2000. aastal asutati kodanikualgatuse korras ühing, mille eesmärgiks seati tõsta elanike turvalisust kodudes ja nende lähemas ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Käesolevaks ajaks on Eesti Naabrivalvega liitunud üle 500 sektori ja pidevalt liituvad uued. Eriti elav huvi oli sektorite moodustamise vastu 2009. aastal – ilmselt oli see seotud masuajaga, mil elanikes teravnes huvi turvameetmete suurendamise vastu. Kuid Kagu-Eesti kolmes maakonnas on seni kokku ainult üheksa sektorit: Põlvamaal viis, Võrumaal kolm ja Valgamaal (Otepääl) üks. Seega on arenguruumi veel küllaga.

Kui linna- või vallakodanik leiab vajakajäämisi teda ümbritsevas ja ta ei suuda neid probleeme üksinda lahendada, siis on tihti abi naabrivalvest. Võib tuua näite väikelinnast, kus inimeste rahu häirisid öösel müristavad mootorrattad ja rollerid. Ühe inimese keelamist ei pandud millekski. Kui aga seal piirkonnas moodustati naabrivalve ja tänu selle sektori taotlustele paigaldati tänavale nn „lamavad politseinikud”, oli probleem lahendatud.

Naabrivalve liikumine soodustab ka naabritevahelist suhtlemist ja korra hoidmist sektori enda sees. Ühiselt tegutsedes võib paljugi ära teha. Naabrivalve liikmete arvamuse kohaselt on juba naabrivalve infotahvlite paigaldamisest suur kasu kurikaelte ohjeldamisel.

Maakohtades muutub populaarsemaks n-ö rahva omakaitse, kus moodustatakse kogukonnasisene valve ka öisel ajal. Oma elukoha piirkonnas käiakse koos patrullimas.

Ühise tegutsemise ja koostöövorme on mitmeid. Naabrivalve on korraldanud maakondades ja valdades infopäevi, kus osalejatega vestlevad ja annavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku valla ja naabrivalve esindajad. Populaarseks on saanud maakondades korraldatavad ohutuspäevad, kus on kohal ka naabrivalve esindajad.

Eesti Naabrivalve ühingult saab tellida turvalisuse alaseid koolitusi naabrivalve liikmetele.
Naabrivalve on korraldanud mitmeid konkursse. Näiteks edukama naabrivalve sektori konkurss, kus naabrivalve sektorite vanemate iga-aastaste aruannete alusel selgitatakse välja parim sektor. Välja on pandud väärtuslikud auhinnad.

Eesti Naabrivalvel on sõlmitud lepingud mitmete elukeskkonna turvalisust suurendavate firmadega (turva-, luku-, uste-, akna-, kindlustusfirmadega jne.), luues nii oma liikmeskonnale soodsamaid võimalusi turvalisusteenuste saamiseks.

Häirenupu teenus
Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse üksi elavatele või suure osa päevast üksi kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.
Ehkki paljud üksi elavad eakad või puuetega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on kaelas või randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teadaandmiseks piisab ühest nupulevajutusest ning appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik-tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast.

Inimese koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest. Lisaks paigaldatakse koju tulekustuti. Terviserikke või õnnetuse/tulekahju korral vajutatakse nuppu ja abivajajale rutatakse appi. Eriti sobib see maapiirkondades üksi elavatele inimestele. Tänu suitsuandurile jõuab tuletõrjehäire vabatahtlikuni ka siis, kui eakas abivajaja ise ei ole suuteline nupule vajutama.

Häirenupu teenus täiendab kohalikus vallas või linnas pakutavat sotsiaalteenuste valikut.
Eesti Naabrivalve on sõlminud juba mitmete valdadega sellealase koostöö lepingu. Teenuse tasu on 12 eurot kuus. Tihti võtavad kulud oma kanda teenusevajaja lapsed või tasub kulud kokkuleppe kohaselt osaliselt kohalik vald.

Märka ja hooli!
Kodust ära olles tuleb paluda naabril majapidamisel silm peal hoida. Vajaduse korral tuleb paluda tühjendada oma postkasti. Pungil täis postkast annab kurikaeltele vajaliku info ja soodustab sissemurdmist. Kui sina aitad naabrit, aitab tema sind!

Aktuaalne on see saabuval sügis-talvisel ajal suvitusrajoonides, kus püsielanikke jääb väheks. Siis hoiavad nad silma peal ka naabrite tühjadel suvemajadel. Möödunud suvel tekkiski rohkem uusi sektoreid just suvitusrajoonidesse.

Lisaks signalisatsioonile annavad väga hea tulemuse aegrežiimil töötavad lülitid, mis panevad elanike ära olles tööle raadio, valgustid ja muud seadmed. Samuti on kogemustest teada, et pimedal ajal tulevad kasuks liikumisanduritega valgustid. Elektrit kulub küll rohkem, aga see tasub end ära.

Sagedased on juhtumid, kus korteri või maja ukse taha tulevad võõrad ja püüavad mingil ettekäändel sisse tulla. Igal sisselaskmist taotleval inimesel peab olema kaasas töötõend pildi ja asutuse nimega. Ohu korral tuleb kutsuda politsei

Naabrivalve on sinu ja su naabrite ühine tegevus kodukoha turvalisemaks muutmisel. Naabrivalve piirkonna asutamisega käib boonusena kaasas kogukonnatunde kasv, mille sisu on see, et aetakse ühist asja. Ühisesse tegevusse on kaasatud naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ja naabrivalve ühing. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonna ja teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele.

Mõtle juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja tere naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate.

 

Autor: JÜRI SIIM, MTÜ Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht
Viimati muudetud: 23/10/2014 10:32:17