Eestis elav briti ajakirjanik ja kolumnist, Eestist sotside nimekirjas europarlamenti pürgiv Abdul Turay rääkis majanduskonverentsil immmigratsiooniteemal. Foto: Malle Elvet

Tallinnas peetud VI majanduskonverentsil „Suur-Eesti“ otsisid väärikad esinejad, kelle hulgas valdavalt välimaised mainekad kolumnistid ja arvamusliidrid, samuti Eestis tegutsevad ettevõtjad ja spetsialistid, eri vaatenurkadest vastust küsimusele, kuidas muuta geograafiliselt väike Eesti vaimselt ja majanduslikult suureks.

Avasõnad ütles korraldajate poolt advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene juhtivpartner Aare Tark. „Kuidas saame teha Eestit suuremaks? Milline on väike, milline suur Eesti? Geograafiliselt ja inimeste arvult oleme kindlasti väike. Eesti on sajandi jooksul Vene tsaaririigi ääremaast muutunud iseseisvaks korrastatud majandusega, innovaatiliseks, IT rakendamisel ja juurutamisel edukaks riigiks, me asusime eelmisel aastal vallutama kosmost,“ tõi ta esile positiivset. „Samas on palju räägitud kahanemisest: majanduskasv, tööjõuline elanikkond, sündimus.“
Tark kutsus üles ühiselt mõtlema, mida teha Eesti tuleviku nimel, otsima koos ideid ja mõtteid, kuidas jääda ellu teravas majanduskonkurentsis ja kuidas luua elamisväärne keskkond meile endile, lastele ja lastelastele.
Oma videosõnumi saatis konverentsipäeval ELi esindajana USAs G7 valuutafondi kevadkoosolekul viibinud Euroopa komisjoni asepresident Siim Kallas. „Eduka välismajanduse võti on kodus. Selleks on meie kõrgharitud inimesed, nende töökus, kohusetundlikkus, tarkus, innovaatilisus. Et muuta oma Eestit konkurentsivõimelisemaks, tuleb teha rohkem investeeringuid, mis loovad töökohti. Usaldusväärne investeerimiskeskkond on suure tähtsusega. Investeeringute saamisel võidavad need maad, mille usaldusväärsuses ei kahelda. Väikese riigi võimalused on midagi teha teistmoodi, et saada vaimselt ja majanduslikult suuremaks. Heaks eelduseks paremini hakkama saada on naeratus ja avatus suhtlemisel,“ rääkis Kallas oma lühiettekandes „Maailm ja Suur-Eesti“.

