Setod kuningriigipäeval. Foto: Mari Leosk/LL arhiiv

Möödunud nädalal toimunud Seto Kongressil otsustati toetada ühtse Setomaa omavalitsuse loomist. Selle peamiste plussidena nähakse võimalust hoida ja arendada unikaalset seto kultuuri ning parandada piirkonna juhtimist. Praeguseks on kaks valda juba alustanud ühinemise heade ja halbade külgede kaalumist.

Setomaa valdade (Värska, Mikitamäe, Meremäe, Misso) ühinemisest on räägitud korduvalt varemgi. Aastal 2011 leidis toonane regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, et seto kultuuripärandit tuleb kahtlemata hoida, kuid kahtles, kas valdade ühinemine on just parim viis selleks. Riigikogu Setomaa toetusrühma liige Meelis Mälberg leidis siis, et ühinemine tekitaks palju küsimusi. Möödunud nädalal toimunud Seto Kongressil otsustati aga ühtse omavalitsuse loomist toetada.

Tavakodanik ei tohi kannatada
Värska vallavanem Raul Kudre kinnitas LõunaLehele, et tema suhtub Setomaa valdade ühinemisse positiivselt nii eraisiku kui ka vallavanemana. Ta märkis, et tegutsedes kagunurgas eraldi väikeste valdadena on võimalik paljutki korda saata, kuid vaadates ümberringi ja kaugemale, siis on näha, et põhjapoolsemad vallad libisevad eest ära. „Meil napib vahendeid palkade tõstmiseks ja investeeringuteks ning peamine, napib inimressurssi ehk kvalifitseeritud ametnikke, kes saaksid oma valdkondadega tegeleda,“ ütles Kudre. „Ametnik on väikeses vallas mitmekülgne talendikas inimene, kes peab haarama erinevaid teemasid ja kohe nendele lahendusi leidma. See omakorda vähendab efektiivsust ja inimeste rahulolu, kui mõni asi vastamata jääb.“

Kudre rääkis, et Setomaal on väga tugev kultuuriline identiteet ja ühtekuuluvustunne, mis looks hea aluse ühinemiseks ja kindlate eesmärkidega jätkamiseks. „Valdade ühinemine on sisuliselt strateegilise juhtimise ümberkorraldamine, millest ei tohi tavakodanik grammigi kaotada,” märkis ta. „Ta pigem peab tajuma mõne aja möödudes positiivsust investeeringute mahu kasvus ja mitmekülgsemate teenuste osas.“

Ta leidis ka, et sattudes mõne suurema valla koosseisu (näiteks Võru või Põlva), võib Setomaa kaotada oma identiteedi prioriteetsuse, jätkates aga eraldi väikestena jääb jõudu napiks. „See kõik annab kindlust selles, et ühises omavalitsuses on meil jõudu rohkem sellega tegelemiseks,“ tõdes Värska vallavanem.

Liitumine tasa ja targu
Kudrega sama meelt on ka Värska vallavolikogu esimees ja Seto Kongressi vanemate kogu peavanem Vello Saar, kes kinnitas, et on olnud ühtse omavalitsuse loomise poolt juba varem ja on ka nüüd. „Ma arvan, et pole õige selle teema puhul rääkida ühisest omavalitsuse loomisest piiride muutmise teel. Ma olen saanud selgeks või suutnud selgeks mõelda, et tegelik eesmärk on ümber kujundada juhtimistasand ja selle põhiliseks eesmärgiks on piirkonna strateegilise juhtimise parandamine. Tavakodaniku jaoks ei tohi ühegi teenuse kättesaadavus halveneda ning paranema peab eelkõige teenuse kvaliteet,“ sõnas ta.

Saare arvates ei ole õige oodata, et Setomaa vallad ühinevad ühekorraga. „Pigem on see ikka protsess ning arvan, et liikumine peaks toimuma kaalutletult ehk siis tasa ja targu,“ sõnas Vello Saar.

