Küsitlus

Kas oled ise või on mõni tuttav saanud sõnakuse tõttu töölt sule sappa?

Ilm täna
Võru
13°
Põlva
11°
Otepää
11°
Tartu
11°
Antsla
11°
Valga
12°
Räpina
12°
Tõrva
11°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°
Võru
12°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°

Roy Strider loob Kagu-Eestisse jakkide kaitseala

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Jakipoiss Norbu Mustakurmus. Foto: Roy Strider

Kirjanik ja mitmekülgne aktivist Roy Strider (40) tõi nädal tagasi Tallinna loomaaiast oma Ahja vallas asuvasse majapidamisse kaks eksootilist Tiibeti jakki. Strideri visiooni kohaselt on tegu esimese sammuga väljasuremisohus Tiibeti jakkide kaitseala loomisel.

Isase noore jakimullika Norbu nimi tähendab tiibeti keeles kalliskivi ning emase nimi La on tiibetlaste nimede austusväärne järelliide. Eksootiliste loomade ostmise, transportimise ja majutamise kulud on Roy Strideri sõnul seni olnud 4000 euro ringis. Jakkide ostmiseks sai Strider raha ühelt oma Šveitsi sõbralt, ilma toetuseta pole ta enda sõnul eladeski sellist sammu astuda suutnud. Loomade soetamine ja kojutoomine oli mehele nii majanduslikult kui füüsiliselt kurnav, kuid ta ei kahetse nähtud vaeva sugugi, sest eesmärk ja visioon on suured ning esimene oluline samm sai tehtud.

„Rajan Mustakurmu külla Tiibeti jakkide kaitseala,” selgitas Strider veebisaidil kulgemine.ee/kaitseala. „Teen seda selleks, et säilitada jakke nende loomulikumas elukeskkonnas (võrreldes loomaaedadega) ning et hoida nende käideldavust ja geneetilist mälu. Põlvamaal Ahja vallas asuv kaitseala piirneb kõigile möödujatele liiklemiseks avatud avalike maanteedega. Kaitseala eesmärk on toimida tulevikus vabamatesse oludesse pääseva Tiibeti reservina ning samaaegselt ka suurte teeäärsete infotahvlite kaudu Tiibeti rusuva poliitilise, keskkonnaalase ja religioosse olukorra teadvustajana.”

Tiibeti iseseisvuse toetajast aktivist kinnitab, et Hiina võimud likvideerivad okupeeritud Tiibetis selle traditsioonilist kultuuri. Selle käigus sunnitakse kohalikke nomaade oma kariloomi tapamajadesse saatma ning rändkarjakasvatajaid endid asustatakse massiliselt ümber.

„Eesti ja Tiibet on olnud pikka aega saatusekaaslased ning kannatanud oma suuremate naabrite ülekohtuste võimuambitsioonide tõttu,” märkis Strider. „Tänane Eesti valitsus ei toeta ametlikult Tiibeti vabaduspüüdlusi ning meie ametlik välispoliitika pöörab pea kõrvale tiibetlaste kõikide abipalvete ning appihõigete peale. Mina ja teie saame tiibetlasi sellest hoolimata aidata ning läbi Tiibeti rahvussümboliks kujunenud jakkide kaitseala hoida Tiibetis toimuvat tähelepanu all.”

LõunaLehele ütles Roy Strider veel, et tema hinnangul võib jakkidega lähitulevikus minna samamoodi nagu Prževalski hobusega. See liik suri oma kodumaal Mongoolias täielikult välja ning alles üsna hiljuti taastati Euroopa ja teiste loomaaedade abil. Nüüd elavad hobused uuesti oma ajaloolisel kodumaal, looduskaitsealadel kasvavates karjades. Strider sõnas, et kui lähiajal Tiibetis poliitilist muutust ei tule, näeb tema arvates seal ühel hetkel kodujakke vaid loomaaedades ja turistidele lavastatud butafoorsetes reservaatides. Nii püüabki ta neid haruldasi ja kuni tonniraskuseks kasvavaid loomi oma Põlvamaa kodus liigina säilitada.

Norbu ja La kasvasid Tallinna loomaaias ning on selles mõttes väga haruldased, et esimest korda sündis Tallinnas kahe erineva jakipulli järglasi. Niisiis võivad Mustakurmu esimesed jakid Strideri sõnul rahumeeli järglasi saada. Jakimullikad on juba kenasti kohanenud eluga uues kodus Tiibeti mastifi Mantra, kass Lhasa, Eesti hobuste Tiibeti ja Tulli, kitsede ja Kihnu maalammaste seltsis.

„Kõigi nende loomadega peavad nad koos elama hakkama, minu eesmärgiks on ka jakkide ratsastamine, talvevilla kogumiseks harjamine, tulevikus ka lüpsmine – kõik see, mida Tiibetis nomaadid on läbi sajandite teinud,” märkis jakipidaja.

Kaitseala loojal pole enda sõnul andmeid, et tänapäeval keegi peale tema veel Eestis jakke peaks. Kui aga keegi peaks seda tegema, palub Strider tal endast teada anda, et nende haruldaste loomade kasvatamise kogemusi jagada.

Jakkide kaitseala ettevõtmise juures on Roy Strideril edastada hulk tänusõnu paljudele inimestele. Tallinna loomaaed eesotsas Mati Kaalu ja Vladimir Fainsteiniga olid Strideri sõnul usaldavad ja vastutulelikud, loomade mahalaadimisel ja neile kodu ehitamisel on abiks olnud hulk inimesi alustades Vastse-Kuuste vallavanemast Lennart Libast ja perekond Kasemetsast ning lõpetades Šveitsis töötava Soome professori ning Havail elava Jaapani meditatsiooniõpetajaga. Mustakurmu kaitseala on lubanud toetada ka Tiibeti toetusorganisatsioon International Campaign for Tibet eesotsas president Tsering Jampaga. Ent kindlasti on selle haruldase ettevõtmise juures veel abi vaja.

„Tahan kaitseala avada juba käesoleva aasta jõuludeks. Et kaitsealast ja siin toimetavate loomade tegemistest saaks osa ka need, kes Eestisse või Mustakurmu sõita ei saa, paigutan karjamaale korraliku kaamera, mis edastab interneti kaudu jakkide ja nendega koos elavate loomade elust lakkamatut otsepilti,” kirjeldas Roy Strider. „Jakitelevisioon, infotahvlid, möödujate turvalisust tagav tugev piirdeaed ja kaks soojustusega automaatjootjat on kulud, mille kandmiseks palun Tiibetile ja jakkidele kaasamõtlejate ning kaasaelajate toetust. Olen isiklikult rõõmus ka praegu väiksemal territooriumil elavate jakkide üle, kuid ma pole neid loomi sugugi vaid isiklikes huvides Mustakurmu toonud. Aidake mul kaitseala avaramaks ja avalikuks muuta!”

Strideri sõnul kulub kõigele sellele veel 4000 eurot. Kuidas jakkide kaitseala toetada, saab teada veebisaidilt kulgemine.ee/kaitseala. Roy Strider palus veel rõhutada, et kui keegi jakkidehuviline peaks tema kodu juurde loomi uudistama sattuma, siis kindlasti ei tohiks neile mingisugust toitu pakkuda, sest see on loomadele kahjulik ja ohtlik.



 


Jakk (Bos mutus, Bos grunniens)
* Veislaste sugukonda veise perekonda kuuluv loom.
* Tänapäeval piirdub jaki levila Tiibetiga. Ajaloolisel ajal on jakid elanud ka Nepaalis ja Bhutanis, aga neis riikides välja surnud.
* Õlakõrgus on kuni 2 m, vanade pullide mass küünib tonnini. Jaki tüvepikkus on 4 m.
* Kohastumusena eluks külmas on neil paks karvkate, mis katab keha kõikjalt. Jakid ei talu temperatuuri üle +15 °C ja hakkavad siis kannatama ülekuumenemise all.
* Söövad lume alt välja kraabitud rohtu. Jakid vajavad joogikohta ja üksnes hädakorral söövad nad lund.
* Täiskasvanud jakid on väga tugevad ja vihased. Hundid julgevad neid rünnata üksnes suure karjana ja sügavas lumes, kui jakkide liikumine on takistatud. Isased jakid ründavad neid jälitavat inimest provotseerimata, eriti kui jakk on haavatud.
* Kuigi jakk on kantud maailma punasesse raamatusse, on tema elupaigad nii raskesti ligipääsetavad, et tema kaitsmist on väga keeruline kontrollida.
* Kodustatud jakk erineb ulukjakist vähe: on väiksem, lühemate ja peenemate sarvedega ning varieeruvama värvusega.
* Kodustatud jakk on suurepärane koorma- ja ratsaloom. Jaksab kanda kuni 150 kg koormat. Jakilt saadakse piima, liha, nahka, villa ja jämedaid pealiskarvu.

Allikad: Wikipedia, Tallinna loomaaed

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 20/11/2014 13:00:23

Lisa kommentaar