Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm selgitab intervjuus LõunaLehele tänapäevase piirivalve ülesandeid, räägib eesseisvatest ülesannetest ning vaatab tagasi möödunud aastale Lõuna-Eesti piiridel.

Saime hiljuti sellise sõnumi: „16. jaanuaril said Saatse kordoni piirivalvurid teate, et Värska vallas Saatse külas on ühte majja sisenenud alkoholi tarvitanud agressiivne mees. Piirivalvurite saabumise hetkel oli mees magama jäänud. Piirivalvurid äratasid mehe ning toimetasid ta tuttava juurde.” Ja Mustvee kordoni teadete põhjal tundub vahel, et lisaks piirivalvamisele tegutsetakse päästjate, politsei ja kiirabi rollis. Kui sageli tuleb ette, et piirivalvurid peavad lahendama selliseid küsimusi? Miks ei edastatud Saatse juhtumis teadet politseile, kelle haldusalasse selline juhtum peaks kuuluma?
PPA lähtub oma töös ja ressursi kasutamisel kiirema abi põhimõttest, mille järgi reageerib sündmusele võimaluse korral esimesena lähim üksus. Olukordades, kus ressursi ristkasutus on võimalik ning sündmuse lahendamine ei nõua erilähenemist, on piirivalvepatrullid oma teeninduspiirkonnas olnud kui võimalik abiks ka korrakaitsejuhtumite lahendamisel.

Ressurssi tuleb kasutada vajaduspõhiselt. Nii näiteks kaasame piirivahejuhtumite lahendamisele abijõududena ka politseipatrulle. Selline on meie argipraktika olnud pärast ühendameti moodustamist. Inimeste abistamisel ei saa lähtuda pelgalt töövaldkonnast. PPA kõigi ametnike eesmärk on samamoodi teenida oma riiki ja rahvast. Leekides majast mööduv politseinik ei jää ükskõikseks eeldusel, et kustutusroll on päästjate katta. Terviseprobleemidega inimest aitab ka piirivalvur, ehkki ta pole meditsiinivaldkonna esindaja.

Saame teateid ka selle kohta, et piirivalvurid on tabanud joobes juhte, kontrollinud autode tehnoülevaatuse kehtivust ja korraldanud liiklust. Sellest võib vist järeldada, et piirivalve roll ja ülesanded on aja jooksul omajagu muutunud ja kujutlus rohelises vormis meestest piiritulpade vahel ei vasta enam tegelikkusele?
Piiri valvatakse endiselt piiritulpade vahelisel alal ja vorm on roheline, selles osas ei ole muudatusi toimunud. Sõidukitega seotud korrarikkumisi avastavad valdavalt maanteepiiripunktides töötavad piirivalvurid Luhamaal ja Koidulas. Riigipiiri ületavate inimeste, nende sõidukite ja dokumentide kontrollimisel avastatakse sageli ka teisi seaduserikkumisi ning on iseenesestmõistetav, et need fikseeritakse ja menetletakse kohapeal.

Millised olid mullu Lõuna piirivalvebüroo suurimad väljakutsed?
Suurimaks oli Ameerika Ühendriikide presidendi Eesti-visiidi käigus Euroopa Liidu sisepiiri ehk siis Eesti ja Läti vabariigi vahelise riigipiiri sulgemine ja piirikontrolli taastamine. Vaatamata lühikesele etteteatamisajale saime sellega hästi hakkama. Plaanid, mida teha ja kuidas, olid olemas tänu 2010. aasta kontrolli taastamisele – George Bushi visiit.

Kuidas hinnata olukorda illegaalsete piiriületuste vallas? 2014. aasta siseturvalisuse kokkuvõtte põhjal oli neid vähem kui eelnenud aastal, ent välja tuuakse ebaseadusliku rände surve suurenemist.
Mullu avastasid Lõuna prefektuuri piirivalvurid 105 ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületuse juhtumit, mis on 30 juhtumi võrra vähem kui 2013. aastal. Ebaseadusliku piiriületuse käigus peeti kinni 172 isikut. Maismaapiiril on nagu Peipsi järvistulgi piirivahejuhtumite arv vähenenud. 2014. aastal kasvas samas ebaseadusliku rändega seotud juhtumite arv. Eestis tabatud ebaseaduslikest piiriületajatest moodustavad sarnaselt 2013. aastaga enamiku Eesti Vabariigi kodanikud.

2013. aasta oktoobrist on aset leidnud ebaseadusliku sisserände juhtumid Aafrika riikidest pärit illegaalidega. Enamasti on need inimesed olnud pärit Sudaanist või Egiptusest. 2014. aasta teises pooles saabusid esimesed illegaalid ka Mali, Guinea ning Côte d'Ivoire'i vabariigist. Mullu aasta esimeses pooles kinni peetud ebaseaduslike sisserändajate grupid olid valdavalt kahe-kolmeliikmelised, kuid aasta teises pooles pigem neljaliikmelised.

Räägitakse, et seoses Putini poliitika ja rubla devalveerumisega on venelased jäänud vaesemaks ja enam ei jaksa tulla Eestisse puhkama. Mida ütleb Luhamaa ja Koidula piiripunkti statistika selle kohta – kas vene turistide sissesõit on vähenenud?
Mullu ületas Luhamaa ja Koidula piiripunkti kaudu piiri 1 081 163 inimest. Võrreldes 2013. aastaga on piiriületuste arv vähenenud 14,8%. Ukraina sündmused ja rubla kursi langus aasta lõpus avaldas mõju ka kolmandate riikide piiriületuste arvule. Samas on rohkem Venemaa sõiduautode piiriületusi, seda aastast 2012 umbes 8% ja on samal tasemel, mis 2013. aastal.