Tugevaks talaks e-lahendused
Optimistlik lennukas vaim läbis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka ettekannet „E-lahendused kui Eesti võimalus maailmas läbi lüüa“. Ta kõrvutas oma kogemuste najal e-lahenduste alal Eestit ja Jaapanit.
„Jaapan on tehnoloogiliselt hästi arenenud riik, kus toodetakse tipptasemel tehnikat. Kuid Jaapan ei kasuta infosüsteemides ID-kaarti, neil pole seda. Tänapäeval käib aga kiire operatiivne suhtlus digitaalselt allkirjastatud dokumentidega. Ei pea äritegevuseks füüsiliselt kohal olema, kõiksuguseid lepinguid saab allkirjastada digitaalselt. Eestis on kõik see olemas, ID-kaardi abil digiallkirju hakati kasutama juba 1999. aastal. Jaapan saab meilt ID-kaardi kasutuselevõttu õppida,“ tundis Kotka uhkust Eesti kui hästi arenenud e-lahendustega riigi üle.
IT-alane edukus võimaldab igapäevaelus aktiivselt suhelda kogu maailmaga. „Kui süsteemid omavahel ei suhtle, pole neist kasu. IT on see, mille abil saab investeerida mistahes riigis. Eestil on potentsiaali müüa välja oma IT-lahendusi,“ tõdes Kotka. Ta rõhutas, et digimaailmas saame olla igal pool ja lahendada kiiresti igapäevaprobleeme. Tema lennukas visuaalne kontseptsioon on ehitada riik, mis mahub inimeste taskusse (näiteks moodne telefon), et juurde saada Eestiga seonduvaid inimesi.
Ligi veerandsada aastat Eesti ja siinsete inimestega suhelnud ajalehe The Economist Kesk- ja Ida-Euroopa vanemtoimetaja Edward Lucas, paljude Euroopa majandusartiklite ja -raamatute autor, arutles Londonis lehetoimetuse kabinetis oma videoettekandes teemal „Nägemus Eestist ja eestlaste majanduspsühholoogiast“ eestlaste majandustegevuse üle pikkade aastate vältel.
„Eestile omane hierarhia puudumine on suurepärane võimalus inimestega kiire ühenduse saamiseks. Teie eeliseks tugevas majanduskonkurentsis on see, et olete muutustele avatud, innovaatilised, uute tehnoloogiate kasutuselevõtjad. Tuntust on toonud Eestile e-valitsus. Saate pidada vaidlusi elektrooniliselt. E-lahendusi saab konkurentsieelisena ärimaailmas ära kasutada,“ viitas ka britt Eesti hästi arenenud IT-valdkonnale.
Lucas tõi esile veel eestlastele omaseid jooni nagu töökus, edasipüüdlikkus, ressursside kokkuhoidlik ja maksimaalne kasutamine, järjekindlus, tugev ellujäämisinstinkt ja saame-hakkama-mentaliteet, nutikus ja arusaamine, et tulemuste saavutamiseks tuleb vaeva näha, et ükski asi ei tule iseenesest.
„Ressursid, maa ja inimesed on piiratud. Eesti turg veel areneb, et jõuda rohkem maailma ja et teiste riikide ettevõtjad teeksid rohkem investeeringuid Eestisse. Peate oma kvaliteetsetele toodetele tegema Euroopas turule jõudmiseks rohkem reklaami. Teil on suurepärased käsitöötooted, mille vastu on mujal elavatel inimestel suur huvi,“ jutustas Lucas.
Ta märkis ka, et Eesti peaks oma immigratsioonipoliitika muutma leebemaks, et saada mujalt riikidest kõrgetasemelisi spetsialiste, kes näevad Eestis oma äritegevuseks häid eeliseid. Samuti peaks muutma lihtsamaks mujalt tulevate oskustööliste Eestisse toomist. Suuremat rõhku peaks paremaks suhtlemiseks panema rohkemate keelte oskusele.

Maailmale avatumaks
Aastakümnete pikkune praktiline ärikogemus Eestis on Indoneesias Jaava saarel sündinud hindul Sonny Aswanil. Inglismaal õppinud ja 18 aasta eest Eestis äritegevust alustanud (omandas Balti manufaktuuri ja Kehra paberivabriku, viimane on maailma turul edukalt tegutsev Kehra Horizon PulpPaper) Aswani on jõukal järjel mees, kes peamiselt elab maailma kalleimaks linnaks peetavas Singapuris ja on seal Eesti aukonsul. Viimasel ajal on singapurlasest ärimees tähelepanu pälvinud endisesse KGB majja Tallinnas luksuskorterite rajamise ja oma Bali saare villas meie presidendiprouale Evelin Ilvesele kuuenädalase puhkuse võimaldamisega. Majanduskonverentsil vaagis ta teemat „Eesti suurelt Aasias: utoopia või võimalus?“.
„Eestis on palju suurepäraseid tooteid. See on valdkond, mida peab edasi arendama,“ märkis ta.
„Eesti peaks hõlbustama mujalt riikidest tulevate andekate noorte sisserännet. Siin on raske saada tööluba, lõunamaalastele on kliima külm, erinevad on ka toitumisharjumused, palju on bürokraatiat,“ tõi ta välja talentide sisserännet mõjutavaid tegureid.
Singapurlane soovitas Eestisse ehitada maailmaklassi sadama, samuti tooks rohkesti raha ja töökohti juurde võimas konverentsikeskus. „Hästi toimiv konverentsikeskus tooks ühe dollari kulu peale sisse seitse dollarit. Oma koht tuleb Eestil tihedas majanduskonkurentsis välja võidelda. Rohkem tuleks kasutada teiste riikide eksperte. Tallinnast võiks saada suuremat sorti Cargo-keskus, Euroopa transpordipealinn, suur risttee Aasia ja Euroopa vahel. Majandustegevuses tuleks rohkem keskenduda sidemetele Kagu-Aasiaga,“ pakkus ta ideid, muu hulgas keskendumist mõnele suurele asjale, mida hästi teha.

