Mitmed tähelepanelikud võrulased on augustikuus märganud Võrus Roosisaare silla juures viga saanud luigepoega. Kuidas abitut lindu aidata, kui erinevatelt ametitelt soovitud abi pole saadud, kuid aeg tiksub halastamatult sügise poole?

Kirumpää mees ja pea iga päev Roosisaare luiki külastav Enn märkas rohkem kui kaks nädalat tagasi, et üks luigepoeg on raskelt vigastatud ning seetõttu ka ülejäänud luigepere poolt tõrjutud. Enn ja mitmed teised soovivad õnnetut lindu aidata ja on nõus maksma ka ravi eest, kuid erinevad ametid soovitavad linnu hoopis rahule jätta.

Enn pakkus välja, et on kaks varianti, kuidas õnnetu lind viga võis saada. „Skuutripoisid mõni aeg tagasi kihutasid seal ringiratast nii, et poolemeetrine laine lõi vastu kive. Üks järeldus võib olla selline, et see luigepojakene sai vastu kivi löögi sellest lainest,“ arvas ta. „Teine variant on selline, et seal käivad suured koerad lahtiselt ringi ja ka nood võisid rünnata ja hammustada tiiba ja jalga. Ma ei tea, kas niiviisi on võimalik.“

Mehe sõnul ongi vigastatud nii linnu tiib kui ka jalg. „Luu ümarad otsad olid täiesti väljas, kuigi nüüd on sinna nahk peale kasvanud ja praegu enam nii hirmus ei ole. Samas on liikumine tal ikka väga raske. Mõned sammud teeb ja siis kükitab maha,“ ütles Enn ja lisas, et ka vees liikumine on luigel raskendatud. „Vasaku jalaga tõmbab kaks tõmmet ja selle haigega vaevalt ühe.“
Vigastuse tõttu on lind ka luigepere seas muutunud mustaks lambaks, rääkis Enn. „Kui inimesed neile süüa tulevad andma, siis nii ema kui isa lükkavad ta eemale, kuigi õhtuti on nad üldiselt ikka koos.“
Kui Enn abitut luigepoega märkas, hakkas ta kohe tegutsema. „Kõigepealt tuli inimene keskkonnakaitsest ja ütles, et tema võim siin peale ei hakka. Et neil ei ole võimu ja väge siin midagi teha,“ meenutas mees.
Seejärel helistas Enn keskkonnainspektsiooni valvetelefonile, kust talle vastati, et kui lind saab liikuda ja vees olla, siis pole asi tõsine. „Nemad hakkavad tegutsema siis, kui lind jääb pikali maha,” nentis ta. Mees teab kümmekonda inimest, kes oleks nõus luigepoja ravi eest maksma, kui teda veel ravida on võimalik, kuid sellest ei paista keegi – kliinikud ja erinevad ametid – huvitatud olevat.
Keskkonnaameti pressiesindaja Annika Remmeli sõnul tuleb juhul, kui tegemist on ilmselgelt vigastatud linnu või loomaga, teavitada sellest keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313, sealt juhendatakse inimest olukorra lahendamisel või edastatakse info asjaomastele institutsioonidele. Abitusse olukorda sattunud lindude ja metsloomade teemaga tegeleb edasi keskkonnaamet, kes sageli kaasab ka koostööpartnereid, nagu päästeamet, kohalikud jahimehed, politsei.

Remmeli sõnul on sageli sellistel puhkudel parimaks lahenduseks lasta olukorral ise selgineda. „Inimese kujundatud keskkonda sattunud metsloom või lind on segaduses ja hirmul, ta ei oska leida väljapääsu ning võib käituda ettearvamatult,“ ütles ta. Samuti peaks hoiduma igasugusest otsekontaktist (mets)loomadega, nagu näiteks silitamine, toitmine ja teise kohta viimine. Remmel lisas, et enamasti on näiliselt abitus olukorras lind või loom vaid inimese vaatekohast abitu.
Pressiesindaja selgitas, et kõige õigem oleks leitud loom või lind rahule jätta, temast eemalduda ning lasta looduslikel suhetel ja oludel rahulikult korralduda. „Metslooma või -linnu lähedusse pikemaks ajaks jäädes häirib inimene looduse normaalset toimimist, vanemate ja poegade vahelist suhtlust, teeb looma- või linnupoja röövloomadele kergemini kättesaadavaks ja harjutab linde või loomi neile ebatavaliste oludega,“ loetles Remmel.
Ta arvas, et küllap leiab enamikul juhtudel rahunenud ja tähelepanuta külaline ise olukorrast väljapääsu. „Võimalikke haigusi karta ja seetõttu paanikat tekitada on ülearune. Metsloomaga tuleb alati, igas olukorras lähedast kontakti vältida ja sellest hoida ka oma koduloomi. Maailm, eriti inimese enda elukeskkond, on paljusid haigusi täis ning üks ohtlikumaid tegevusi siin ilmas on just elamine,“ sõnas Remmel.

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 28/08/2014 11:43:49