Siinkohal peab muidugi märkima, et üleüldisele transpordivahendite piiriületuste vähenemisele on mõju avaldanud nn kütuseralli – Venemaalt toodi Eestisse odavamalt kütust – lõpetamine. „Kütuseralli“ transpordivahendid asendusid turistide omadega ja näitasid kasvutrendi Ukraina sündmusteni.

Teie tööpiirkonnas rööviti mullu Eesti kodanik Eston Kohver. Kas piirivalvejuhina tunnete end sellest sündmusest isiklikult puudutatuna?
Kaitsepolitseiniku röövimisel ei ole seost piiri valvamisega – piiriturvalisus oli ja on endiselt tagatud. Eesti-Vene piiriintsidendi juhtudes toimus piiril kapo erioperatsioon, mis oli PPAga kooskõlastatud ja seda on korduvalt ka varem juba käsitletud. Kokkuleppe kohaselt ei valvanud piirivalve sellel hetkel piiri nimetatud kohas nii, nagu seda tehakse tavapäraselt, vaid piiri valvamine ses lõigus oli üle antud kapo ametnikele. Operatsioon oli seotud riigi turvalisuse suurendamisega.

Kas piirikorrastustöödest piisab, et tagada hästi valvatav kontrolljoon? Mis samme võiks veel selles suunas astuda?
Samal ajal piiripuhastustöödega käib veel läbirääkimisi eramaaomanikega, kellelt on tarvis küsida luba maa puhastamiseks metsast ja võsast. Ühtlasi käivad ettevalmistustööd infrastruktuuri väljaehitamiseks: kontrolljoone märgistamine, täiendavate valveseadmete paigaldus, vajaminevatesse kohtadesse jäljeribad. Seoses piiripuhastustöödega on aga piiri valvamine juba muutunud palju hõlpsamaks, sest nähtavus on märkimisväärselt paranenud.

Loodav piirivalve eriüksus hakkab reageerima piiriintsidentidele ja tegema erioperatsioone. Tooge palun mõni näide olukordadest, kus eriüksus kaasa aitab.
Tegu on piirivalve operatiivteenistusega, kelle ülesandeks on igapäevaselt reageerida piiriintsidentidele ja võidelda piiriülese kuritegevusega. Operatiivteenistuse meeskonda saab kasutada suurema tugijõuna kontrolljoone valvamisel, maa-alade sulgemisel, otsingutel või muudel erakorralistel juhtudel. Operatiivteenistuse liikmed lähtuvad oma tegevuses ohuhinnangust ja riskianalüüsist ning tegelevad muu hulgas ka patrulltegevusega piirilõikudel või piirkondades, mis vajavad tõhusamat valvet.

Mida 2015. aastal oma töös teisiti teete? Millele keskendute rohkem?
Käesoleval aastal lisanduvad peale kontrolljoone puhastamise Piusa kordoni renoveerimistööd ning operatiivteenistuse komplekteerimine. Keskendume veelgi suurema jõuga sellele, et ohjeldada ebaseaduslikke piiriületusi, tõkestada salakaubavedu, olla jõu ja nõuga abiks nii piiriäärsete valdade elanikele kui ka loomulikult kogu Eesti elanikele turvalisuse tagamisel.

Piiripunktide vahelisel alal on vähenenud avastatud salakaubaveojuhtumite hulk ja kogused, kus kaubaartikliks on sigaretid. Mullu avastasid piirivalvurid 28 juhtumi käigus 1 015 060 salasigaretti (2013. a 51 juhtumit, 2,55 mln salasigaretti). Kuna tubakaaktsiis on jätkuvalt tõusmas ning Eesti ja Venemaa tubakatoodete hinnaerinevus on suur, oleme arvestanud sellesisulise ebaseadusliku piiriülese tegevusega, mida omalt poolt kõikide vahenditega, ühes koostööpartnerite ja kohalike piiriäärsete elanikega kindlasti vähendame.

Lisaks salakaubale piiripunktide vahelisel alal avastasid Lõuna prefektuuri piirivalvurid 123 salakaubaveo juhtumit piiripunktides, millest umbes 71% moodustasid varastatud või varguse kahtlusega sõidukid piiripunktides (2013. a umbes 28%). Neid sõidukeid imporditakse peamiselt Venemaale, et hoiduda sealsetest tollimaksudest.

Palju tööd on piirivalvuritel ka piiriveekogudel – kontrolljoone valvamisele lisaks on meie ülesanne ka reageerida päästejuhtumitele. Näiteks mullu reageerisid Lõuna prefektuuri piirivalvurid 26 päästejuhtumile, kokku vajas abi 140 hättasattunud inimest. Nendest 130 õnnestus päästa, kaheksa pääsesid omal jõul ning paraku kaks järvele läinut uppusid. Selleks et piirivalvurid saaksid paremini liikuda tekkinud jäälõheni ja abivajajad ära tuua ka teiselt poolt lahvandust, muretsesime mullu Värska ja Varnja teenistuskohtadesse lisakummipaadid ning Alajõe kordonisse soetati uus hõljuk.

Näeme vajadust teha meresõiduohutuse seadusesse muudatus, mis kohustaks ujuvvahendiga veekogul viibijat kandma pidevalt päästevesti. Praegu peab vest olema paadis, mitte aga seljas. Selliselt ei ole aga võimalik ohuolukorda sattudes enam riske vältida.

 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 29/01/2015 12:35:41