Luua ligitõmbav keskkond
Teemal „Immigratsioonipoliitika tugevused ja nõrkused“ arutlesid kolumnistidena Eesti meedias kirjutavad Rootsis kasvanud endine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik, Šveitsi ajaloolane ja ettevõtja Kaspar Näf, Soome Yle raadio diplomaatiline korrespondent Jarmo Mäkela ja südame kutsel elujärjega Suurbritanniast Eestisse jõudnud ajakirjanik Abdul Turay. Kõigil neil on ka oma otsesed pikaajalised kogemused Eestist.
„Eesti peab ise leidma oma õigema tee. Väljaränne tuleb rohkem fookusesse tõsta. Et pidurdada väljarännet, tuleb selle küsimusega väga palju tegeleda. Riik tuleb muuta jõukamaks, tuleb tõsta töötajate palkasid kodumaal. Riigil tuleb pöörata rohkem tähelepanu inimeste heaolu (pensionid ja lastetoetused, arstiabi kättesaadavus, haridus) ja üldise elukeskkonna parandamisele kogu riigis. Lõimumine on keeruline teema, kuid sellega peab veel rohkem ja tõsisemalt tegelema. Integratsioonipoliitika on valus teema,“ rääkis Männik.
Ta leidis, et Eesti ja eestlased on rohkem Euroopa kui heaolumaana teatud Rootsi. „Immigratsioonis tuleb teha vahet, kas sisserändajad on hea ettevalmistusega tööjõud, oskustöölised või teistest riikidest põgenikud,“ lisas ta.
„Šveitsi edu alus pole mitte migratsioon, vaid demokraatlik ühiskond. Ühiskond saab mõjutada poliitilist protsessi kõrgel tasemel diskussioonide kaudu. Välismaa ettevõtted ja riiki sisse toodavad lihttöölised saavad muuta riigi rikkamaks. Alpides on näiteks tunnelid ja raudteed rajatud välistööjõuga. Palju kasutatakse lepingulisi hooajatöölisi. Eesti ja Šveits on territooriumilt ühesuurused. Šveitsis on vähe põllumaad, tuleb edendada teisi valdkondi, kus luuakse väärtusi. Kõrged kinnisvarahinnad reguleerivad omal moel inimeste sisserännet. Olulisel kohal on innovatsioon. Kui mingis ettevõttes tekib kriitiline seis, otsitakse uusi lahendusi, tuuakse ka proffe teistest riikidest, ettevõtluses on vaba õhkkond,“ jutustas Kaspar Näf ladusas eesti keeles.
Kuidas reguleeritakse tööjõu sisserännet ja elamislubade andmist Soomes, rääkis Jarmo Mäkela. „Soome tahab tööjõudu valikuliselt, sisserändepoliitika on küllaltki hästi planeeritud. Soome saab 5000 töö- ja elamisloa taotlust aastas. Need inimesed, keda Soome tööjõuna vajab, saavad ka lihtsamini integreeruda Soome ühiskonda. Sadadele öeldakse ka ära, need on enamasti inimesed väljastpoolt ELi riike. Probleeme on ka ebaseadusliku sisserände ja musta tööjõuga.“ Ta lisas, et Eestis on välismaalastest sisserändajate kartus suurem kui Soomes. „Soomes on omavalitsustel suur vastutus selle eest, et selgitada, millise töö tegijaid piirkonnas reaalselt napib.“
„Eesti on väike, kuid innovaatiline. Eesti on vaimult suur, hästi arenenud infotehnoloogia ja tugevate tarkvaraspetsialistide olemasolu võimaldab tööd teha ükskõik millises geograafilises punktis. Eestisse on vaja saada rohkem investeeringuid. Vaja on tugevat ja toimivat sisserändepoliitikat. Kindlasti ei suuda Eesti vastu võtta sellist põgeniketulva mujalt nagu näiteks Rootsi. Minu sünnimaa Inglismaa tuleb suurte sissetulevate hordidega toime. Arutelusid sisserändepoliitikast on vaja rohkem, et tekiks uusi mõtteid,“ arutles Eesti karmi kliimaga kohanev briti ajakirjanik Abdul Turay.

