Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Epp Margna õpib laulu elavaks maalima

Epp Margna joonistustel ja maalidel on võimalik näha tegelasi, kelle kohta tavatsetakse arvata, et nad elavad ning on vaid rahvaluules. - Maaema, ilmatütar, kuu neiu, lõunatuul, veevaim jpt. Lisaks on Epul komme maalida neid mitte lõuendile, vaid pütikaantele, okslikele laiadele laudadele, üldse igasugustele koredatele, maavärki taustadele.

 

Isegi etnograafilise väärtusega puust leivalabidas sai kord kirjatud Leivaisaks ja nüüd on too Leivaisa leidnud endale uue omaniku

“Kui ma oskaksin silmapaistvalt hästi laulda, siis poleks mul tõenäoliselt vaja end väljendada maalides,” mõtiskleb Epp Margna.

 

Kuidas saada pildisse rütm?

Epu väga maalähedastele, aga samas eredates värvides maalidel on sees täiesti sama ja kindel, tajutav rütm. Midagi, mis ilmselt algab ja tuleb meieni mujalt ilmast ja mida peegeldab ka elav loodus. Sellist levib näiteks veel ehedatest vöökirjadest, vanadest mustritest - kus ka sõnum on toimne, päikeseline, jõuline. Kuidagi imelikult lihtne ja samas nii raskesti sõnades kirjeldatav.

Aga kui sõnu lauludena laulda, siis tuleb jälle sama rütm välja.

“Ma ise arvan, et vanadest aegadest pärit lauludes on väerütm veel kõige paremini sees. Ise õpingi seda lauludest ja praegu ongi laulud mulle üldse kõige tähtsamad,“ selgitab Epp. 

„Rääkimata kurvast tähelepanekust, et tähtpäevadel ja kokkusaamistel laulma hakates oskavad sõnu ja viisi ikka üksikud inimesed. Ma tahan nüüd õppida pähe nii viisi kui sõnad, et nad minus kogu aeg oleks ja vastu kajaks. Siis ma ehk saaksin neid maalides välja tuua. Minu jaoks on tähtis, et need laulud on elavad, kogu aeg tegelikult meie ümber, vähemasti siin, Lõuna-Eestis.”

Epp kuulab plaate, kassette ja laulab ise järele. “Laulan ka lihtsalt selleks, et oleks hea olla, see ongi kõige õigem põhjendus, muud selgitused tulevad alles peale selle. Lapsed tulid koolist ja olid natuke jahmunud, et ma laulsin täie häälega õue peal. Peab laulma palju kordi, kuni selgeks saab, mõjule pääseb, läbi keha ja meie ja kõige ümbritseva korraga käib.”

 

Ühtelaulmine

(Karksi)

Sina sääle, sina sääle, mu sõsare...

Mina vastu, mina vastu, vaskirinda....

Kustas' kolmi, kustas' kolmi kokku saame...

Kuusik o me, kuusik o me vahele...

Tapper tee, tapper tee, tera tasane...

Raiu varik, raiu varik me vahelta....

Siis me laulam', siis me laulam', mida mõistame

 

Kolme õuna laulust on Epul juba pildiline kujutis maalina olemas.

 

Mis sääl mäe pääl veretäs,

uibu mäe pääl veretäs...

üits om kullat kullaga, teine hõbet hõpõga, kolmas vasega valetu.

 

Leelotamisest arusaamiseni

Võtame näiteks seletamatud, mõistelise tähenduseta, aga tähenduslikud kordusvärsid: villakumbalii, elle-elle, leelo-leelo, ollalee-e, või seto põdralaulu: tšubariki-tšubtšiki gaa-li-naa-a.

Lapsena oleme vist paljud imestanud, et mida need imelikud kordusvormelid tähendavad ja miks on need lauluridade vahel.

Ilma nendeta aga pole üks või teine laul üldsegi “see”, neid omamoodi olulisi häälikukogumeid välja lauldes avardub laulu tähendusega sõnadest kantud sisu. Võiks ehk öelda, et näiliselt mõttetu kordusvärss juhib laulu või ka leelutamise mõistusega mõistmise tasandilt teadmise ja arusaamise tasandile. Sealt läheb otsesild värvidesse ja kujunditesse. - Seda teed Epp praegu õpib ja püüab käia lauldes ja maalides.

Epp ütleb, et tahab saada uue aasta alguseks näituse kokku, nii umbes 15 erinevat asja.

 

Kodurahu toob õnne

Kunstnik Epp Margna elab maal, Kanepi vallas. “Täiesti maal, selles mõttes, et tegelikult on võimalik ka maal harrastada linlikku eluviisi. Mind mõjutasid Karulas elatud aastad, nüüd tean, et Karulast saingi laiemas mõttes sügavama sideme keskkonnaga, kus elan. Tuulega, aastaaegadega, lumega, puudega.

Mul on maja ümber erinevad kohad, kus tunnen erinevaid tundeid, energiaid, nagu on moes ütelda. Aga see ei tundu kohe - et aru saada, läheb aega ja peab kogu aeg kokkupuutes olema. Õnnelik olemiseks on minul vaja oma kodus olla, rahulikult - siis tuleb ka kõik muu, tunded ja oskus neid väljendada, mis minu jaoks on maalimine. Reisida ma üldse ei armasta,” kinnitab Epp.

 

 

Autor: JUUNE HOLVANDUS
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08

Lisa kommentaar