Küsitlus

Kas katuseraha jagamine on õige ja hea tegu?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Haldusreformi venimine näitab ka võimetust otsustada

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Veel mullu kevadel tutvustati regionaalministri eestvõttel tõmbekeskustel põhinevat haldusreformi. Fotol slaid temaatiliselt arutelult Otepääl. Foto: Urmas Paidre/LL arhiiv

Vaevalt keegi täpselt mäletab, millal esimest korda omavalitsuste liitumisest kõneldi. Iga järgnev regionaalminister on selle ära teha lubanud, kuid tegudeni pole riik jõudnudki. Vaid mõni omavalitsus on senini kagunurgas vabatahtlikult liitunud. LõunaLeht uuris viimase liituja õppetunde, seda, miks liituda ei soovita, ja ka edasiminekut valdkonnas pärast regionaalministri ametikoha kaotamist.

Ülemöödunud aasta kohalike valimiste ajal liitusid Põlva linn ja vald. Vallavanem Georg Pelisaar meenutas, et kõige raskem oli jõuda ühele meelele põhimõttelistes ja keerulistes, samas ebapopulaarsetes asjades.

„Koolivõrgu edasises toimimises ei lepitud midagi kokku, kuigi juba siis oli teada, et ka õpilaste arv väheneb ning lisandub riigigümnaasium. Tollane vallavalitsus ja -volikogu otsustasid linnavolikogu ettepaneku vastaselt, vahetult enne ühinemist, Mammaste kooli nelja klassi asemel kuueklassiliseks muuta. Tulevase vallavalitsuse asukoht jäeti samuti otsustamata. Kõik need lükati tulevase omavalitsuse volikogule ja valitsusele otsustada. Oluliseks peeti vaid kõigi teenuste jätkamist nii, nagu need varem omavalitsustes olid,” edastas Pelisaar.

Ta lisas siiski, et liitumine oli õige, sest Põlva linn ja vald on aastaid väga tihedalt seotud. Põlvas kui maakonna keskuses on palju hooneid ja teenuseid, mille rahastamine üksnes linna maksumaksja taskust oleks teinud investeeringud ja arengu päris raskeks. Suurema eelarvega saab tegevusi paremini planeerida ja nii, et sellest võidavad valla kõik elanikud.

Väikeste ka põhjendatud hirmud
Pelisaare sõnul ei ole ühinemine raha juurde toov võluvits. „Iga vald pingutab ju kõigest väest, et hoida kooli, lasteaeda, raamatukogu, sotsiaalteenuseid ja kohalikke töökohti. Mäletame aega, mil majandite ja mõnede riigiasutuste kadumise järel kadusid töökohad ja siis ka elanikud maalt. Sageli on bussiliiklus valla keskusest parem maakonnakeskusse või Tartusse kui naabervalla keskusse,” rääkis Pelisaar. Tema sõnul tekitavad juhtunud asjad ühinemisel enam kartust kui usaldust.

Ta märkis, et liitumisel võib mingi kokkuhoiu lühemas aegruumis saada, pikemas perspektiivis tuleb kaudselt hoopis enam kulutada.

„Riigil pole uuringuid ja ideid, veel vähem õiget retsepti, mis aitaks elu säilitada paikades, kus praegu veel on valla keskus ja kool, kuid millalgi võib seal olla üks küla,” sõnas ta.

Pelisaar pakkus lahendusena tõmbekeskuste igakülgse arendamise nii, et selle tagamaadel oleks kindel roll ning seal oleks teenuste kõrval ka töökohad. „Kardan, et oleme sellisegi asjaga hiljaks jäämas,” lisas ta.

Võrumaa Vastseliina vallavolikogu esimehe Urmas Juhkami sõnul on haldusreform lõputult veninud poliitilise tahte ja kokkuleppe puudumise pärast. „Kui koalitsioonis oli IRL, toimus veel mingi ettevalmistus liitumiseks, nagu arutelu tõmbekeskuste üle, kuid nüüdseks on kõik soikunud,” lausus ta.

Juhkami sõnul on vähese vabatahtliku liitumise põhjuseks ilmselt liitunud valdade mitte eriti veenvad edulood ja riigipoolne vähene abi liitujatele. „Väikesed vallad kardavad ääremaastumist ja oma eripära kaotamist, mis on põhjendatud, kuna ühinemisleping ei ole ühendvallale juriidiliselt kuigi siduv,” märkis ta.

