Juhtusin vestlema ühe Lõuna-Eesti vallavanemaga, kes kurtis, et komandeeringusse sõiduks läheb kaks päeva: kõigepealt Tartusse ööbima, siis öise bussiga Tallinnasse lennukile. Küsisin, miks ta Tartust lennukile ei lähe. „Aga kas Tartust saab siis lennata?”

Nii ta on, Tartust käib lennuk Helsingisse juba aastaid. Rahvusvahelise lennuliikluse taastamine pälvis 2009. aastal isegi Tartu aasta teo nimetuse. Nähtavasti saaksime üht-teist pareminigi teha, kui mõned inimesed sellest tänini kuulnud pole. Sest nii nagu reisija vajab lendamiseks lennukit ja lennufirmat, vajavad nemad omakorda reisijaid.

Kõige tähtsam on lennata
Tartu lennunduse põhiprobleem on alati olnud reisijate nappus: nende arv on olnud lennufirmade jaoks kas kasumlikkuse piiril või veidike allpool seda, lennuhuviga tartlasi on aga täpselt nii palju kui on. Samas on Lõuna-Eestis hulk inimesi, kes säästaksid aega ja küllap mõnikord seeläbi rahagi, kui nad ei peaks alustama iga pikemat reisi Tallinnast või Riiast. Helsingi on enamiku eestlastele tarvilike marsruutide jaoks piisavalt suur vahesadam, kus Tartust tulles endale sobilik edasilend leida. Kuid ometi on lennukite praegune täituvus napp 53 protsenti, ehkki jõukohane võiks olla ka 70.

Paraku ei taha ükski erafirma lõputult pakkuda võimalusi, mida tarbijad ei kasuta. Nii on Lõuna-Eesti omavalitsustel ühine strateegiline huvi, et Tartu lennuühendus säiliks ja kogu regiooni maailmast ära ei lõigataks. Võimalust ühe tunniga Tartust Helsingisse jõuda saavad kasutada nii rahvusvahelised investorid ja konverentsikülalised kui ka Lõuna-Eesti Kalevipojad, kes Soomes töötades tahavad aeg-ajalt kodukandis käia. On suur vahe, kas minna sõpradele vastu Tartu külje alla Ülenurme või Tallinna.

Tartu – Lõuna-Eesti värav
Just Tartu lennujaam võiks olla koht, kust lõunaeestlane alustab iga pikemat reisi. Oma võimalusi ei oska me veel kaugeltki ära kasutada. Mis oleks loomulikum kui tulla Põlva, Valga, Viljandi või Võru bussilt maha Tartu lennujaamas ja lennata edasi Tallinna, Riiga või Stockholmi? Lõppude lõpuks on see ju kiireim võimalus jõuda Tartust mõnda suuremasse linna – kõik Tartut ja Tallinnagi ühendavad liiklusvahendid on vähemalt kaks korda aeglasemad. Tänapäeva maailmas on aeg aga kallis.

Kui omavalitsused ja lennufirma suudavad koostöös kasvatada reisijate hulka, annab see senisest märksa suuremat lootust ka lennugraafiku tihenemiseks või teiste sihtkohtade avamiseks. Mida paremad on meie lennuühendused, seda avatumad olema maailmale, seda kergem on meile investeerida või meid ka lihtsalt külastada. Taolisest avatusest võidab kogu Lõuna-Eesti, mitte üksipäini Tartu linn. See pole mitte üksnes omavalitsuste huvi, vaid ka regionaalpoliitiline küsimus.

Võtmeküsimuseks turundus
Ilmselgelt on Tartu lennunduse üks võtmeküsimusi turundus. Ei piisa sellest, kui meil on suurepärased, kindlalt toimivad lennuliinid, mis lendavad reisijatele sobival ajal vajalikesse sihtpunktidesse. Inimesed peavad sellest ka teadma, seda niihästi Eestis kui siit kaugemalgi. Läbimõeldud ja kõiki kanaleid ärakasutav turundus loob uusi võimalusi mitmes valdkonnas.

Seepärast ongi Tartu linnavalitsus koostöös Flybe'ga teinud algust mitme turunduskampaaniaga. Tartust lendajatele pakutakse soodsaid sõiduvõimalusi, sealhulgas pööratakse koostöös lennufirmaga suuremat tähelepanu just tudengitele ja ülikoolide töötajatele, kelle osakaal Tartu rahvastikus on märkimisväärselt suur. Tartu-Helsingi lende reklaamime Soomes ja Lõuna-Eestis, internetis ning päriselus. Peatselt valmivad lennuvõimalusi tutvustavad videoklipid, mis teadvustavad Tartut kui mugavat lennusihtkohta, aga ka kui tehniliselt suutlikku ja heatasemelist lennujaama, kus on võimalik teha nii õppe- kui tšarterlende ning mis oleks võimeline teenindama märksa rohkem regulaarliine.

Mõistagi, maailma lennujaamade hulgas ei ole Tartu kuigi suur. Samas lennatakse märksa pisematessegi linnadesse. Et siinne lennuühendus ennast ära tasuks ning püsiks usaldusväärsena nii ettevõtja kui ka reisija jaoks, peavad tegema koostööd kõik osapooled: Tartu linn, lennujaam ja lennufirmad, turismifirmad, Tartu ettevõtted ja Eesti riik. Raekoja uks on avatud kõigile, kes on huvitatud andma oma panust Tartu lennunduse arendamisel. Jah, Tartu on Lõuna-Eesti õhuvärav, kuid seda väravat avatuna hoida saame vaid üheskoos. Mida rohkem me lendame, seda laiemalt see värav avaneb.

 

Autor: URMAS KLAAS, Tartu linnapea, Reformierakond
Viimati muudetud: 26/03/2015 09:52:34