Oligarh on Eesti rahvas
Konverentsil rääkijad ja kuulajate seast mõtteid avaldanud tõdesid, et Eesti arengu üks eeliseid on see, et siin pole oligarhe. Oligarh on Eesti rahvas. Väikese riigi konkurentsieelised on veel hea haridus, innovaatiline uus mõtlemine, kiirus (kiire mõtlemine) ja sotsiaalsetes suhetes rõhumine meie-süsteemile.
Konverentsiliste seas oli arvukalt omavalitsuste esindajaid kogu Eestist.
„Konverentsil kuuldus polnud midagi vapustavat uut, kuid seal kuuldu ergutas mõtlema, kuidas saada räägitust suuremat praktilist kasu aina ääremaastuvale Lõuna-Eestile. Konverents oli sisukas, mõtlemapanev. Kui Eestis on sama töö tegijatel suured palgavahed ja riik ei astu praktilisi samme selle vastu, et noored ärksamad inimesed Kagu-Eestist lähevad paremate elutingimuste otsingul Tallinna või Soome, siis juhtub nii nagu hurraapoliitika tagajärjel Eesti metsagagi. Riigi iseseisvumise järel müüdi Lõuna-Eestis maha paberipuu ja palgid, alles jäid küttepuud,“ ütles Valga linnapea Kalev Härk.
„Ei saa ju lihtsalt kopeerida kõike, mis mujal maailmas tehakse. Eesti peab leidma oma riigi tervikliku arengu heaks parima mudeli. Esmalt tuleb muuta riigisisest rännet ja majanduspoliitikat, et Tallinna areng ei toimuks nii tugevasti maapiirkondade arvelt. Oluline on muuta tööandjate suhtumist töötajatesse ja luua uusi töökohti, väärikat elukeskkonda,“ leidis Härk.
„Palju räägitakse, ka rahvusvahelisel tasandil, Eesti hästi arenenud ITst. Rohkem peab mõtlema selle peale, kuidas inimesed saaksid oma senistes püsielukohtades infotehnoloogia abil teha konkurentsivõimeliselt tööd nii oma maakonna, terve Eesti kui ka muu maailma jaoks. Praegune toimiv lahendus, et minnakse tööotsinguil maalt ära, viib drastiliselt piirkondade tühjenemisele. Elanike arv kahaneb kiiruga. Maale ja väiksematesse linnadesse jäävad eakad ja vähem kvalifitseeritud töötajad. Kinnisvarahinnad langevad. Mis saab aga edasi. Valitsus, omavalitsused ja majandusspetsialistid peavad mõtlema ja tegutsema eelkõige tervikliku Eesti arengu eest,“ valutab Valga linnapea südant Eesti ebaühtlase arengu pärast.

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 24/04/2014 10:22:38