LõunaLehel on varemgi tulnud tõdeda, et mis puudutab laste kaitset, siis ei oska või ei suuda Eesti riigisüsteem seda nii mõnigi kord õigeaegselt ja adekvaatselt teha. Nagu nähtub Eesti Päevalehe avalikustatud õõvastavast loost alaealise Põlvamaa tüdruku aastatepikkuse vägistamise ja temaga kaubitsemise kohta, on vastavad ametkonnad taas kord näidanud, et traagilistesse sündmustesse sekkumiseks napib kas pädevust või – mis veel hullem – tahtmist.

Sel suvel mõistis Tartu maakohus lühimenetluse korras ja kannatanu huvides suletud uste taga viis Lõuna-Eesti meest – Renee Kibildase (39), Silver Soku (50), Tarmo Priimägi (36), Rainer Kristersoni (38) ja Evar Laatsi (37) – süüdi inimkaubitsemises. 2011. aasta alguses võtsid mehed vabaduse tollal 14-aastaselt tüdrukult ja hakkasid teda oma kriminaalidest sõpradele müüma. On tõendatud, et kurjategijad kasutasid tüdruku kallal vägivalda, sundisid teda prostitutsioonile ning narkootikume ja alkoholi tarvitama.

Last ostnud kliendid olid süüdistatavate tutvusringkonnast. Praeguseks on alaealiselt seksi ostmine karistusseadustiku järgi karistatav kuritegu, kuid selle kuriteo toimepanemise ajal see veel ei kehtinud. 14-aastase lapsega seksuaalvahekorda astumine ei ole Eestis käsitletav ka pedofiiliana. Seega kõik need, kes tüdrukut ostsid, pääsesid vastutusest, märkis Eesti Päevaleht.

Koos teiste süüdistustega, mille hulgas olid ka lapsele narkootilise aine andmine, talle alkoholi andmine, tema peksmine, said süüdlased karistuseks 12 aastat vangistust, millest tuleb reaalselt ära kanda vastavalt kaheksa kuni üheksa aastat ja seitse kuud vangistust. Peale selle peavad Kibildas, Sokk, Priimägi ja Kristerson tasuma tüdrukule solidaarselt 150 000 eurot.

Moraalne kahju korvamatu
„Kannatanu tsiviilhagi 150 000 euro nõudes /.../ kajastatud asjaoludel hinnata põhjendatuks ja nõue /.../ hinnata õiglaseks hüvitiseks kannatanule kuritegeliku käitumisega põhjustatud kannatustega seonduva kahju korvamiseks (materiaalses väljenduses, moraalses tähenduses on kahju korvamatu),” on kirjas kohtuotsuse resolutiivosas.

Otsus ei ole Tartu kohtute esindaja Krista Tamme teatel veel jõustunud, kuna on vaidlustatud ja läinud Tartu ringkonnakohtu menetlusse. Ringkonnakohus teeb otsuse teatavaks 7. novembril.

Eesti Päevaleht on selle juhtumi kohta avaldanud hulga enam kui murettekitavaid fakte. Lehe andmetel pääses laps (kohtuotsuse kohaselt S., eestkostjaks inimkaubandusohvrite eestkosteorganisatsioon MTÜ Asalea – toim) inimkaubitsejate võrgu käest vaid tänu ühe kõrvalise isiku vastutustundlikule ja hoolivale käitumisele. Selle hetkeni, 2013. aasta alguseni, ei tulnud lapsele keegi appi. Tüdruk viidi seejärel oma elukohast – olgu siinkohal märgitud, et Põlvamaal – ära turvalisse paika ja talle määrati uus ametlik eestkostja.

Leht on juhtumit hiljem kajastanud ka oma sarjas „Kaotatud lapsed” ja märkinud, et lapse ema sõnade kohaselt teavitas ta S-i kadumisest politseid, sotsiaaltöötajat ja kooli, kuid miski ei muutunud – kuigi ametnikud teadsid isegi meeste nimesid. Väidetavalt ei mõistnud valla sotsiaaltöötaja, et tegu on inimkaubandusega, kuna tüdruk soovis ise meestega suhelda.

Põlva maavanem Ulla Preeden ütles Päevalehele, et kuna algatati kriminaalasi, siis asi maavalitsust ei puuduta. Tüdruk käis ajakirjanik Kadri Ibruse sõnade kohaselt ka alaealiste komisjonis, mille liikmed on maavalitsuse ametnikud ja Lõuna prefektuuri esindajad. Arutati tema koolist puudumist. Aga see, miks ta koolis ei käi, miks ta ei ole kodus ja miks politsei teda öösiti taga otsib, arutusele ei tulnud.

Maavanem teatas lehele, et tal pole seadusest tulenevat pädevust kõnealuse juhtumiga tegelemiseks. Samas märkis ta, et maavalitsuse seisukoht on juhtumi kohta sügavalt tauniv ja valla lastekaitsekorralduse osas viiakse läbi järelevalve. Päevaleht tõdes maavanema seisukohti kajastavas artiklis, et Preeden „ei suuda selgitada meestele müüdud lapse abita jätmist”.

Õiguskantsler ja laste ombudsman Indrek Teder nentis lehele juhtunu kohta, et pidevalt lastega töötaval inimesel peaks olema oskus seksuaalkuriteo ohvrit ära tunda ja et selliste küsimustega tegelemiseks alaealiste komisjon sobilik polegi.

Maavanemal pole seaduslikku pädevust
LõunaLeht uuris omakorda Põlva maavanemalt Ulla Preedenilt, kuidas maavanem ja maavalitsus kõnealust juhtumit uurivad, kas omavalitsuse sotsiaaltöötaja suhtes on algatatud järelevalve ja milline on maavanema hinnang sellisele õõvastavale juhtumile.

„Põlva maavalitsus möönab, et tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga ja leiab, et lastekaitsesüsteem Eestis vajab kiiret tõhustamist,” vastas maavanema nimel LõunaLehele asutuse avalike suhete nõunik Maret Reinumägi.

Tema sõnul ei ole maavanem algatanud konkreetse sotsiaaltöötaja üle teenistuslikku järelevalvet, kuna seaduse järgi saab seda teha vaid kohalik omavalitsus ja maavanemal pole selleks pädevust. „Küll aga on veel sel aastal maavanemal plaanis algatada haldusjärelevalve vallas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle,” märkis ta. „Haldusjärelevalve ei käsitle küll konkreetset juhtumit, kuid annab ülevaate vallas osutatavatest sotsiaalteenustest ja nende kvaliteedist.”

Reinumägi tõdes, et maavalitsus sai juhtumist teada alles Päevalehe ajakirjaniku käest ja kohus polnud maavalitsus juhtumi menetlemisse kaasanud. Ta soovis samas rõhutada, et info, nagu oleks tüdruku juhtum olnud arutlusel Põlvamaa alaealiste komisjonis, on vale ja eksitav.

„Põlva maavalitsus leiab, et oluline on juhtida tähelepanu lastekaitse kitsaskohtadele ja kiirele muudatuste vajadusele Eesti lastekaitsesüsteemis,” sõnas Maret Reinumägi lõpetuseks.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/09/2014 12:02:39