Metssead Alaveski loomapargis. Foto: LL arhiiv

Aafrika seakatku juhtumid Lätis ja Leedus on sundinud veterinaar- ja toiduameti tegema loomapidajatele mitmeid ettekirjutusi, mis aitaks tõkestada seakatku leviku Eestisse. Võrumaal asuva Alaveski loomapargi esindaja sõnul on aga ameti nõudmisi väga raske täita.

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid seakatku juhtumite lisandumisest. Läinud nädala lõpus sai veterinaar- ja toiduamet Euroopa komisjonilt ka loa kehtestada Läti haiguskoldest 40 kilomeetri kaugusele ulatuv puhvertsoon – piirang jõustus sel nädalal. Sellesse tsooni jääb terve Valgamaa, Karksi vald Viljandimaal ja veel neli Võrumaa valda, mis piirnevad Valgamaaga.

Arvestades asjaolu, et Lätis Eesti piirist 15 km kaugusel on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid, kutsus Valga maavanem Margus Lepik kokku juhtrühma, et jõuda selgusele ennetusmeetmete osas Valgamaal. „Kuigi Aafrika seakatk on avastatud Lätist, peame meie seda siin käsitlema kui asjaolu, et see halb haigus on meie koduõuel. Valga kaugus Ērgème vallast on sama kui Nabala küla Kiili vallas Tallinna kesklinnast. Seega on väga oluline, et talupidajad ja jahimehed oleks informeeritud ohtudest ning abimeetmetest. Samuti on väga tähtis, et ametkondade tegevus oleks koordineeritud,“ ütles maavanem Lepik nõupidamisel.

Ta lisas, et sigade Aafrika katku Eestisse jõudmist tuleb pidada pigem tõenäoliseks. „Me ei taha külvata paanikat, aga peame olema võimelised efektiivselt tegutsema. Nii politsei, päästeamet, veterinaararstid kui kõik loomapidajad peavad teadma, mida ühes või teise olukorras teha,“ ütles maavanem.

Kuigi hetkel ei ole Eestis ühtegi juhtumit registreeritud, on veterinaar- ja toiduamet välja andnud käskkirja, mis keelab Eestis kodusigade ja farmis peetavate metssigade pidamise välitingimustes. Samuti tuleb hoida sisetingimustes sigade sööt ja joogivesi. Antud reegleid kontrollivad volitatud veterinaararstid.

Võrumaal Mõniste vallas asuva Alaveski loomapargi esindaja Rein Kõiv rääkis LõunaLehele, et veterinaar- ja toiduameti ettekirjutusi on pargil väga raske täita. Kõivu sõnul ei saa pargis elavaid metssigu sisetingimustes kuidagi pidada, sest sellega oleks loomad hukule määratud.

„See on natuke imelik nõudmine. Metssiga kuhugi lauta kinni panna, see oleks looma piinamine ... õiglasem ja ausam oleks sellele metsseale kuul pähe lasta. Kinnises ruumis metssead on määratud hukule,” ütles Kõiv.

Tema sõnul on kurb kogemus metssigade sisetingimustesse paigutamisel olnud ühel Valgamaa karjamõisal: „Nemad panid osa sigu lauta ja seal on ainult räbalad järgi.”

Kõiv on pidanud nõu Läti kolleegidega Līgatneloomapargist ning peab kummaliseks, et Lätis, kus Aafrika seakatku juhtumid on konkreetselt tuvastatud, taolisi nõudmisi kehtestatud ei ole. „Kuna me oleme ühtses Euroopa Liidus, siis peaks meie seadusandlus ja ettekirjutused olema kõik ühesugused,” arvas Kõiv.

Kuna on teada, et Aafrika seakatk levib edasi söödaga ning otsesel kokkupuutel haige seaga, siis on Alaveski loomapark oma sigade kaitseks ümbritsenud nad lisaks võrkaiale ka elektrikarjusega. „Meil on konkreetselt võrkaed umber, mis peaks otsekontakti piirama, ja paigaldasime ka elektrikarjused mõlemale poole. Hoiame metsa omasid meeter-poolteist aiast kaugemale ja sissepoole paigaldasime samuti sama kaugele elektrikarjuse, et omad sead oleks ka aiast kaugemal,” selgitas Kõiv. „Tekitasime n-ö kaks ja pool kuni kolm meetrit laia puhvertsooni, otsest kontakti ei tohiks olla.”

Lisaks märkis ta, et kuna Alaveski loomapark asub küla sees, kuhu metssead niigi harva juhtuvad, on nende elu pisut rahulikum. Kuidas katku levikut sööda kaudu takistada, peab Kõivu sõnul veel mõtlema. Ta tõi ühe variandina välja sööda läbikeetmise, ehkki selle tulemuslikkus pole teada.

Kõiv nentis, et Alaveski loomapark on veterinaar-ja toiduameti ettekirjutuste täitmisega hädas. „Veterinaaramet paneb kõik ulukid koduseaga ühele pulgale, aga uluk ei ole koduloom. Paraku on ametnikule seda väga raske selgeks teha,“ nentis ta.

 

Aafrika seakatk Baltimaades
* Läti põhjaosas Ērģeme vallas – Eesti piirist kümnekonna kilomeetri kaugusel – leiti hiljuti Aafrika katku surnud metssigu. Neilt oli haigus levinud samas asuvasse 60-pealisse seafarmi. Kõik need loomad hukati ja põletati tuleriidal.
* Läti informatsioonile reageeris Eesti veterinaar- ja toiduamet teatega sigade välitingimustes pidamise keelust 10 km raadiuses ida- ja lõunapiirist alates 18. juulist.
* Leedus nakatus möödunud nädalal 20 000-pealine seafarm. Kõik loomad hukati ja maeti farmi territooriumile.
* Aafrika seakatku levimise kiiruseks on hinnatud 300 km aastas. Vetameti peadirektori Ago Pärteli hinnangul võib arvata, et peatselt leitakse ka Eesti territooriumilt mõni Aafrika seakatku surnud metssiga.
* Põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et kui Aafrika seakatk peaks Eestisse jõudma, siis hävitamisele läinud sead hüvitatakse, kuid hüvitamisele ei kuulu erinevatest piirangutest tekkinud kahju.
Allikad: PM, LL, ERR

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 31/07/2014 10:45:20