaks. „Halb on eelkõige sellepärast, et see õnnetus juhtus. See on põhjus, miks seisukorda hetkel niimoodi hinnatud sai,“ sõnas Siim.
Mõisaomanik Lauri Aaspõllu põlengut kommenteerida ei soovinud. „Minust on varem kirjutatud hästi palju ja sageli hästi valesti, mis tekitas meile väga suurt kahju ja eriti kahjustas astelpajukasvatust, seetõttu olen ma juba päris ammu vastu võtnud otsuse, et ma ei soovi suhelda mitte ühegi ajalehega oma elu jooksul,“ lausus ta.
Aktivist või aferist?
Tuleval teisipäeval oma 50. sünnipäeva ehk esimest suurt juubelit tähistav Lauri Aaspõllu on värvikas kuju, kel ajakirjandusega ilmselt tõesti korralik kana kitkuda. Tema nimi käib läbi paljudest põllumajanduse, eeskätt astelpajukasvatusega seotud artiklitest ning muu hulgas on teda neis nimetatud aferistiks ja petturiks. Võimalik, et see on üks põhjuseid, miks mees kasutab viimastel aastatel hoopis Lauri Andresseli nime.
Eeskätt teatakse Aaspõllut kui meest, kes 1990ndatel meelitas nakatava jutuga paljusid inimesi astelpaju-usku: lubas suuri kasumeid ja sajad maaettevõtjad rajasidki tema käest ostetud taimedega astelpajuistandusi. Paraku aga ei võetud seda tervislikku marja Eestis omaks, astelpajukuningas ise ei suutnud korraldada ka turundust ja saagi müüki ning astelpajuvaimustusest sai -ahastus. Nii ei taha paljud omal ajal tulutult astelpajukasvatusse raha paigutanud eestlased tänini sellest taimest midagi teada.
2000. aastal koos Sõmerpalu Agroga Sõmerpalu mõisa ostnud lennukate mõtetega mees on muide õppinud režissööriks ja muu hulgas oli ta 1986. aastal linastunud omaaegse menufilmi, Põlvamaal Tilsis filmitud „Naerata ometi” režissööri assistent. Omal ajal on Aaspõllu olnud ka omakandimehest põllumajandusministri Ivari Padari nõunik ning Juhan Partsi konkurent Res Publica esimehe valimisel.
Aaspõllu-Andresseli sotsiaalvõrgustiku kontol on mees oma töökohaks märkinud Hippophae rhamnoides L – tegu on hariliku astelpaju ladinakeelse nimetusega.
Autor: MARIA GONJAK, VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 12/12/2016 14:47:36