Valgamaa omavalitsuste liidu tegevjuht Rein Org ütles, et valitsusel puudub julgus otsustada. „Ei ole vaja lõpmatuseni arutada ja uurida, tarvis on otsustada. Iga uus minister tahab jällegi midagi uut. Kui teema ei ole peaministri ja valitsuse esmaülesanne, ei juhtu midagi, tehku järjekordne minister ükskõik milliseid plaane,” arutles ta.

Vabatahtlikult võib igal ajal liituda
Võru linnapea Anti Allas ütles, et linna ja Võru valla juhid ühinemisläbirääkimisi pidanud ei ole, kuid on sellest rääkinud. „Oleme nii lähedal, paljude teenuste kohad põimuvad ja nende kättesaamise piirkond on ka tulevikus ühine,” ütles ta.

Allase sõnul on linn ja vald mitu taotlust ühisprojektina esitanud. „Tulevasi suuri investeeringuid on mõistlik koos planeerida, sest nii väldime vigu ja hoiame raha kokku,” täpsustas ta.

Varem maavalitsuse arenguosakonda juhtinud Allas märkis, et keegi ei keela omavalitsustel ühineda. „Piirkonna inimestel tuleb maha istuda ja ümbruskonnale kõige kasulikum otsus teha. Läbirääkimistel riigiga tuleb head ühinemistingimused saavutada, et liitumise järel asi hullemaks ei lähe,” soovitas ta.

Org märkis, et Valgamaal on kokku lepitud, et aastaks 2017 on maakonnas kolm omavalitsust: Valga, Tõrva ja Otepää, need on ka maakonna tõmbekeskused.

Oru sõnul on väikese valla kogukond organiseerunud ja kui vallad liituvad, on need kogukonnad tugevamad kui mõne teise valla omad.

Juhkam lisas, et Vastseliina vald saab praegustes oludes ja tingimustes iseseisvalt hakkama. „Lähinaabritest oleme veidi suuremad ning ootame riigipoolset meelitamist või hoopis konkreetset riigipoolset otsustamist liitumises,” ütles Juhkam.

Omavalitsuste liitumisküsimustega aasta tegelenud ekspert Sulev Valner usub, et järgmiste kohalike valimiste ajal liitutakse taas ning seejärel võib riiki alla 200 omavalitsuse jääda.

„Viimase paarikümne aasta trendi vaadates on selge, et arvestatav hulk omavalitsusi on liitunud. Viimati kolm valda Saaremaal,” edastas Valner. Ta lisas, et omavalitsused liiguvad selgelt ühinemise suunas.

Selle kohta, miks vabatahtlikke liitujaid on vähe, lausus Valner, et küllap ei ole siis nii suurt tõukejõudu, mis sunniks enamikku väljuma mugavusalast, isegi kui seejuures tihti tunnistatakse, et tulevikus oleks liitumine mõistlik.

Taas uus kava
Kui koalitsioon mullu märtsis ametisse kinnitati, oli nende üks lubadusi omavalitsusreformi kava väljatöötamine tänavuseks aastaks. Aasta aega koostatud tõmbekeskuste plaan unustati.

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Märt Loite sõnul on omavalitsuskorralduse reformi kontseptsioon ette valmistatud sise- ja rahandusministeeriumis ning kavas on tuginetud koostöökogu ettepanekutele. Tema sõnul valmistatakse seda praegu valitsusele esitamiseks.

„Kontseptsiooni peamine eesmärk on anda süsteemne sisend aruteludeks, mis viiksid otsusteni juba tänavu. Selles kirjeldatakse kohalike omavalitsuste praegusi ülesandeid ja pakutakse alternatiive teenuste korraldamiseks, osutamiseks ja rahastamiseks,” edastas Loite.

Tema sõnul on reformiga venitamine avalikkuse silmis taandatav eriarvamusele omavalitsuse piiride üle. „Kumbki liitumissuund, ei sund- ega vabatahtlik liitumine, pole enamust saavutanud. Ühelt poolt soodustatakse liitumisi, kuid teisalt on alles ka ootus kohustuslikus korras piiride tõmbamisele, mis ongi reformis sõlmküsimus. Laiemalt vaadates võib reformi teha piiride muutmise või teenuste osutamise ja nende rahastamise muutmise kaudu. Toimuv koolivõrgu korrastamine on ka teenuste tasandil toimuv reform,” selgitas Loite. Tema sõnul võib valimistele järgnev pool aastat olla ajaks, mil saab järgmisi uusi seisukohti kokku leppida.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 22/01/2015 10:08:32

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia