Ühendkoori esituses kõlab selle suve suure laulupeo emotsioonirikas nimilaul „Puudutus”, dirigeerib Triin Koch. Foto: Malle Elvet

Läinud laupäeval puudutas Tartus Vanemuise kontserdisaali laval olnud poole tuhande koorilaulja ühisesinemine publiku meeli. Lõuna-Eesti naiskoorijuhte ja naiskoore toetava stipendiumi sai Võrus kuut koori juhatav muusikaõpetaja ja koorijuht Silja Otsar.

20. peoga tähistati kaht juubelit: maestro Vaike Uibopuu algatatud Tartumaa naiskooride laulupäeva traditsioon sai alguse veebruaris 1994, novembris 1995 laulsid Lõuna-Eesti meeskoorid maestro Alo Ritsingu innustusel esimesel oma laulupäeval.
Ligi kolmetunnisel kontserdil esinesid nais- ja meeskoorid kordamööda, aga ka ühiskoorina. Kõlasid valdavalt eesti heliloojate ja sõnameistrite igihaljad noorust, armastust, kodu, kodumaad ja laulu puudutust läbi elu kandvad koorilaulud.
Ühendkooride esitatud (juhatas Triin Koch) selle suve suure laulupeo nimilaul „Puudutus“ puudutas hellemalt saalis olnute hingi, nagu ka Alo Ritsingu juhatusel kõlanud „Mu isamaa on minu arm“. Külalisena astus koos meeskooriga lavale ooperiklassikat esitanud Vanemuise ooperisolist tenor Reigo Tamm. Peo finaalis, kui oli Lauri Breede dirigeerimisel kõlanud hoogne „Tuljak“, tänati kooride (15 nais- ja 9 meeskoori) juhte.
Vaike Uibopuu ja tema poja Paavo asutatud sihtkapitali stipendiumi Lõuna-Eesti naiskoorijuhtide ja naiskooride toetuseks sai tänavu Võrus kuut koori juhatav muusikaõpetaja ja koorijuht Silja Otsar, kellele tõi tunnustuse kahe aasta eest Parksepa koolis tema juhtimisel tegutsemist alustanud naiskoori Lapi Laulijad kiire areng.
„Nii meeldiv tunnustus. Eks selle tõi mulle minu juhatatav noorim koor. Kahe aasta eest tulid Parksepa ja selle ümbruse naised minu juurde sooviga, et tahavad samuti laulda, et tunnetada ühes laulmise rõõmu Uma Pidol ja tänavusel suurel laulupeol. Lauluhimulised naised omandasid hästi juubelipeo repertuaari,“ rääkis Otsar.

Segadust tekitav nimi
„Üksjagu segadust tekitab koori nimi, meid peetakse Soome kooriks. Nimi tuleneb aga Parksepa kohal asunud ajaloolise Lapi küla nimest,“ selgitas dirigent.
30 lauljaga koor tuleb proovideks Parksepa koolimajja kokku kord nädalas, neljapäeviti, kõneles Otsar, kes on ligi veerand sajandit Võrumaal eri kooriliike juhatanud. Tuntuim neist on segakoor Hilaro, mis on juba 23 aastat Otsari taktikepi all laulnud. Tema juhtimisel laulavad lapsed ja noored ka Parksepa keskkoolis ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis.
„Tartu pidudele tulen Vastseliinast alati rõõmuga. Siin saame ka teiste kooride meestega kokku. Olen Võru meeskooris laulnud üle 20 aasta, täna on meid siin 12. Mängin ka Võru linnaorkestris trompetit,“ sõnas bassihäälne laulumees Üllar Kõlli.
„Minagi olen üks neljast Vastseliinast siia sõitnud lauljast. Olen kasvanud Oraval, noorena töötasin Valgas vagunidepoos meistrina ja laulsin sealses kooris baritonirühmas 28 aastat. Pensionipõlve pean Vastseliinas ja juba kaheksa aastat olen laulnud Võru meeskooris. Tänavu laulsin koos tütretütre Kristiinaga suurel laululaval Tallinnas,“ rääkis paljudel Eesti lavadel laulnud Heino Sarapuu.
Mehed nentisid, et töö ja õpingud on viinud Võru ja Põlva noored laulumehed kodupaigust kaugele ja noortekoor enam koos ei käi.
Laulutraditsioone hoidvad nais- ja meeskoorid on oma laulupäevi koos pidanud kolmel korral: 2005., 2009. ja 2014. aastal. Laulupäevad on tavapäraselt Tartus, 2001. aasta VII meeste laulupäeva kontsert peeti Põlva kultuurikeskuses, kus külalistena laulsid Põlva ja Räpina naiskoorid. Mitmel meeste laulupäeval Tartus on külaliseks olnud ka naiskoor Tempera Võrust.

 

 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 27/11/2014 10:04:07