Vallavanem Kudre sõnul saavad omavalitsused praeguse seaduste järgi ainult ise otsustada selle üle, kellega nad soovivad liituda, ning selle algatamine on omavalitsuste volikogude käes. „Loomulikult tuleb teha inimeste ja otsustajate hulgas selgitustööd liitumise plussidest ja loomulikult ka miinustest. Tuleb ette vaadata pikemas perspektiivis suuremat pilti ja arutleda selle üle, millised me oleme üksinda jätkates juba viie aasta pärast,“ lausus Kudre. Ta arvas, et ka rahvas võiks omavalitsejatele anda liitumise vajalikkuse asjus selgema signaali.

Praegu on Värska ja Mikitamäe vald kasutamas siseministeeriumi määratud ekspertide abi, kes teevad analüüse ning toovad välja olulise, millised arengud on ühisvallal ees ootamas. Samuti nõustatakse volikogu ja vallavalitsuse liikmeid üleskerkivates küsimustes.

„Kokkulepitud ajakava järgi peaksime jõudma käesoleva aasta lõpuks arusaamisele, kas meil on mõtet hakata tegema või ootama oma partnerilt ühinemisettepanekut,“ ütles Vello Saar.

„Setod oskavad mõelda suurelt“
Augustis ülemsootskaks valitud Tallinna ülikooli õppejõud Annela Laaneots on samuti ühtse omavalitsuse loomise poolt ning seletas, et tänases maailmas on edukas ainult see organisatsioon või ettevõte, milles on originaalset sisu ja kes oskab endast kõneleda lihtsalt ja meeldejäävalt. „Ainult nii pälvitakse infost küllastunud maailmas tähelepanu, saadakse toetajaid ja investeeringuid,“ ütles Laaneots.

Ta märkis, et kui Setomaa oleks ühtne omavalitsus Euroopa Liidu välispiiril, oleks tegu selge ja hoomatava partneriga nii Eesti riigile kui ka Euroopa Liidule ning setode kodu poleks sel juhul ebaselge asuala erinevate omavalitsuste äärealadel ja Eesti lõpus, vaid selgelt määratletud piirkond, kust algab ja kus lõpeb Euroopa Liit.

Kui seto vallad võtaksid kosjad vastu Räpinalt, Vastseliinalt või mõne muu lokaalse tähtsusega naabrilt, siis Laaneotsa hinnangul setode asuala vaid killustuks. „Meil poleks võimalik luua unikaalse sisuga originaalset ja meeldejäävat brändi-Setomaad, Euroopa Liidu alguses paiknevat kohalikku omavalitsust. Võimalus avada Euroopa Liidu institutsioonide uksi on ainus võimalus uuteks märgatavalt positiivseteks arenguteks Setomaal,“ sõnas ülemsootska, kelle sõnul soovivad ka inimesed elada elujõulises piirkonnas.

Ta lisas, et ühtse omavalitsusena oleks ka rohkem inimesi ja raha, et hoida ja arendada seto kultuuri ning UNESCO pärandisse kuuluvat seto leelot. „Setomaa tuleviku jaoks on kriitilise tähtsusega, et me oskaksime sel ajaloolisel hetkel, mida ei pruugi tulla mitme inimpõlve jooksul, mõelda suurelt ja luua unikaalse sisuga kohalik ühtne Setomaa omavalitsus ELi piiril. Seto Kongress näitas, et setod oskavad mõelda suurelt,“ ütles Laaneots.

Erinevalt eelkõnelejatest jäi Misso vallavanem Lembit Sikk ühtse omavalitsuse loomise idee suhtes erapooletuks. Misso valla olukorra teeb teiste valdadega võrreldes Siku sõnul keerulisemaks ühise piiri puudumine Setomaa kolme vallaga. See pole küll takistuseks, kuid võib muuta asjad keerulisemaks. Samuti on Siku sõnul praegu Misso ja ka Meremäe vallas liikumissuund pigem Võru poole. Ka ei oska praegu ilmselt keegi ennustada inimeste arvu muutust valdades, kuid senist arengut jälgides ei ole Sikk kindel ka ühtse valla jätkusuutlikkuses.
Meremäe vallavanem Rein Järvelill ei olnud lehe trükkimineku ajaks omapoolset hinnangut ühtse Setomaa omavalitsuse loomisele andnud, kuid Raul Kudre sõnul on Meremäe vallavolikogu öelnud ühinemisele praeguses etapis ei.

 

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 16/10/2014 11:42:03