Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Kas Sõnajalgade „külmutatud mõis” hakkab sulama?

Juba üle nelja aasta ärimeeste Sõnajalgade käes olevat Kuigatsi mõisa Valgamaal Puka vallas on kohalikud elanikud seni näinud vaid lagunemas, omanikud ise kinnitavad aga endiselt soovi mõis taastada, kuid tõsisemat ehitustegevust alustada veel ei plaani.

 

„Eraomand on Eesti riigis püha ja puutumatu. Omanik ise otsustab, millal ta midagi teeb. Lähtume oma tegevuses majanduslikest kaalutlustest,” lausub Andres Sõnajalg LõunaLehele külaelanike kriitikat kommenteerides. Samas tõrjub ta süüdistusi hoonete laokile jätmises: „Kuna tegemist on muinsuskaitseobjektiga, siis oleme teinud kõik selleks, et hoone säiliks.”

Valgamaa muinsuskaitseinspektor Mari-Liis Paris kinnitab, et hetkel on Sõnajalad valmis muinsuskaitsenõuetele alluma. „Palusin sulgeda hoonete lahtised avad ning katuseid korrastada,” lisab Paris.

„Hoone konserveerimistöid alustame kevadel,” lubab Andres Sõnajalg.

 

Sõnajalad täpseid plaane ei ava

Kohalikud elanikud on kahtlustanud, et Sõnajalad hankisid mõisa sooviga kompleks hiljem edasi müüa. Andres Sõnajalg kummutab kahtlused: „Me ei kavatse mõisa elama asuda, kuid hooned ostsime selleks, et need korda teha.”

Ebaperemeheliku käitumise näite leiab ta hoopis oma hoonete kõrval asuva vana meiereihoone näol. Ta kinnitab, et soovib lagunenud hoone omandada: „Tahame ka selle maja väärikalt taastada.”

Sõnajalgadele ei kuulu kõik endised mõisahooned. „Soovime mõisa taastada tervikliku kompleksina. Kavatseme teha koostööd teiste hoonete omanikega. Oleme juba leidnud ühist kõlapinda,” räägib Andres Sõnajalg.

Konkurentidele viidates ei nõustu ta kompleksiga seotud plaane täpsemalt valgustama. Ta möönab siiski, et tõenäoliselt panustatakse mõisaturismile.

Esialgu veel tõsisemat ehitustegevust ei plaanita. „Selle kevade prioriteediks on kontseptsiooni väljatöötamine. Mõisa taastamine on väga kulukas ning me soovime  saavutada parima tulemuse,” selgitab ta.

 

Külaelanikud on skeptilised

Kuigatsi raamatukogu juhataja Õnne Paimre ja Kuigatsi külamaja seltsi liige Katrin Kõiv on siiski mõisa tuleviku suhtes skeptilised: „Ka mõisa ostes rääkisid Sõnajalad suurtest ja ilusatest plaanidest, kuid siiani pole midagi tehtud.”

«Mõis on küla võlu ja valu. Sõnajalad on juba neli aastat lasknud laguneda

hoonetekompleksil, mis Kuigatsi küla territooriumist haarab suure maa-ala. Ilmselt on perekond Sõnajalad omandanud veel üle Eesti analoogseid objekte, mis samal moel amortiseeruvad,» kahtlustab Õnne Paimre.

Paimre ja Kõiv soovivad, et mõis hakkaks jälle elama. Mõisa tulevik võiks nende kujutluses olla seotud turismiga – hoonetesse saaks teha majutusruumid. Looduslikult on koht väga ilus ja perspektiivikas, siia saaks teha matkarajad – naabruses on Kuutsemägi ja Pühajärv. Tööealist elanikkonda on külas piisavalt, nad võiksid leida kohapeal tööd, leiavad naised.

Nii Paimre kui ka Kõiv on veendunud, et hoonete taastamine läheb aasta-aastalt järjest kallimaks.

Ka Puka vallavanem Heikki Kadaja tõdeb, et mõisahoonete taastamisel oleks vaja kiiresti tegutsema hakata. Vallavanem kinnitusel on Andres Sõnajalg viimasel ajal vallaga ühendust võtnud ja tegelenud dokumentatsiooni korrastamisega.

Samas on Sõnajalad tema sõnul avaldanud soovi erastada selle osa endise mõisa maadest, mis hetkel on valla omandis. Vald on valmis soovile vastu tulema. „Meil oleks väga hea meel, kui objekt taastatakse,” lausub Kadaja.

Kuigatsi (Koywatz) mõisa esmamainimine ulatub aastasse 1509. Mõisahoone pärineb 18. sajandist. Pärast mõisa võõrandamist tegutses seal külakool, mis 1975. aastast muudeti erikooliks. Kool lõpetas tegevuse 2001. aasta kevadel. Sama aasta sügisel korraldas Valga maavalitsus suulise enampakkumise erikooli hoonete müügiks. Kompleksi omandas Andres Sõnajala naine Siiri Sõnajalg 400 000 krooniga.

Andres ja Siiri ning Viivi ja Oleg Sõnajalg kogusid aastaid tagasi kuulsust vaimulikku muusikat esitades, hiljem tegelesid nad auto- ja väärtpaberiäriga. Perekond asutas telejaama TV1, kuid jäid pärast börsikriisi selle aktsiatest ilma.

Seejärel on nad tegelnud maaäriga ja rajanud Saaremaale tuuleparki.

 

 

Autor: Egon Valdaru
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:07

Lisa kommentaar