Olen kogu oma mobiilse elu olnud ühe kommunikatsioonifirma klient. Ja mul on tunne, et ajast aega tahab see firma saada minult üha rohkem ja rohkem. Aga levi – see tundub, et ei parane kunagi.

Iga kuu maksan EMT-le päris suure summa: sealt on mul võetud nii enda telefon koos nutipaketiga, lapse telefon, tahvelarvuti koos paketiga kui ka internetipulk. Kogu selle kupatuse eest ei maksa ma mitte vähe.

Nutitelefoni soetasin omale alles kaks aastat tagasi. Olin juhuslikult Tallinnas ja Viru keskuse poest telefonile paketti valides kinnitas sealne müüja, et tema soovitatud mahust on rohkem kui küll. Päris kuu lõpuni sellest mahust siiski ei piisanud. Mõni aeg hiljem soetasin omale tahvelarvuti, millel on põhimõtteliselt samad funktsioonid kui telefonil, välja arvatud see, et minu tahvelarvutiga ei saa helistada.

Loomulikult jäi mulle alles ka arvuti. Seega hakkasin käima internetis kolmest vidinast korraga ja algul oligi kõik ilus. Mida aga aeg edasi läks, seda kiiremini hakkasid saabuma EMT-lt sõnumid: „Hea klient! Kasutaja ... internetipaketis sisalduv andmemaht on ületatud, tema kiirus on piiratud kuu lõpuni jne.” Sama teatega pakkus EMT kohe ka võimalust SMS-iga vastata ja tellida juurde lisamahtu 2 GB.

Lisamahu 2 GB eest sooviti saada eelmise aastal 1.99 eurot. Ent tänavu jaanuaris hakkasid tulema sõnumid, kus sama hinna eest pakuti vaid 1 GB lisamahtu. Märkamatult siis poole vähem. Vähe sellest: kui varem sai mahu lõppedes netti üliaeglasel kiirusel edasi kasutada, siis nüüd enam ei saa. Selle asemel tuleb ette tekst soovitusega EMT poole pöörduda. Kas selline asi ei aja mitte vihale?

Vähe sellest, ja seda on kurtnud paljud mu tuttavad, on viimasel ajal see maht igal kuul hakanud üha varem otsa saama. Näiteks jaanuarikuus sai mul tahvelarvuti andmemaht ületatud juba 5. kuupäeval. See tähendas seda, et ilma lisaraha maksmata pidin panema tahvli jaanuari 26 ülejäänud päevaks riiulile tolmu koguma. Veebruaris sai maht täis 10. kuupäeval jne.

Lõputu maksmine
Ma tõesti kahtlen selles, et ma iga päevaga kasutan internetti üha rohkem ja rohkem, seda enam, et mul on olemas ka nutitelefon ja arvuti. Mingi piir peaks ükskord ette tulema igal juhul, aga seda ei näi tulevat. Ma peaksin justkui lõputult maksma ja maksma.

Märtsis otsustasin valida tahvelarvutile mahukama 4 G paketi. Ei paranenud olukord ka pärast seda, näiteks käesoleval kuul sai paketi andmemaht ületatud juba 12. kuupäeval.

Kuna maikuus oli nii palju päevi veel ees, ei hakanud ma vaid 1 GB mahtu juurde tellima, vaid võtsin internetilehel iseteenindusest korraga 5 GB, arvele lisandub selle eest 4.49. Pidin selle kulutuse tegema, sest tahvelarvuti pole mul pelgalt suhtlus- ja meelelahutusvahend, vaid ka reaalne töövahend. Töö nõuab pidevat Eestis ringi liikumist, pidevat andmete otsimist ja infovahetust ning suurt arvutit lihtsalt ei jaksa kogu aeg igale poole kaasa tassida. Tahvelarvuti saab mugavalt käekotti pista ja üleüldse on see tegelikult üks äraütlemata mõistlik vidin.

Ei teagi, kas enam nutta või lihtsalt naerda, aga neli päeva hiljem tuli sõnum, et ka see maht on ületatud. Siis oli kuu lõpuni jäänud veel 13 päeva.

Lisada võiks muidugi ka veel seda, et tahvelarvutile lisamahu tellimiseks tuleb mulle telefonile sõnum, mis palub saata lisamahu soovi SMS-iga. Kui aga sellele sõnumile vastan, tuleb kohe vastusõnum: „Vabandame, teil pole õigust antud grupile lisamahtu osta.” Selge see, et kõik see kokku tekitab rahulolematust ja pahameelt.

Mõni inimene on soovitanud, et vaadaku ma üle, kuhu maht kulub. Olen üle vaadanud. Kui nutividinaid kasutad, siis loomulikult mahtu kulub. Kusjuures olgu öeldud, et näiteks Facebook võtab üsna vähe. Samuti olen kodus viibides üritanud tahvelarvuti asemel võimalikult palju tavalist arvutit kasutada.

Siinkohal aga tekib üks aga: mis mõttes peaks ma vaatama, kui palju ma mida kasutan? Meil on internetiajastu. Miks ma ei võiks näiteks avada tahvelarvutist mõnda videot või vaadata ETV-d? Ma maksan päris kopsaka summa interneti eest, aga ikka peaksin värisema kartuses mahu otsalõppemise ees, kui mõnda videot tahan avada?

Kui linnast välja maale sõidan, siis muidugi kaovad sellised värinad ära, sest siis lihtsalt mahtu ei kulu, sest Rõuge lähedal levi lihtsalt ei ole või on see üliaeglane. Selleks, et netipulgaga, tahvelarvuti või nutitelefoniga normaalselt netti saada, pead viibima mingis väga spetsiifilises valitud kohas.

Levi ei ole
Levi lihtsalt ei ole ja pole näha ka, et see tuleks. Põhimõtteliselt võib mõne kilomeetri kaugusel Kagu-Eesti ühest tõmbekeskusest Rõugest ära unustada, et internet on olemas. Oma närvide säästmiseks olekski parem maal viibimise ajaks mäluauk tekitada.

Loomulikult võiks siin targutada, et maal looduses tulebki internetist puhata, päriselu elada jne. Aga üllatus-üllatus, leidub ka inimesi, kes elavad maal. Mida nemad siis tegema peaksid? Unustama, et elavad 21. sajandil? (Tõtt öelda, visuaalse vaatluse põhjal enamik neist ei olegi endale veel nutitelefoni soetanud.)

Jutud e-riigist ja pildid, läpptopp süles, heinapallidel istuvatest neiukestest ajavad ju reaalelus ei muud kui naerma. See on muinasjutt, mis pole siiani täitunud.
Rahulolematusega toimetulekuks ei oska ma midagi ette võtta. Korra, juba hulga aastaid tagasi, üritasin minna üle teise firmasse, sest EMT küsis mult järjekordselt palju raha. Sõlmisin juba uue lepingugi. Alles siis EMT ärkas ja pakkus ülisoodsa paketi, kuid ega see pidu kaua kestnud.

Lõpetuseks olgu lisatud, et rahulolematus ei puuduta EMT (või mis selle uus ja kohmakas nimi nüüd ongi?) Võru teeninduspunkti. Sealsed töötajad on väga abivalmid, asjalikud ja meeldivad teenindajad.

 

Autor: ELINA ALLAS, igapäevane internetiseadmete kasutaja
Viimati muudetud: 28/05/2015 09:50:36