Võrumaa praost Urmas Nagel pühitses kiriku oreli. Foto: Kätlin Liimets

Võrumaal Misso kirikus taaspühitseti Tannil Kriisa 1886. aastal ehitatud ja 2014. aastal osaühingu Kriisa Oreliehitus restaureeritud ühe manuaali ja kuue registriga orel.

Keset vihmast jaanuari oli Eesti lõunapiiri lähedale Riia-Pihkva maantee äärsesse Misso kirikusse (kuulub EELK Vastseliina koguduse juurde) koondunud hulk ootusärevaid inimesi. Kõlasid mahedad, justkui arglikud orelihelid, mida pole siin hoones üle 60 aasta kuuldud.

Jumalateenistusel rõõmustasid pidulisi Vastseliina koguduse segakoor Ara Banderi juhendamisel, oreli pühitses praost Urmas Nagel ning kaasa teenisid abipraost Üllar Salumets ja diakon Kätlin Liimets.

Taastatud, kuulsate Kriisade esimene pühakotta ehitatud orel alustas auks Jumalale ja rõõmuks kogudusele uut elu organist Elviira Variku abil ja koguduse ühislaulu saatel. Proua Varik polnud kade kiidusõnadega: „Kultuurilooliselt on see väga tähtis sündmus. Orelil on üllatavalt lai skaala. Ütlen ausalt, et pill on parem, kui ootasin.”

Järgmisel aastal 130-aastaseks saav orel on õnnetu ajalooga. Valminud 1886. a Misso palvemajale, kasutati seda kuni 1918. aastani, mil enamlased palvemaja rüüstasid ja oreli lõhkusid. Kriisad taastasid pilli ja see paigutati 1939. aastal 3. septembril pühitsetud, kohalike oma jõududega valminud Misso kirikusse.

Teises maailmasõjas, 1944. aastal lõhkes kiriku esikus mürsk ning killud lõhkusid oreli lõõtsa, vilepõhja ja osa vilestikku. Aasta hiljem, mil Missos asus punaarmee tagala pataljon, murdsid sõdurid kirikusse ja kohalikud mäletavad, kuidas lahkuvad rüüstajad puhusid varastatud orelivilesid veoauto kastides. Ka seekord taastati pühakoda oma jõududega, kuna Misso luterlased vajasid oma kooskäimise kohta, sest kirikud Vastseliinas, Rõuges ja Lauras jäid neist liiga kaugele. Teenimas käisid Vastseliina õpetajad, aga ka kohalikud jutlustajad, nagu Heino Tarro, Senni Ilja jt. Koguduse liikme Aimi Hollo sõnul kasutati kohalike vahenditega parandatud pilli kuni Laine Villenthali teenimise alguseni 1954. aastal.

2011. aastal alustati korjandust oreli taastamiseks ja esimese aastaga kogunes paarsada eurot. „Ei uskunud, et minu silmad korras orelit näevad,” meenutas tööde algust praegu haiglavoodis lebav Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo. Üle 10 000 euro suuruse eelarvega projekt sai hoo sisse Misso valla toetusest, kultuurkapital toetas 5000 euroga, lisaks eraannetused, ja tööd võisid alata.

Vaatamata terviseprobleemidele säravad Toivo Hollo silmad, kui ta meenutab: „Kui kuulsin oreli kõla, sain aru, et töö pole tehtud tühja.”

Ka suure vaeva nägija, orelimeister Hardo Kriisa on rahulolev: „Tunnen, et mingis mõttes tasusin oma vanaisale seda orelit taastades võla, sest sellest orelist sai alguse Kriisade orelifirma.”

Esmakordselt ilmunud ajalehes Eesti Kirik 21. jaanuaril.

 

Autor: KÄTLIN LIIMETS
Viimati muudetud: 05/02/2015 11:19:49